Kronoloogia
Ettepanekud Riigikogule ja pöördumised Riigikohtusse
Põhiseaduse kohaselt on õiguskantsleril õigus ja kohustus teha Riigikogule kirjalik ettepanek viia seadus Põhiseadusega kooskõlla, kui õiguskantsler on kas omal algatusel või laekunud avalduse alusel jõudnud järeldusele, et mõni seadus on Põhiseadusega vastuolus.
Õiguskantsler tutvustab oma ettepanekut Riigikogu täiskogu istungil ning vastab parlamendiliikmete küsimustele. Seejärel paneb istungi juhataja õiguskantsleri ettepaneku avalikule hääletusele. Kui Riigikogu leiab, et õiguskantsleri ettepanek on õige ja põhjendatud – seega toetab õiguskantsleri soovitust –, siis teeb Riigikogu juhataja vastutavale komisjonile ettepaneku seadusemuudatuse algatamiseks.
Juhul kui õiguskantsleri ettepanek Riigikogu täiskogus heakskiitu ei leia või kui seadust mõistliku aja jooksul ei muudeta või kui muudatus pole õiguskantsleri hinnangul piisav, on õiguskantsleril õigus pöörduda Riigikohtusse taotlusega tunnistada kõnealune seadusesäte kehtetuks.
25.10.2016 Õiguskantsler tegi Riigikogule ettepaneku viia looduskaitseseaduse § 20 Põhiseadusega kooskõlla. Riigikogu täiskogu toetas ettepanekut (poolt hääletas 70 saadikut, vastu ega erapooletu ei olnud keegi) ja tegi keskkonnakomisjonile ülesandeks algatada looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu. Keskkonnakomisjon algatas 19.01.2017 looduskaitseseaduse § 20 täiendamise eelnõu, mis võeti seadusena vastu 06.04.2017 ning jõustus 18.04.2017.
14.12.2016 Õiguskantsler pöördus Riigikohtusse taotlusega tunnistada äriühingu juhatuse liikme töötuna arvele võtmise piirang Põhiseadusega vastuolus olevaks. Pöördumine tulenes asjaolust, et Riigikogu ei olnud asunud muutma tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse Põhiseadusega vastuolus olevaid sätteid. Riigikohus andis oma 11.05.2017 lahendis õiguse õiguskantslerile ning tunnistas vaidlusalused sätted põhiseadusvastaseks ja kehtetuks.
16.03.2017 Õiguskantsler tegi Riigikogule ettepaneku viia maksuseaduste muutmise seadus Põhiseadusega kooskõlla lahja alkoholi aktsiisimäära ennaktempos tõstmise osas. Riigikogu täiskogu ettepanekut ei toetanud. Õiguskantsler pöördus õigusselguse saavutamiseks 16.03.2017 Riigikohtusse. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis 30.06.2017 tehtud otsuses, et kõnealused sätted ei ole Põhiseadusega vastuolus.
Peale selle esitas õiguskantsler aruandeperioodil Riigikohtule ja Riigikogule ligi 20 arvamust erinevate põhiseaduslikkuse järelevalve küsimuste kohta. Neist olulisemaid käsitlevad aastaülevaate erinevad peatükid, täismahus arvamustega on võimalik tutvuda õiguskantsleri kodulehe seisukohtade registris (alarubriik „Põhiseaduslikkuse järelevalve“).
Kohtumised Riigikogu fraktsioonidega
2017. aasta kevadel kohtus õiguskantsler kõigi kuue Riigikogus esindatud erakonna fraktsiooniga. Iga-aastastel kohtumistel on kaks eesmärki: tutvustada õiguskantsleri tööd ja tema käsutuses olevaid vahendeid põhiseaduslikkuse järelevalve läbiviimisel, ning kuulata Riigikogu liikmete ettepanekuid, milliste teemade ja valdkondadega peaks õiguskantsler edaspidi tegelema.
