Õigusteenistus
Õigusteenistus suhtleb isikutega neis küsimustes, milles õiguskantsler ei alusta sisulist menetlust. Nii jätab õiguskantsler menetluse alustamata
- kui tal puudub küsimuse lahendamiseks pädevus;
- kui isikul pole ilmselgelt seda õigust, mida ta väidab endal olevat, ning
- kui avaldusealuses asjas toimub kohtumenetlus või on olemas jõustunud kohtulahend.
Samuti võib õiguskantsler jätta menetluse alustamata, kui isikul on võimalus oma õiguste kaitseks kasutada tõhusamaid õiguskaitsevahendeid.
Menetluse mittealustamisest teavitab õigusteenistus inimest kirjalikult ja võimalusel ka selgitab, kas ja mida isik saab oma õiguste kaitseks ette võtta.
Ülevaateperioodil esitasid kinnipeetavad isikud õiguskantslerile rohkelt avaldusi vanglate tegevuse kontrollimiseks. Õiguskantsler soovitas neil üldjuhul kasutada vanglasiseseid kaebemehhanisme ning seejärel vajadusel pöörduda halduskohtusse. Samuti selgitati kinnipeetavatele vangistusõiguse raamistikku ja viidati võimalusel õiguskantsleri varasematele seisukohtadele.
Mitu kaebajat polnud rahul kohtute õigusemõistmisega. Nii taotleti õiguskantsleri hinnangut kohtulahenditele ja sooviti nende ümbervaatamist. Eestis mõistab õigust üksnes kohus ning õiguskantsler ei saa kontrollida kohtu sisulist tegevust. (Erandina menetleb õiguskantsler kohtunike tegusid, mis puudutavad ametikohustuste mittetäitmist või ebaväärikat käitumist). Samuti ei muuda ega tühista õiguskantsler kohtulahendeid. Niisiis selgitas õigusteenistus kaebajatele menetlusseadustikes ette nähtud korralisi õiguskaitsevahendeid (näiteks esitada kaebus kõrgema astme kohtusse) või võimalust pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Kohtuasjas ilmnenud uute asjaolude korral soovitas õigusteenistus aga taotleda teistmismenetlust ehk menetluse uuendamist.
Inimesed kaebasid kohtutäituri tegevuse peale, et see on arestinud nende sissetuleku, sealhulgas pensioni. Õigusteenistus selgitas inimestele, et täitemenetluse saab täitedokumendi olemasolul (näiteks kohtulahend, kohtuvälise menetleja lahend rahatrahvi määramise kohta) läbi viia, kuid täitemenetluse tingimustes peavad siiski olema tagatud inimese enda ja tema ülalpeetavate toimetulekuks vajalikud minimaalsed vahendid. Näiteks tuleb üldjuhul jätta arestimata ühe kuu töötasu alammäära suurune summa (2017. aastal on see 470 eurot). Pensioni arestida ei tohi, kui ülejäänud sissetulekud (pensioni alles jääv osa jt sissetulekud kokku) ei ületa ühe kuu töötasu alammäära. Õigusteenistus soovitas neil juhtudel kohe teavitada kohtutäiturit ning vajadusel vaidlustada ka kohtutäituri tegevus kaebemenetluse ja kohtumenetluse korras.
Õiguskantsleri poole pöördunud isikud ei olnud rahul ka sellega, kuidas riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused menetlesid nende pöördumisi ja lahendasid probleeme. Niisugusel juhul uuris õigusteenistus vajadusel konkreetsest asutusest, kas isikule on vastatud ja kui see oli tegemata jäänud, siis palus esimesel võimalusel vastuse saata.
Mitmes kirjas avaldati rahulolematust ehitusjärelevalvet taotlevate pöördumiste menetlemisega – väideti, et pöördumisele on jäetud vastamata, aga ka seda, et ehitusjärelevalvet pole tehtud. Ehitusjärelevalve kuulub ehitusseadustiku (EhS) järgi kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse, kes saab kontrollida, kas on olemas ehitamise teatis või ehitusluba, ning kas selle andmed vastavad tegelikkusele jms (EhS § 130 jj).
