Kontrollkäigud

Õiguskantsler peab jälgima, et kinnipidamisasutustes viibivate inimeste põhiõigused oleksid kaitstud. See ülesanne tuleneb seadusest, mille kohaselt on õiguskantsler ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivse protokolli (OPCAT) artiklis 3 sätestatud riigi ennetusasutus. Ülesande täitmiseks teevad õiguskantsleri kontrollkäikude osakonna nõunikud nendesse asutustesse eelnevalt kooskõlastatud või etteteatamata kontrollkäike.  

Kinnipidamiskoht on asutus, kus hoitakse või võidakse hoida isikuid, kellelt on võetud vabadus kas avalikku võimu teostava asutuse korralduse alusel, selle asutuse toetusel või sõnaselgel või vaikival nõusolekul. Eestis on mitmesuguseid kinnipidamisasutusi: vanglad, politsei kinnipidamiskohad (sh välismaalaste kinnipidamiskeskus), tahtevastast ravi osutavad psühhiaatriahaiglad, ööpäevaringset erihoolekannet pakkuvad sotsiaalhoolekandeasutused jne. 

Hoolekande- ja tervishoiuasutused

Hoolekande- ja tervishoiuasutustesse tehtud kontrollkäikudel pöörasid õiguskantsleri nõunikud erilist tähelepanu sellele, kas neis asutustes on piisavalt väljaõppinud töötajaid. 

Mitmel juhul jäi õiguskantsleri nõunikele mulje, et asutuste töötajad on küll oma tööle pühendunud ja hoolivad klientidest, ent selgelt napib vahetult kliendiga tegelevaid spetsialiste: hooldekodudes tegevusjuhendajaid, psühhiaatriahaiglates õdesid, eritingimusi vajavatele või tundeelu- ja käitumishäirega õpilastele mõeldud õppeasutustes kasvatajaid. Seaduses sätestatud miinimumist rohkem töötajaid on tarvis siis, kui kliendid vajavad erilist hoolt ning hoone on eripärane. Sel juhul peab asutusel olema võimalik suunata klientidega tegelema rohkem asjatundlikke ja motiveeritud inimesi.

Oluline on, et hooldekodu tegevusjuhendaja ei peaks jätma kümneid psüühikahäirega inimesi omapäi, kui läheb kõrvalmajja kolleegile appi ohtlikku olukorda lahendama või muud ülesannet täitma. Psühhiaatriahaigla meditsiiniõel peaks samuti jääma aega patsientidega vahetult suhelda. Kõigele sellele seab piirid väljaõppinud töötajate nappus. 

Seega on tervise- ja hoolekandevaldkonna rahastamisel äärmiselt tähtis leida raha ka klientidega otseselt tegelevate ja väga rasket tööd tegevate inimeste palkamiseks ja töötasuga motiveerimiseks. 

Õiguskantsler saatis 2017. aasta juulis üldhooldekodudele ringkirja, milles juhtis tähelepanu levinumatele probleemidele ja nende võimalikule lahendamisele. Samasuguse kirja saatis õiguskantsler ka sotsiaalpoliitika kujundajatele, tehes ettepaneku töötada välja kestlikud lahendused üldhooldusteenuse kvaliteedi parandamiseks ja nende asutuste klientide senisest väärikamaks kohtlemiseks.  

Psühhiaatriahaiglad 

Õiguskantsler kontrollis ülevaateaastal kuut statsionaarset psühhiaatrilist abi osutavat haiglat: Pärnu Haigla psühhiaatriakliinikut, Wismari Haiglat, Kuressaare Haigla psühhiaatriaüksust, Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikut, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikut ja Viljandi Haigla psühhiaatriakliinikut.

Paar haiglat (Tartu Ülikooli Kliinikum ja Viljandi Haigla) dokumenteerivad nüüd isiku õiguste piiramisega seotud sündmusi elektrooniliselt. Põhja-Eesti Regionaalhaigla akuutosakonna olmetingimusi on võrreldes eelmise kontrollkäiguga märgatavalt parandatud. Väiksemad haiglad teevad samuti jõupingutusi, et laiendada teraapiavõimalusi ning paljudes kohtades töötab tegevusjuhendaja või -terapeut. 

Samas on haiglates jätkuvalt probleeme ravidokumentide vormistamise ja patsientide põhjendamatult ulatusliku videojälgimisega.