Hulk teemasid võeti arutusele mitu korda: jagamismajandus, haldusterritoriaalse reformi nn sundliitmise faasi õiguspärasus, riigieelarve nn baasseaduse muutmine, maksupoliitika õigustatud ootuse aspektid, kohtute töökorraldus, Rail Balticu rahvusvahelise koostöölepingu õiguspärasus, olukord sotsiaalhoolekandeasutustes, kooseluseaduse kehtivus vastavate rakendusaktide puudumisel ja muutuvad töösuhted 21. sajandil.
Õiguskantsler vastas enamikule küsimustele kohtumise käigus, ülejäänud päringutele saatis ta kirjaliku vastuse pärast konsultatsioone oma nõunikega. Mõnele asjale juhtis õiguskantsler vastutava ministeeriumi või ametiasutuse tähelepanu, soovitades seadust või määrust parandada.
17.05.2017 Kohtumine Vabaerakonna fraktsiooniga
30.05.2017 Kohtumine Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooniga
31.05.2017 Kohtumine Keskerakonna fraktsiooniga
07.06.2017 Kohtumine Reformierakonna fraktsiooniga
08.06.2017 Kohtumine Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooniga
14.06.2016 Kohtumine Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooniga
Asetäitja-nõunike ametissenimetamine
Seaduse kohaselt on õiguskantsleril kaks asetäitja-nõunikku, kes täidavad õiguskantsleri ülesandeid tema äraolekul (puhkuse, lähetuse, ajutise töövõimetuse ajal). Õiguskantsler esitab asetäitja-nõuniku kandidaadi(d) Riigikogule, kes pärast läbirääkimisi kandidaadid salajasel hääletusel kas ametisse nimetab või nimetamata jätab.
2017. aasta veebruaris tegi õiguskantsler Riigikogule ettepaneku kinnitada tema asetäitja-nõunikuks õiguskorra kaitse osakonna juhataja Heili Sepp ja õiguskantsleri kantselei direktor Olari Koppel. Riigikogu nimetas mõlemad kandidaadid ametisse 16. veebruaril 2017.
Põhiseaduse rahvahääletuse 25. aastapäev
28. juunil 2017 möödus 25 aastat Eesti Vabariigi Põhiseaduse rahvahääletusest. Sel puhul esitleti Õiguskantsleri Kantseleis Põhiseaduse kommentaaride neljandat, parandatud ja täiendatud väljaannet. Väljaandel on üle poolesaja autori, seitsmeliikmelise toimetuskolleegiumi tööd juhtis peatoimetajana õiguskantsler Ülle Madise.
Samal päeval esilinastus Õiguskantsleri Kantseleis dokumentaalfilm „Põhiseaduse sünd“, mis annab ülevaate Eesti praeguse Põhiseaduse koostamisest ja keskendub küsimusele, kuidas Põhiseadus on veerandsajandi karmile ajaproovile vastu pidanud. Põhiseadus kirjutati Eesti ajaloo murranguhetkedel, kirglikes poliitilistes heitlustes. Annetajate kaasabil tehtud filmi produtsent on Tõnis Leht ja režissöör Märten Vaher.
Rahvahääletuse 25. aastapäeva puhul esitles Eesti Post temaatilist postmarki. Riigikogu saali kogunesid Põhiseaduse Assamblee liikmed, kellele Vabariigi President Kersti Kaljulaid pidas kõne ja kinkis mälestusmündi.
