Ülle Madise

Õiguskantsleri aasta

Austatud lugeja

Mitte ainult Eesti põllumees, vaid me inimesed üldse on kannatlikud, rahumeelsed ja mõistlikud. Enamik elab oma elu nii hästi, kui oskab, tahtes uskuda oma riiki ja usaldada kaasinimesi. Inimesed ei ole veel lõplikult pettunud, ühiskonnagrupid üksteisest pöördumatult eraldunud, nagu paljudes teistes riikides paraku on. Sestap on Eestile omase puhta looduse, avaruse, väärtusruumi, harituse ja tegutsemisjulguse hoidmine mitte ainult harukordne võimalus, vaid ka kohustus kõikidele, ennekõike poliitikutele ja ametnikele.

Maailm ägab üheülbastumise all, tõdes Marju Lepajõe. Just nii, igas mõttes. Põhiseaduse preambulis öeldud suurte eesmärkide seas on sisemise rahu hoidmine ja praeguste ning tulevaste põlvede ühiskondlik edu ja üldine kasu. Nende sihtidega pole kooskõlas ei võõraste bürokraatiavõtete ega vaenuleeridesse ässitava poliitikategemise stiili sissevedu. Seesugust väga häirivat käitumisviisi ei saa paraku omistada mõnele üksikule konkreetsele poliitilisele voolule. Rikutud meelerahu taotlevat kära tuleb paremalt ja vasakult. Raske on mõista selle tegevuse tegelikku, kaugemat eesmärki. Kahtlen, et selleks on „parem“ või „õigem“ Eesti, me kõigi helgem tulevik. Esmaseks tagajärjeks on igatahes tülpimus ja tuimus, lukku keeratud kõrvad ja arutelust vabatahtlik loobumine neilt, kes karjuda ei taha.

Praegu näib, et olemegi rahvana üle võtmas mõnes suuremas ja „vanemas“ riigis edukalt toimivaid poliitilisi trikke, mille keskmes on usaldamatuse ja pideva ärritusseisundi hoidmine. Sisendus, et „keegi kusagil tegutseb just Sinu huvide vastu…“. Kohtun pidevalt kõigi Eesti parlamendis esindatud erakondade ja suuremate huviorganisatsioonidega, inimestega üle Eesti. Käsi südamel – pole vähimatki märki, et keegi neist ärkaks hommikul üles mõtte või plaaniga, kuidas Eestile ja Eesti inimestele rohkem halba teha. See, et erinevatel inimestel ja neid esindavatel erakondadel on erinevad mured, soovid, hirmud ja lahknevad lahendused, ongi toimiva vaba demokraatliku ühiskonna tuum.

Peaksime siin Eestis olema omamoodi, me ei pea kaasa minema üheülbastumisega ühelgi alal. Üldlevinud elurõõm, väärikus ja võime rahumeelselt eriarvamusele jääda, aga ka menetlemise asemel inimese muret lahendav ametnik, teaduspõhisel alusel Eesti arenguks eri suundi pakkuvad poliitikud saaks olla Eesti kaubamärk ja me edu pant. See võimalus pole veel haihtunud. Riigivõimu esindajailt oodatakse ausust ja selgust, eriti ajal, mil meediaruumi täidab kõrvulukustav müra ja sihilik pahameele tekitamine võib olla suisa palgatöö. Teadlikult provotseeritakse ütlema kaasinimeste kohta väga halvasti, ütlema sedagi, mida tegelikult ei mõelda ega tunta. Paraku kannatab selle all sisemine rahu. Siin Eestis võime ja peame olema paremad, veel pole hilja. Selles avalduks vastutus tulevaste põlvede ees ja tänu eelkäijatele ilusa ja vaba Eesti eest.

Lapsevanemad, põllumehed, ettevõtjad, kodumaja ehitajad, arstid, õpetajad ja paljud teised, kelle kannatus ja usaldus pannakse lahmivate otsustega proovile, on ometi meie oma Eesti inimesed. Inimlik soojus, süvenemine ja ligimese lugupidav kohtlemine – alati, mis tahes olukorras – toob kokkuvõttes kõikidele rohkem kasu, kui esmapilgul näib. Meie oma Eestis ei ole tarvis sundida väiketootjat paberitööks eraldi inimest palkama, pole vaja minna lauta lambaid lugema kiireimal poegimisajal ega kimbutada ettevõtjaid vastukäivate nõudmistega. Ei saa ju näiteks veepaisu korraga lammutada ja säilitada. Kui küsimusele segase seaduse tähenduse kohta konkreetses olukorras – olgu see puudega pereliikmele vajalike teenuste saamine või näiteks taluväravasse sildi „Kurk ja kartul“ paigaldamine – vastatakse tuima tsitaadiga seadusest, mis inimesele midagi ei ütle, tekib paremal juhul nõutus. Inimesed väärivad elulist arusaadavat vastust õkva sellele küsimusele, millele nad päriselt lahendust vajavad. Ka see on hea halduse põhimõtte sisu.