Kontrollkäikudel ilmnes, et Kuressaare Haiglas, Wismari Haiglas ning Pärnu Haiglas ei vormistata tahtest olenematu ravi otsust alati õigel ajal ja nõuetekohaselt. Vabatahtlikul ravil viibiva patsiendi vabadust piiratakse alusetult, kui keelatakse tal haiglast lahkuda või rakendatakse tema suhtes ohjeldusmeetmeid. Kui patsient on haiglasse saabumisel raviga ja haiglas viibimisega nõus, ent ühel hetkel tingib tema seisund vajaduse teda ohjeldada, tuleb pärast selle vajaduse fikseerimist vormistada ka patsiendi tahtest sõltumatu ravi otsus. Kohtu loata tahtest olenematu ravi otsuse saab teha vaid patsiendi seisundit vahetult hinnanud psühhiaater.  

Erandita kõigi patsientide ööpäevane videojälgimine palatites riivab alusetult isikute eraelu puutumatuse põhiõigust. Näiteks kasutati ulatuslikult videovalvet Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku akuutosakonnas, Pärnu Haigla psühhiaatriakliinikus ning Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus. Kaamerad paiknesid nii ühistegevuse ruumides (koridorides, söögi- ja tegevustubades) kui ka kõigis palatites. Edastatavat pilti võis mõne haigla õepostis pidevalt jälgida ning kõikides haiglates teatud ajaks salvestada. Paraku ei teavitata patsiente videovalvest ja selle ulatusest piisavalt ning mõned patsiendid ei teadnud, et ka nende palatites on pidev videojälgimine. 

Endiselt ei vasta nõuetele mõne haigla jälgimisruumid (mehaanilise ohjeldamise ruumid). Wismari Haigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku jälgimisruumid ei olnud turvalised ning ohjeldatud isiku privaatsus ei olnud tagatud. Vältida tuleb ohjeldamata patsientide juurdepääsu mehaaniliselt ohjeldatud patsientidele ning ohjeldamine ei tohi toimuda teiste patsientide nägemisulatuses. Meditsiinitöötaja peab pidevalt viibima mehaaniliselt ohjeldatud patsiendi juures.

Ohjeldusmeetme rakendamine tuleb vormistada nii, et dokumentides kajastuksid küllalt põhjalikult meetme rakendamise põhjendused ning ohjeldamise jätkamist õigustavad asjaolud. Ei piisa üksnes märkest, et patsient oli rahutu või agressiivne, sest see ei selgita, milles seisnes oht. Jälgida tuleb, et ka ravimite abil ohjeldamine oleks alati korrektselt dokumenteeritud. 

Ööpäevaringse erihooldusteenuse asutused 

Õiguskantsler kontrollis ülevaateperioodil ka kaht erihoolekandeasutust: Valkla Kodu (kus kohtumäärusega viibis ööpäevaringsel erihooldusteenusel 100 klienti) ja Sõmera Kodu (kus oli ööpäevaringsel erihooldusteenusel 356 klienti, kellest 42 on sügava liitpuudega). 

Riigieelarvest rahastatav ööpäevaringne erihooldusteenus on mõeldud neile, kes vajavad oma vaimse tervise tõttu igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalist abi ja järelevalvet. Niisugusele teenusele suunatakse rehabilitatsiooniplaani alusel inimesi, kellel on peale eespool nimetatud vajaduste tuvastatud psüühikahäire, raske või sügav puue ning puuduv töövõime. 

Ööpäevaringse erihooldusteenuse kasutamine on vabatahtlik, kuid neid, kes vaimse tervise tõttu võivad olla ohtlikud enesele või teistele, paigutatakse kohtumääruse alusel tahtevastaselt teenusele kinnisesse asutusse. Seal on inimene teenuseosutaja pideva järelevalve all ega tohi asutuse territooriumilt omatahtsi lahkuda. Kohtumääruse alusel pakutakse ööpäevaringset erihooldusteenust alaealistele kolmes ja täisealistele klientidele ühes tegevuskohas (Valkla Kodus). Eestis on kokku 47 ööpäevaringse erihooldusteenuse asutust, kus 2016. aasta lõpus elas 2699 inimest (nende hulgas 110 kohtumäärusega kinnisesse asutusse suunatud inimest).