Õiguskantsler meedias
Artiklid
õiguskantsler Ülle Madise, „Presidendi otsevalimine tooks priiskava show' ja silmamoondused“, Postimees, 25.10.2016
õiguskantsleri nõunik Monika Mikiver, „Põhiõigus tasuta parkida teisele isikule kuuluval eramaal? Eraisiku õigus saada riigilt teise isiku andmeid“, Juridica, 16.12.2016
õiguskantsleri nõunik Sten Andreas Ehrlich, „Jagamismajandus – ebaaus konkurents või 21. sajandi ettevõtlus?“, Poliitika.guru, 16.12.2016
õiguskantsleri nõunik Helen Kranich, „Lihtsus, hea sõna ja siiras toon asjaajamiskeeles“, Õiguskeel, 10.01.2017
õiguskantsleri asetäitja-nõunik Heili Sepp, „Õigus ja keel“, Õiguskeel, 10.01.2017
õiguskantsleri nõunik Kristi Ploom, „Omavalituse abikäsi inimesele“, Sakala, 13.01.2017
õiguskantsleri asetäitja-nõunik Heili Sepp, „Kaalul on sõnavabadus“, Postimees, 04.02.2017
õiguskantsler Ülle Madise, „Otsekaebuse petukaup ehk kuidas rohkem on tegelikult vähem“, Postimees, 16.03.2017
õiguskantsleri nõunik Kristi Ploom, „Kohaliku omavalituse väljakutsed sotsiaalteenuste osutamisel“, Sotsiaaltöö, 20.03.2017
õiguskantsleri nõunikud Kristi Ploom ja Angelika Sarapuu „Abivajaja omaosalus sotsiaalteenuse eest tasumisel“, Sotsiaaltöö, 08.06.2017
õiguskantsleri nõunik Andres Aru, „Eesti seadused ei piira ebamõistlikult laste töötamist“, ERR uudisteportaal, 12.06.2017
õiguskantsleri nõunik Eva Lillemaa „Ressursi nappusega ei saa õigustada inimväärikust alandavat kohtlemist hoolekodudes“, Delfi, 20.07.2017
õiguskantsleri nõunik Vladimir Svet „Vaja ei ole vastupropagandisti, vaid suuremat usaldust lastekaitse vastu“, Postimees, 28.07.2017
õigusajakirja Juridica erinumber, mis oli pühendatud elulõpu väärikusele, 09.2017
Intervjuud
õiguskantsler Ülle Madise ETV saates „Kahekõne“, kus arutati erakondade rahastamist ja riigijuhtimisel ilmnevat loosunglikkust, 23.11.2016
õiguskantsler Ülle Madise, „Konstitutsioonikohtu loomise asemel tasuks riigil panustada raha politseisse“, Eesti Päevaleht, 02.11.2016
õiguskantsleri nõunik Kärt Muller Vikerraadio saates „Reporteritund“, teemaks raske ja sügava puudega laste hooldus, 02.11.2016
õiguskantsler Ülle Madise, „Jäik norm tekitab ebaõiglust“, PPA ajakiri Radar, 22.11.2016
õiguskantsler Ülle Madise, „Riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla“, Eesti Päevaleht, 08.12.2016
õiguskantsleri asetäitja-nõunik Heili Sepp ETV saates „Plekktrumm“, teemaks korruptsiooni olemus, 13.12.2016
õiguskantsler Ülle Madise, „Üks teistsugune lugu“, Meie Maa, 21.01.2017
õiguskantsler Ülle Madise „Ma ei kandideerinud presidendiks, sest õiguskantsleri töö oli pooleli“, Eesti Päevaleht, 13.05.2017
õiguskantsler Ülle Madise, „Ehk ongi täna kehtivad eapiirid ajale jalgu jäänud“, noorsootööajakiri Mihus, 06.2017
Kõned ja ettekanded
õiguskantsleri 2015–2016 aastaülevaate ettekanne Riigikogus, 20.09.2016
õiguskantsleri nõuniku Andra Reinomägi ettekanne „Lapse õigused ja täiskasvanute vastutus“ hoolekande aastakonverentsil Pärnus, 02.11.2016
õiguskantsler Ülle Madise kõne „Ideaalid ja paratamatus“ Lastekaitse Liidu aastakonverentsil, 22.11.2016
õiguskantsler Ülle Madise sõnavõtt Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna üleandmisel, 13.02.2017
Õigus ja õiglus
Alates 4. septembrist 2016 on Kuku raadios saade „Õigus ja õiglus“, milles saatejuht, õiguskantsler Ülle Madise uurib Eesti elu Põhiseaduse valgel. Saatekülalistega arutatakse, miks asjad on nii, nagu nad on, ja kui Põhiseadus nõuab paremat, siis kuidas saaks paremini. Kuula pühapäeviti kella 12–13, korduses pühapäeva õhtul kella 18–19. Saade on järelkuulatav Kuku raadio taskuringhäälingus.