Ehitusjärelevalvet taotlev pöördumine on oma olemuselt märgukiri, millele tuleb vastata märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) kohaselt. Samuti selgitati isikutele, et Riigikohtu praktika kohaselt pole isikul õigust nõuda järelevalvemenetluse algatamist teise isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks (näiteks ettekirjutuse tegemiseks). Puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib teise isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (omand, elu ja tervis). Kui konkreetse isiku ja tema ehitustegevuse kontrollimine kaitseks ka isiku õigusi ning järelevalvemeetme rakendamist pole korrektselt kaalutud, võib järelevalveorgani tegevuse halduskohtus vaidlustada.
Inimesed küsisid õiguskantslerilt selgitusi või õigusabi veel näiteks tööandja tegevuse ja korteriühistu majandamiskulude, aga ka lapsevanemate õiguste ja kohustuste ning tervishoiuteenuse osutamise kohta. Ka siin andis õigusteenistus üldisi juhtnööre pädevate asutuste kohta või viitas asjakohastele õigusaktidele ja kohtupraktikale.
Asutuste suhtluskorra järelevalve
Õigusteenistus kontrollib muu hulgas seda, kuidas avalikke ülesandeid täitvad asutused (riigiasutused, kohalikud omavalitsused jt) menetlevad isikute pöördumisi. Isiku õigus saada oma pöördumistele vastused tuleneb Põhiseaduse (PS) §-s 14 sätestatud õigusest menetlusele. Samuti võib igaüks pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametnike poole – see on igaühe põhiõigus (PS § 46).
Kontrollimise käigus keskendub õigusteenistus sellele, kas pöördumiste menetlemisel on välja selgitatud, millist liiki pöördumisega (näiteks teabenõue, selgitustaotlus, taotlus haldusmenetluse algatamiseks või vaie) on tegu ning kas asutus on sellele vastanud korrektselt ja õigeks ajaks. Kui isik küsib näiteks konkreetset dokumenti ehk esitab teabenõude, siis tuleb tema pöördumist menetleda avaliku teabe seaduse kohaselt. Kui aga isik soovib selgitusi kohaliku omavalitsuse õigusaktide kohta, siis on tegemist selgitustaotlusega ning sellele tuleb vastata märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse järgi. Juhul kui aga isik esitab taotluse haldusmenetluse algatamiseks (näiteks soovib ehitusluba), siis tuleb pöördumise lahendamisel järgida haldusmenetluse seadust ja vastavat eriseadust (näiteks ehitusseadustikku). Pöördumise tõlgendamisest sõltub sellele vastamise tähtaeg ning ka vastuse sisu ja isiku õiguste kaitstus.
Õiguskantsler kontrollis ülevaateperioodil Kiviõli Linnavalitsuse, Saue Vallavalitsuse, Valga Linnavalitsuse, Märjamaa Vallavalitsuse, Võru Linnavalitsuse, Saku Vallavalitsuse ja Kose Vallavalitsuse tegevust. Et hinnata omavalitsuste tegevuse õiguspärasust, palus õiguskantsler neil valikuliselt saata isikute pöördumisi ja vastuseid, mis puudutasid omavalitsuse pädevust ja ülesandeid.
Õiguskantsler leidis, et üldjuhul järgisid omavalitsused isikute pöördumiste menetlemisel põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava, kuid oli ka rikkumisi.
Selgus, et Kiviõli Linnavalitsus eksis nii isikute pöördumiste tõlgendamisega kui ka tähtaegade järgimisega. Pöördumiste menetlemisel ei pidanud tähtaegadest alati kinni ka Saue, Saku ega Kose vallavalitsus.