Õiguskantsler jälgis sel aastal erihoolekandeasutustesse tehtud kontrollkäikudel, kas klientide liikumisvabadust piiratakse (näiteks lukustatakse tubadesse, seotakse kinni) ja kuidas kasutatakse ohjeldusmeetmeid. Samuti hindas ta nende asutuste olmetingimusi ning kontrollis, kas töötajaid on piisavalt, söök maitsev ja kas klientidele pakutakse piisavalt mõtestatud ajasisustust. Tähelepanu pöörati ravimite jagamisele ja tervishoiuteenuste kättesaadavusele. Mõlemal kontrollkäigul osales tervishoiueksperdina perearst. Kontrollkäikudel tutvuti ruumide ja dokumentidega ning vesteldi nii töötajate kui ka klientidega.

Sõmera Kodus hindas õiguskantsler, kuidas aidatakse kliente erihoolekandeasutuste reorganiseerimise kava alusel väiksematesse hoolekandeasutustesse ümber asuda. Ettevalmistused muudatusteks olid põhjalikud ning hea mulje jättis töötajate pühendumus, mis ei olnud asutuse sulgemisplaanidest tulenevast ebakindlusest hoolimata muutunud. Õiguskantsler palus, et kliente kaasataks võimalikult palju ümberkorraldusotsuste tegemisse, et neile antaks teavet ja kuulataks otsustusprotsessis ära nende arvamused.

Sõmera Kodule osutades märkis õiguskantsler, et klientide liikumisvabadust õigusliku aluseta piirata ei tohi. Kohtumääruseta võib kliendi liikumisvabadust piirata kindlatel ja erandlikel tingimustel ning üksnes kuni kolmeks tunniks isiku ohutusse eraldusruumi paigutamisega. Seejuures ei tohi klienti jätta ega lukustada ükskõik millisesse ruumi, vaid see peab vastama eraldusruumile esitatud nõuetele.

Kummaski kontrollitud hooldekodus ei haaratud paljusid kliente aktiivsesse ja tööoskusi kujundavasse tegevusse, mis aitaks päevi sisustada neile sobival moel.   

Kontrollkäikudel selgus, et mõlemas erihoolekandeasutuses ei pruugi klientide eripära arvestades olla kogu aeg kohal küllaldaselt asjatundlikke tegevusjuhendajaid. Neid peab olema piisavalt ja nende töökorraldus selline, mis võimaldaks kõigi klientidega individuaalselt tegelda ning vajadusel nende liikumisel ja tegevusel pidevalt silma peal hoida. Töötajaid peab olema nii palju, et oleks võimalik ärevad ja ohtlikud olukorrad kiiresti ja kõigile ohutult lahendada. Õigusaktides kehtestatud töötajate miinimumarv ei pruugi alati olla piisav, et pakkuda kvaliteetset teenust ja tagada klientide põhiõigused. 

Valkla Kodus ei olnud eelmise kontrollkäiguga võrreldes oluliselt parandatud eraldusruumi tingimusi – ruum ei olnud turvaline ega loonud rahustavat keskkonda. Valkla Kodus kasutatakse turvalisuse tagamiseks endiselt ohtralt metallsõrestikke ja okastraati, mida õiguskantsler ei pidanud juba 2015. aastal sobivaks.

Õiguskantsler palus mõlemal hooldekodul hoolitseda, et õendusabiteenus oleks kättesaadav vähemalt seaduses sätestatud minimaalsel määral. Samuti jäi püsima kahtlus, et retseptiravimeid – mida tuleb võtta vaid kindlatel asjaoludel – annab mõlemas hooldekodus õhtuti ja öösiti kliendile tegevusjuhendaja, kelle kvalifikatsioon ei luba seesuguseid otsuseid teha. 

Vanglad

Eestis on kolm vanglat – Tartu, Viru ja Tallinna Vangla –, igaühes ligikaudu 800–1000 süüdimõistetut ja vahistatut. Õiguskantsler kontrollis ülevaateaastal Tartu Vanglat ja Tallinna Vanglat. Tartu Vangla on üsna uus ehitis, Tallinna Vangla hooned aga lootusetult amortiseerunud – selle uued hooned peaksid valmima 2018. aastal. 

Õiguskantsleri teravdatud tähelepanu all olid vangidele pandud piirangud interneti kasutamisel. Vangistusseaduse § 31¹ lubab neil veebis tutvuda vaid õigusaktide ja kohtulahenditega. Internetipiirangud kehtivad ühtmoodi nii süüdimõistetutele kui ka vahistatutele, kelle süü kuriteos pole kohtuotsusega kinnitatud ning kes võidakse ka õigeks mõista. 