04.09.2016 Seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest ja seadus kehtib kõikidele. Kas ikka kehtib? Kas ebaõiglane või lihtsalt rumal norm on põhiseadusvastane? Kas reforme saab teha õiglaselt? Saatejuhi vestluskaaslased on Riigikohtu esimees Priit Pikamäe ja Põhiseaduse Assamblee liige Liia Hänni.
11.09.2016 Miks on nii, et usaldus kaitseväe ja päästjate vastu on suur, kuid Riigikogu ja valitsust usaldatakse hoopis vähem? Kas lakkamatu ideede ja inimeste võistlus väsitab? Kas oodatakse kõva kätt, hea kui valgustet monarhi? Saatejuht võtab koos vandeadvokaat Jüri Raidla ja poliitika-uurija Ott Lumiga luubi alla riigijuhtimise tasakaaluvalemi.
18.09.2016 Kes ja kuidas otsustab, milline mets ja kui range kaitse alla võtta? Mis saab siis, kui omanik enam oma metsa kasutada ei saagi? Kaitsealade, maadevahetuse, omanike õiguste ja kohustuste ning avaliku huvi sasipundart harutavad saatejuhiga Riigikontrolli vanemaudiitor Matis Mägi ja õiguskantsleri nõunik Evelin Lopman.
25.09.2016 Mida tähendab „salajane“? Kas hääletusest võtab osa ka see, kes sedelit ei täida? Kes on parlamentaarne president ja kuidas teda valida? Kas ja mida peaksime muutma? Saatejuht arutleb Riigikogu põhiseaduskomisjoni liikme Mart Nutt ja Vabariigi Presidendi Kantselei direktori Alo Heinsaluga presidendivalimiste üle.
02.10.2016 Miks kehtestati Eestis eripensionid ja miks neid nõnda raske kaotada on? Juba kaotatud ja kaotamisel olevatest eripensionidest räägivad Eesti Koostöö Kogu programmijuht Liisi Uder ning endine minister ja Riigikogu liige, praegune kooliõpetaja Vootele Hansen.
09.10.2016 Kas kaitsja tahab süüdlast süütuks ja prokurör igaüht süüdi võidelda? Kuivõrd püüeldakse tõe poole ja kui hästi töötavad kontrollihoovad? Saatejuht kõneleb riigi peaprokuröri Lavly Perlingi ja Eesti Advokatuuri esimehe Hannes Vallikiviga kriminaalmenetlusest Eestis.
16.10.2016 Kas inimesest, kes kuriteos kunagi süüdi mõistetud, võib veel kunagi asja saada? Kas ja kuidas võiks ta edasi elada? Eesti riigi kurjusest ja laiskusest; loogilisusest ja inimlikkusest räägivad Tartu Ülikooli professor Jüri Saar ja õiguskantsleri ametkonna õiguskorra kaitse osakonna juhataja Heili Sepp.
23.10.2016 Kas kaasajal peaks rahvale andma rohkem vahetu otsustamise õigust? Kas rahvahääletusel vastatakse küsimusele või antakse hinnang valitsusele? Kuidas erakondade võimu tasakaalustada? Saatejuht kõneleb Riigikogu liige Jüri Adamsiga otsedemokraatiast Eestis ja mujal Euroopas.
30.10.2016 Linnad ja vallad peavad toetama neid, kes ilma toeta hakkama ei saa. Kuidas ja millise raha eest? Saatekülalised on Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Helmen Kütt ja Tallinna linnasekretär Toomas Sepp.
06.11.2016 Šveitsi tuuakse rahvalähedase valitsemise eeskujuks. Kas kujutlus kõigi ühiskonna asjade vahetult ja otse otsustamisest vastab tõele? Saatejuht räägib Tartu Ülikooli poliitika- ja ühiskonnateaduste doktori Kristjan Vassiliga Šveitsi valitsemiskorraldusest ja otsedemokraatiast.
13.11.2016 Kui Riigikogu avaldab peaministrile umbusaldust, astub valitsus tagasi. Kes ja mida otsustab? Mis saab riigieelarvest? Valitsuse vahetamise riigiõigusliku korralduse üle arutlevad riigisekretär Heiki Loot ja Vabariigi Presidendi Kantselei siseosakonna juhataja asetäitja Mall Gramberg.