Asutus peab märgukirjale ja selgitustaotlusele vastama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest (MSVS § 6). Kui vastamine nõuab lisaaega, võib haldusorgan vastamise tähtaega pikendada. Hea halduse tava kohaselt tuleks isikut tähtaja pikendamisest ja selle põhjusest teavitada esimesel võimalusel, kuid kindlasti ettenähtud esialgse 30 kalendripäeva jooksul.
Sotsiaalhoolekandeliste hüvitiste andmine tuleb üldjuhul otsustada kümne tööpäeva jooksul alates nõuetekohase taotluse esitamisest (sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 25). Projekteerimistingimused tuleb anda 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates (EhS § 31 lg 2) ning rajatava puurkaevu või -augu asukoha peab kohalik omavalitsus kooskõlastama või sellest keelduma kümne tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest (EhS § 124 lg 3). Väärteoteate lahendamiseks on aega 15 päeva (väärteomenetluse seadustiku § 59 lg 2). Seega peab omavalitsus kui kohtuväline menetleja väärteoteate esitajale 15 päeva jooksul teatama, kui menetlust ei alustata.
Kontrollimisel selgus, et Saku Vallavalitsus ja Kiviõli Linnavalitsus ei järginud isikute taotluste menetlemisel alati haldusmenetluse nõudeid. Saku Vallavalitsus ei andnud haldusakti, kui lasteaiakoha taotlus jäeti soovitud ajal rahuldamata, aga laps jäi lasteaiakoha järjekorda edasi. Kiviõli Linnavalitsus küll teatas sotsiaaltoetuse rahuldamata jätmisest isikule kirja teel, kuid ei lisanud kirjale haldusakti, millega keelduti toetust määramast. Ühtlasi teavitas Kiviõli Linnavalitsus isikut toimetulekutoetuse avalduse rahuldamata jätmisest vormil, mis ei vastanud keelduva haldusakti nõuetele.
Õiguskantsler seadis kahtluse alla asjaolu, et Valga Linnavalitsus tõlgendas eluruumi tagamise teenust üksnes sotsiaaleluruumi üürile andmisena. Eluruumi kasutamise võimalus tuleb tagada isikule, kes pole sotsiaal-majandusliku olukorra tõttu võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama (sotsiaalhoolekande seaduse § 41 lg 1). Omavalitsus saab võimaluse korral pakkuda ka omavalitsuse omanduses olevat eluruumi või kasutada üürituru võimalusi nii, et aitab inimesel leida sobiva korteri või üürib vabaturult korteri ja vahendab seda eluruumi vajajale. Eluruumi vajajat võib toetada ka esmase üüri sissemaksuga.
Mil viisil inimest aidata, peab otsustama kohalik omavalitsus, lähtudes iga inimese olukorrast. Sotsiaaleluruumi üürilepingud tuleb perioodiliselt üle vaadata ja samuti tuleb uuesti hinnata inimese edasist eluruumi vajadust. Kui inimene vajab endiselt omavalitsuse eluruumi, siis tuleb sobilik eluruum talle tagada. Juhul kui omavalitsus ei pea võimalikuks konkreetse sotsiaaleluruumi üürilepingut pikendada, peab ta abivajajale kindlustama eluruumi kasutamise võimaluse muude eespool nimetatud meetmete abil.
Kõik kontrollitud omavalitsused eksisid sotsiaaltoetuste ja -teenuste haldusaktides vaidlustamisviidetega. Selliste haldusaktide vaidlustamisviide peab sisaldama nii maavanemale vaide esitamise kui ka halduskohtule kaebuse esitamise võimalust, kuid üldjuhul esimest võimalust vaidlustamisviites märgitud polnud.
Märjamaa Vallavalitsus ei selgitanud vaide tagastamisel edasikaebamise korda. Saue Vallavalitsuse vaideotsuste vaidlustamisviidetest ei selgunud, et vaide rahuldamata jätmise korral oleks isikul võimalik halduskohtus vaidlustada esialgset haldusakti (haldusakti, mille kehtetuks tunnistamist nõuti vaidemenetluse korras, kuid vaideotsusega jäeti nõue osaliselt või täielikult rahuldamata).