Enesestmõistetavalt ei pea vangid saama internetti kasutada piiramatult, sest see võib aidata kaasa uute kuritegude kavandamisele. Tänapäeva infotehnoloogia võimaldab aga seada mõistlikke piiranguid ning neid riske maandada, võimaldades samas süüdimõistetutel ja vahistatutel senisest märksa ulatuslikumalt internetti kasutada. 

Mitme riigi kogemused kinnitavad, et interneti kasutamine avardab kinnipeetavate võimalusi olla kursis ühiskonnas toimuvaga, valmistuda paremini eluks vabaduses ja osaleda internetipõhistes õpingutes. Sestap leidis õiguskantsler Riigikohtule saadetud arvamuses, et ülemäärane on piirang, mis ei luba juurdepääsu lehekülgedele www.oiguskantsler.ee ja www.riigikogu.ee. Riigikohus jättis vangide internetikasutust puudutava kohtuasja selle põhiseaduslikkuse järelevalvet puudutavas osas läbi vaatamata. 

Õiguskantsleri hinnangul tulenevad kõigi vanglate avavangla osakondade paljud probleemid just interneti kasutamist reguleerivatest aegunud õigusnormidest. 

Avavanglasse paigutatakse kergemaid kuritegusid toime pannud süüdimõistetud. Samuti on seal need kinnipeetavad, keda pole otstarbekas pidada kinnises vanglas, kes on õiguskuulekalt käitunud ning kelle suhtes on piisavalt alust oletada, et nad ei pane toime uusi õigusrikkumisi. Enamik avavanglas viibijaist käib tööl väljaspool vanglat. Avavangla peamine eesmärk on harjutada kinnipeetavat enne vabanemist õiguskuulekalt käituma. Napid interneti kasutamise võimalused ei lase kinnipeetaval otsida teavet töökohtade, parimate liikumismarsruutide ja ühistranspordi kohta. Arvutit kasutamata ei õpi kinnipeetav elulookirjeldust koostama, samuti on ilma arvuti ja internetita keeruline ette kujutada nüüdisaegset õppetööd.

Kinnipeetavate peaaegu täielik isoleerimine muust maailmast viib selleni, et nad väljuvad vanglast, ilma et oskaksid alustada õiguskuulekat elu, näiteks leida oma oskustele sobiv töökoht. Justiitsminister nõustus kinnipeetavate ja vahistatute internetikasutuse normid ja praktika üle vaatama.

Eraldi menetluses rõhutas õiguskantsler, et avavanglast lühiajaline väljasõit on oluline peresidemete ja positiivsete sotsiaalsete kontaktide hoidmiseks ning aitab kinnipeetaval vabanedes õiguskuulekale teele asuda. Õiguskantsler palus vanglal seda lühiajalise väljaviimise otsustamisel ka alati arvestada. 

Tallinna ja Tartu vanglate kontrollimisel pöörati suurt tähelepanu kinnipeetavate ja vahistatute suhtlusele lähedastega. Kiiduväärt on Tartu Vangla korraldatavad nn perepäevad, kui kinnipeetavad saavad lähedastega kohtuda, ilma et klaassein või traatvõrk neid eraldaks. Eraldamiseta lühiajalised kokkusaamised aitavad säilitada suhteid pereliikmete ja eriti lastega. Õiguskantsler soovitas mõlemale vanglale, et ka individuaalsed lühiajalised kokkusaamised perekonnaliikmetega peaksid toimuma üldjuhul ilma eraldamiseta. 

Liikumispuudega (näiteks ratastooli kasutavail) kinnipeetavail ja vahistatutel oli mõlemas kontrollitud vanglas keeruline kõrvalise abita vangla eri osadesse (sealhulgas meditsiiniosakonda) pääseda. 

Tartu Vanglas pööras õiguskantsler erilist tähelepanu osakonnale, milles emad kannavad karistust koos kuni kolmeaastaste lastega. Naised saavad osakonnas töötada, ent õppimise või sotsiaalprogrammides osalemise võimalust neil ei ole. 

Kõrvaldamata jäi kahtlus, et lapseootel naise vanglast sünnitusele saatmisel ja haiglast naasmisel kasutatakse käeraudu. Vanglaametnikud viibivad sünnituse juures, samuti on sünnitusjärgses palatis sünnitanu juures vahel ööpäev läbi meesametnikud. Õiguskantsler palus korraldada sünnitajate järelevalve muude meetmetega.