20.11.2016 Eesti võttis kümne aasta eest kohustuse väärikalt kohelda ka neid, kes viibivad vanglas või psühhiaatriahaiglas. Saatekülalised kriminoloog Jako Salla ja Õiguskantsleri Kantselei kontrollkäikude osakonna juhataja Indrek-Ivar Määrits räägivad inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise keelu rakendamisest teoorias ja praktikas.
27.11.2016 Tõejanu ajastu olevat möödas. Tarku otsuseid tuleks ometi teha. Kuidas siis? Kas inimese loodud seadusega saab tõesti loodusseaduste, faktide ja loogika vastu? Tõest ja õigusest, karmidest faktidest ja meelt lahutavast silmamoondest kõneleb saatejuhiga Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.
04.12.2016 Kas sõnavabadus hõlmab õiguse teadlikult valetada – olgu see ülemäärase poliitkorrektsuse või kuritahtliku ässitamise vormis? Kuidas kindlustada tõestatud faktide ja loogiliste järelduste vaba levik ning ilmse vale äratundmine? Heast ja kurjast vabast sõnast räägivad Riigikogu liige Mart Nutt ja poliitikakommentaator Ahto Lobjakas.
11.12.2016 Kas läbini aus ühiskond on võimalik? Politsei- ja Piirivalveameti korruptsioonikuritegude büroo juht Mati Ombler ja Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt kõnelevad korruptantide püüdmisest ja korruptsiooni olemusest.
18.12.2016 Ministri tagasiastumine on üks poliitilise vastutuse vorm. Eesti ministrite tagasiastumisi, nende põhjusi ja tagajärgi meenutab koos saatejuhiga ajakirjanik Tarmo Vahter.
25.12.2016 Kust tuleb maksumaksmise kohustus? Milliseid makse ja mil moel tohib kehtestada? Mis saab, kui maks jääb maksmata? Õiguskantsleri nõunik Hent Kalmo kõneleb saatejuhiga riigi ja kohaliku omavalitsuse kulude katteks raha korjamisest.
08.01.2017 Paar aastakümmet on kõneldud halduse või riigi reformist või koguni mõlemast. Millest siis täpselt? Kas kogu riiki on tarvis ja võimalik korraga reformida? Saatejuht räägib kooliõpetaja Vootele Hanseni ja riigiteadlase Külli Taroga sõnade ja tegude erisusest, struktuuridest ja inimestest.
15.01.2017 Kas erakondi saab rahastada ka nii, et pahandusi ei teki? Mis on kaasajal erakonna roll? Saatejuhi vestluskaaslased on Erakondade Rahastamise Järelevalve kontrolli komisjoni aseesimees Kaarel Tarand ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna peasekretär Kristen Kanarik.
22.01.2017 Kuidas teha nii, et pärast õpinguid või tööd välismaal tahaksid inimesed koju tagasi tulla? Tagasituleku kogemust, riiklikku tuge ning bürokraatlikke tõkkeid uurivad Eesti 2.0 tegevjuht Ede Schank-Tamkivi ja Õiguskantsleri Kantselei sotsiaalsete õiguste osakonna juhataja Kärt Muller.
29.01.2017 Oleme kõik õppinud tähtsaid – häid ja halbu – tegelasi: sõdade vallapäästjaid ja rahusobitajaid, diktaatoreid ja heategijaid. Äkki omistame ühele inimesele maailmamuutmise võimu ilmaaegu? Riigikogu liige Mart Nutt ja ajakirjanik Mart Soidro arutavad saatejuhiga, kui suur on üksikisiku roll ajaloos.
05.02.2017 Riik ei tohi olla sõnamurdlik. Keelde, käske ega koormisi ei või kehtestada üleöö. Teisalt: arusaam õiglusest on erinev, poliitikat peab saama muuta. Kuidas siis? Saatejuht arutleb ringkonnakohtunik Oliver Kase ja õiguskantsleri nõuniku Sten-Andreas Ehrlichiga õiguskindluse põhimõtte piiride üle.
12.02.2017 Rikkuse ümberjagamine on poliitilise arutelu tuline teema. Keda ja mida maksustada? Miks ja kui kõrgelt? Saatekülaline on futuroloog Guido Viik
19.02.2017 Kas eriline tähelepanu laste ja noorte õigustele kasvatab eluvõõraid „lumehelbekesi“? Kas pakume igale lapsele parima ettevalmistuse täisealise eluks? Laste õigustest ning kohustustest räägib saatejuhiga Õiguskantsleri Kantselei laste ja noorte õiguste osakonna nõunik Kristi Paron.
26.02.2017 Iga kodaniku kohus on kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Kuidas aru saada, et põhiseaduslik kord on ohus ja mida sel juhul peale hakata, arutavad Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Andres Parmas ja Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse dotsent René Värk.
05.03.2017 Kuidas tõeline kunst ja kunstnik ära tunda? Mis on Eesti kunst? Kuidas toetada head kirjandust, filmi, teatrit ja üldse loomingut? Meelelahutusest, raputusest, kunstnikust ja veidi ka rahast vestlevad saatejuhiga kultuurilehe Sirp peatoimetaja Ott Karulin ning kirjanik ja filmitegija Kadri Kõusaar.
12.03.2017 Kohus peab otsustama, kes võidab ja kes kaotab; kes on süüdi ja kuidas karistada. Mõlemad vaidlejad korraga võita ei saa; seaduslike tõenditeta süüdi mõista ei tohi. Kuidas saavutada õiglasi otsuseid? Kuidas säilitada avalikkuse usaldus? Endine Riigikohtu esimees Märt Rask ja Tallinna Ringkonnakohtu liige Ele Liiv arutavad saatejuhiga, kelle ees ja mille eest vastutab kohtunik.
19.03.2017 Arst teeb üldjuhul parima, et haiget aidata. Ometi läheb vahel halvasti. Millised on arsti kohustused? Kuivõrd on arstil praktikas võimalik anda ravimisel oma parim? Arsti vastutusest kõnelevad arst ja tervishoiukvaliteedi ekspert Teele Orgse ning vandeadvokaat Ants Nõmper.
26.03.2017 Millal on inimene vana? Kuidas kindlustada end töise sissetuleku kadumise vastu? Kas on olemas töökindlat pensioniskeemi, mis tagab inimväärse elu? Saatejuht räägib Eesti Koostöö Kogu programmijuhi Liisi Uderi ja Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse esimees Mart Jessega pensionikindlustusest praegu ja tulevikus ning uue eakuse rahvakogust.
02.04.2017 Hüvesid ja eeliseid on kõrgetel ametikandjatel olnud läbi aegade ja kõigis riikides. Vabades ühiskondades käib selle juurde korralik pahandus. Riigikogu liige Jüri Adams ja kooliõpetaja Vootele Hansen arutlevad, kas ametihüved on kantud ahnusest või on neil mõnikord ka mõistlik ja õiglane mõte.
09.04.2017 Koolilapsed kurdavad, et kontrolltöid on palju ja koolirõõmu vähe. Õpetajad kaebavad, et nendegi koormus on liialt suur. Paljud vanemad nõuavad kohta kesklinna- või erakooli: ikka parima hariduse nimel! Erivajadusega lastele peab osa sobivaks tavaklassi, osa hoopis eraldi kooli. Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar ja Õiguskantsleri Kantselei sotsiaalsete õiguste osakonna nõunik Aigi Kivioja võtavad mõned neist muredest luubi alla.
16.04.2017 Noorsootöö pole ainult suvelaagrite korraldamine: hoopis raskem on aidata probleemidega noorel heaks inimeseks kasvada. Kes ja kuidas seda peaks tegema, arutavad saatejuhiga Haridus- ja Teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna peaekspert Jürgen Rakaselg ja õiguskantsleri nõunik Vladimir Svet.
23.04.2017 Miks riigid oma eeliseid kasutada ei mõista ja rahvad teinekord rumalusi teevad? Kas rahust ja heaolust võib saada villand, loogika jääda emotsioonidele alla ja terav mõistus vihale ajada? Saatekülalised on Tallinna Tehnikaülikooli rektor, akadeemik Jaak Aaviksoo ja riigijuhi taustaga ettevõtja Raivo Vare.