Politsei kinnipidamiskohad

Politsei kinnipidamiskohtadest kontrollis õiguskantsler Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna arestikambrit ning Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna arestikambrit. Samuti kontrollisid õiguskantsleri nõunikud Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakonna migratsioonibüroo kinnipidamiskeskuse ehitusjärgus hooneid.

Õiguskantsler palus kinnipidamiskeskuse uue hoone ehitamisel ja sisustamisel silmas pidada, et tegemist ei ole vangla ega arestimajaga. Tuleb vältida, et väljasaadetavaid või varjupaigataotlejaid hoitaks olme ning olustiku poolest vanglaga sarnanevas hoones. Kõrgendatud järelevalvet vajavatele inimestele on keskusesse plaanitud eraldi ruumid. Erivajadustega inimestel (nt liikumispuudega) peab olema kinnipidamiskeskuses võimalik teistega võrdväärselt pääseda keskuse vaba aja ja olmeruumidesse ning õue. 

Õiguskantsleri hinnangul on väärkohtlemise ennetamiseks ja tuvastamiseks väga tähtis võimalikult täpselt fikseerida ja talletada kõikide arestikambritesse saabuvate isikute terviseseisund. Viljandi arestikambris olid mõnel juhul välised vigastused või nende puudumine fikseeritud, aga mõnel juhul mitte.

Kaitseväe üksused

Kaitseväe üksustesse tehti ülevaateperioodil kaks kontrollkäiku. Logistikapataljonis õiguskantsler märkimisväärseid puudusi ei tuvastanud. Laevastiku kontrollkäigu järel palus õiguskantsler, et vahiteenistuses olevad tegev- ja ajateenijad ei peaks laevade remondi ja hooldustööde ajal viibima tervist kahjustavas keskkonnas. 

Maarjamaa Hariduskolleegium

Õiguskantsler kontrollis Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskust ning Valgejõe õppekeskust, mis on kasvatuse eritingimusi vajavatele või tundeelu- ja käitumishäirega õpilastele mõeldud õppeasutused. Maarjamaa Hariduskolleegiumis osutatakse alaealistele ka kohtumääruse alusel ööpäevaringset erihooldusteenust. 

Kontrollikäigul selgus, et Valgejõe õppekeskuses oli probleeme laste turvalisuse tagamisega. Õpilased rääkisid, et on kogenud kaasõpilaste vaimset ja füüsilist vägivalda. Noortel nappis usaldust personali vastu. Õppekeskuse töötajad mainisid, et vajaksid selgemaid juhiseid vägivaldsete juhtumite lahendamiseks. Keskuses nappis öökasvatajaid ning seetõttu võisid õpilased jääda öösiti mõneks ajaks rühmas omapäi. Nii Valgejõe kui ka Emajõe õppekeskuses toimus laste turvakontroll seadusliku aluseta. 

Kummaski õppekeskuses ei saanud rahule jääda õpilaste eraldusruumi saatmisega. Ööpäevasel erihooldusteenusel viibivate laste paigutamisel eraldusruumi tuleb järgida eraldi sätestatud nõudeid. Näiteks peab teenuseosutaja teavitama igast sellisest juhtumist politseid või kiirabi. 

Õiguskantsler palus mõlemal õppekeskusel anda noortele suurem sõnaõigus neid otseselt puudutavate olmeküsimuste lahendamisel ja tegevuse planeerimisel. Näiteks võiksid nad ise kavandada oma vaba aja veetmise võimalusi, toiduvalikut ja tubade kaunistamist. Samuti peaks õpilastele andma rohkem teavet õppimisvõimaluste kohta. Noortel võiks olla rohkem võimalusi liikuda ning värskes õhus viibida.

Valgejõe õppekeskuses olid laste magamistubade aknad kaetud valge kilega, mis lasi küll valgust tuppa, kuid varjas täielikult õues toimuva. Mõned magamistoad lukustusid nõnda, et ust ei saanud seestpoolt avada. 

Õiguskantsler rõhutas Maarjamaa Hariduskolleegiumile, et lapsed peaksid saama telefoni kasutada paindlikult, arvestades oma vanemate töögraafikuid ning ametiasutuste tööaegu. Personali viibimine telefonivestluse juures riivab õpilase privaatsust. Lähedastega suhtlemise (ka telefonitsi suhtlemise) piiramine distsiplinaarkaristusena ei ole lubatud.