30.04.2017 Enne valimisi küsitakse ikka, mille poolest erineb valla- või linnavolikogu valimine Riigikogu valimisest ja peale valimisi võrreldakse tulemusi. Vabariigi Valimiskomisjoni liige, õiguskantsleri asetäitja-nõunik Olari Koppel ja riigi valimisteenistuse nõunik Mihkel Pilving kõnelevad valimisõigusest ning kohalike omavalitsuste valimiste senisest praktikast.
07.05.2017 Arutatakse, mis saab sundliidetud valdades valimistest, kui liidetavad vallad-linnad kohtusse lähevad. Sellest ja valimiste praktilisest korraldamisest laiemalt räägivad riigi valimisteenistuse juht Priit Vinkel ja Tallinna linnasekretär Toomas Sepp.
14.05.2017 Need, kel elus õnne, saavad vanaks. Ometi kiputakse vanemaid inimesi kõrvale jätma, olgu tööst, moest või isegi arvamusuuringuist. Kas keegi saab olla liiga vana, arutavad saatejuhiga soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa-Ly Pakosta ja sotsioloog Juhan Kivirähk.
21.05.2017 Mis on poliitiline reklaam? Kas ja kuidas kampaaniakulusid piirata? Kuidas välistada valimisvõitlusest teadmata päritoluga raha? Saatejuht arutleb Riigikogu liikme Jüri Adamsi ja õiguskantsleri vanemnõuniku Liina Lustiga kandidaatidele võrdsete võimaluste loomise üle.
28.05.2017 Inimeste võimusuhetesse on ikka kuulunud otsustajate mõjutamine. Kas lobitöö saab olla aus ja avalik? Kas ja millist kasu oleks lobistide registrist? Lobi olemusest ja tegelikust mõjust, aususest ja autusest räägivad poliitikauurija Ott Lumi ja poliitik Siim Kallas.
04.06.2017 Kas ja miks saame notareid usaldada? Kas notar saab tööd valida? Kas ja kes tema tööd kontrollib? Saatejuhiga räägib notari ametist ja vastutusest Notarite Koja esimees Tarvo Puri.
11.06.2017 Eesti riigi eesmärk on eesti rahvuse, keele ja kultuuri hoidmine. Mida Põhiseadus täpselt nõuab? Mis on eesti kultuur? Saatejuhi vestluskaaslased on filosoofiaprofessor Tõnu Viik ja kultuuriajaloo professor Marek Tamm.
18.06.2017 Vastutust Eesti elu edenemise eest kannab esmajoones Riigikogu, alles siis president, valitsus, kohtud, õiguskantsler, Riigikontroll jt. Kas parlamendiliikmel on küllalt õigusi ja tegelikke võimalusi? Riigikogu liikme põhiseaduslikku vastutust arutavad Riigikogu esimees Eiki Nestor ja põhiseaduskomisjoni liige Mart Nutt.
02.07.2017 Põhiseadus kaitseb usuvabadust ja ütleb, et riigikirikut ei ole. Religiooni kohast kaasaja maailmas ja Eestis, kirikust ja riigist ning usutalituste piiridest räägivad õiguskantsleri nõunik Erik Salumäe ja õigusteadlane Merilin Kiviorg.
09.07.2017 Kas eesti keeles saab filosofeerida? Aga luuletada? Kas eestikeelsel ülikoolil ja teadusel on tulevikku? Kas eesti keel konserveerida või tuleb keele muutumisega leppida, ehk seda toetadagi? Saatekülalised on filosoofiaprofessor Tõnu Viik ja kultuuriajaloo professor Marek Tamm.
16.07.2017 Paljudes hooldekodudes on seis nukker, näitavad kontrollkäigud. Kulunud ebakohased ruumid, huvitava tegevuseta inimesed, hooldajate nappus ja pisike palk. AS Hoolekandeteenused juhataja Maarjo Mändmaa ja Õiguskantsleri Kantselei kontrollkäikude osakonna nõunik Eva Lillemaa arutavad, kuidas hoida nende väärikust, kes endaga ise hakkama ei saa.
23.07.2017 Maailm muutub, inimene ka. Kas paremaks? Saatejuht arutleb hea ja targa inimese võimalikkuse üle Enn Soosaare eetilise esseistika preemia laureaadi, helilooja Jüri Reinverega.
30.07.2017 Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta. (Juhan Liiv). Elukeskkond peab paremaks muutuma, tallamata seejuures loodust ja ajalugu. Muutus ja säilitamine on paraku vastuolus, nagu ka omandiõigus, muinsus- ja looduskaitse. Sellest, kuidas leida õiglast tasakaalu vana ja uue vahel, räägivad saatejuhiga Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie ja Õiguskantsleri Kantselei ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja Evelin Lopman.
06.08.2017 Omariikluse mõte on parimad – just Eestile sobivad – otsused. Ometi kõlab tihti laisk seletus: aga teistes riikides on nii! Kas ikka on? Ja kui on, siis kas on hästi? Ja kui ongi hästi, miks arvame, et nõnda oleks meilgi? Saatejuht räägib haldusreformide eksperdi Külli Taroga võõraste valikute ülevõtmise piiridest.
13.08.2017 Vana ja tark. Vana ja kulunud. Väärikas. Moest väljas. Need, kel elus õnne, saavad vanaks. Ometi kiputakse vanemaid inimesi kõrvale jätma, olgu tööst, moest või seltsielust. Vähesed oskavad elukogemuse enda kasuks pöörata, olla muhe ja lahe. Kas ja mida saaks teha, et eemale- ja ilmajäetust ei peaks kartma, et väärikus püsiks viimse sekundini? Saatekülalised on PRAXIS-e juhataja Tarmo Jüristo ja Postimehe kolumnist Ene Pajula ehk Mammi.
20.08.2017 Unistused, hirmud ja uskumused mõjutavad inimesi vahel suisa nii, et minnakse faktide ja loogika vastu. Eesti Rahva Muuseumi avalike ja välissuhete juht Kaarel Tarand ja õiguskantsleri nõunik Sten Andreas Ehrlich räägivad teadmistest ja loogikast ning otsustamise ja arvamise suhtest üldse ja riigiasja ajamisel.
27.08.2017 Kas terroritegusid saab ära hoida ja kuidas? Politseiriiki me ei taha, hirmul rahvast ka mitte, kus on mõistlik tasakaal? Mida saab teha inimene, kes satub mõrtsuka lähedusse? Saatejuhi vestluskaaslased on Kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisalu ja Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher.
Võimukõnelused
Õiguskantsler algatas 2015. aasta lõpus akadeemiliste loengute sarja, mille siht on lahata võimu kõigis selle võimalikes ilmingutes. Peale õiguskantsleri ametkonna on loengutest oodatud osa saama kantselei lähemad koostööpartnerid Riigikogust, avalikku võimu teostavatest asutustest, erasektorist ja vabakonnast.
2016. aasta septembrist 2017. aasta maini peetud loengud:
- suursaadik Harri Tiido „Poola: võim euroopalike ja rahvuslike väärtuste (vastand)teljel“;
- kommunikatsiooniuurija Martin A. Noorkõiv „Populismi võim“;
- perearst Madis Tiik „Teenuseosutaja võim versus kodaniku õigused tervishoius, miks vajame muutusi?“;
- psühholoogilise kaitse ekspert Raul Rebane „Sümbolite ja müütide võim. Kas sümboleid tohib muuta, rahvuslikke müüte rünnata?“;
- teadusfilosoof Enn Kasak „Rumaluse võimust ja loogikast“;
- ajakirjanik Aleksei Venediktov „Venemaa võim enne 2018. aasta presidendivalimisi – kas Kremli tornide konflikt?“;
- majandustegelane Gunnar Okk „Rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide varjatud võim“;
- suhtekorraldaja Ott Lumi „Lobistide „saatanlik“ võim“;
- poliitik ja ajaloolane Mart Nutt „Riigikogu liikme võim“.