Möödunud ülevaateaastal tõi iga päev õiguskantsleri ametkonda õigustet kaebusi riigi ja kohaliku omavalitsuse peale, nende seas selliseidki, mida on inimlikult peaaegu võimatu teisiti seletada kui võimu teostajate totaalse võõrandumisega oma rollist rahva teenijana. Suur aitäh neile ametnikele ja poliitikutele, kes on Eesti ja siinsete inimeste teenimisel pingutanud, olnud valmis vigu parandama, töökorraldust muutma. Ebatäiuslikkus käib elu juurde, ka juhtimises, poliitikas ja muidugi siin meie ametkonnaski.

Tunnustust ja tänu väärib Riigikogu arvukate kiirete seaduseparanduste eest, mis ehk avalikkuse tähelepanu ei pälvinud, ent lahendasid hulga inimlikke probleeme. Nii näiteks sai jälle paremaks töötuskindlustussüsteem. 21. sajandi töö ja turvavõrgu teema pole sellega siiski veel tegemata tööde nimekirjast lõplikult maas. Vea tekkimisel tuleb see kohe parandada, süüdlaste otsimisele – kui pole just tegu kurja teoga – kulunud energia on teadagi kasutult kaotsis. Mis olnud, see olnud, ikka rõõmsalt ja üha paremini edasi!

Detsembrikuus rahuldas Riigikohus õiguskantsleri taotluse tunnistada põhiseadusvastaseks kohaliku omavalitsuse sotsiaalteenuste süsteemitus ning inimeste hätta jätmine. Rehkenduse teine, keerukam pool seisab veel ees. Ehk kerkib kohaliku kogukonna abivajavate liikmete abistamine eesootavate linna- ja vallavolikogu valimiste oluliseks teemaks üle Eesti. Kontrollkäigud hooldekodudesse näitavad, et eluolu on paljudes kohtades jätkuvat kehv ja töötajaid napib. Rõõmu teeb, et väga paljud selle ülimalt raske töö tegijad on pühendunud hooldekodu elanike eest hoolitsemisele nii hästi kui võimalik. Sageli algavad meie kokkuvõtted kontrollkäigust õiglaste lausetega selle kohta, et elanikud tunnustavad sõbralikku personali ja meilegi jättis nähtu mulje püüdlikkusest, tihti objektiivselt kehva ruumilahenduse ja rahapuuduse kiuste.

Küsimus elulõpu väärikusest on laiem. Kas ehk tohib inimene anda kaalutletult notari juures korralduse enda elustamise ja elushoidva ravi kohta juhuks, kui lootust tegelikult enam ei ole? Kui kasvõi nn patsienditestament tõepoolest täidetavaks muuta, halastataks sedakaudu ka arstidele, kelle õlul lasub raskete otsuste koorem.

Eesti tervishoid on heal järjel ja arstiabi paremini tagatud kui paljudes teistes riikides. Selleks et oma meedikuid paremini hoida, saaks aga teha rohkem. Näiteks tuleb lahendada küsimus, kas korruptsioonisüüteo ähvardusel tohib takistada arstivande täitmist ja inimeste ravimist. Leiame, et ei tohi. Aitäh Riigikogule, et olete need küsimused lahendada võtnud. Korruptsioon on vaieldamatult täiesti lubamatu, ent ausat ühiskonda ei aita kindlustada kõikide otsustajate, isegi arstide asetamine kammitsevasse kahtlustusõhustikku. Ka siis, kui enda teada ei ole teinud mitte midagi valesti, ei ole tekitanud riigile kahju ega andnud kellelegi lubamatuid eeliseid, võid mõne vormilise rikkumise tõttu avalikkuses korruptandi sildi külge saada. Korruptsioon on väga tõsine asi, sestap peab igale otsustajale olema selge, mis on lubatud ja mis keelatud.

Möödunud ülevaateaastal kaevati palju pangakontode sulgemise või mitteavamise peale. Loomulikult ei tohi kurjategijaid abistada ega kahtlast rahaliikumist sallida. Paraku tundub, et konto on suletud ka ettevõtjail, kellel sisulist seost rahapesuga pole. Kuivõrd seesuguseid otsustusi ei põhjendata, pole neil võimalik oma huve kaitsta. Inimene, kellele Eestis ei võimaldata ainustki pangakontot, jääb aga suures osas harilikust ühiskonnaelust kõrvale. Vaevalt vähendab pangaülekande asemel sularahas arveldamine rahapesu riski. Kõiki arveldusi ei saagi sularahas teha. Ligipääs e-Eestile, täpsemini selle puudumine, kui näiteks ID-kaarti ei saa riigi vea tõttu kasutada, või kui pime ei pääse ekraanilugeriga digiregistratuuri, tõi tänavu arvukalt kaebusi. Head meelt teeb, et vigu lubatakse järjest ka parandada ning parandataksegi.

Abhaasia eestlased, kellele kord juba on sünnijärgse kodaniku pass antud, tohivad selle pika vaidluse soodsa lõpptulemusena säilitada. Hulk inimlikku tragöödiat jääb nüüd olemata. Aitäh Politsei- ja Piirivalveametile seesuguse inimliku ja omasid hoidva tõlgenduse leidmise eest.

Eeltoodu on vaid väike valik õiguskantsleri ja kogu ametkonna töölauale jõudnud muredest ja rõõmudest. Mahukas eriolukorra peatükk oli võimalik rahvaesindusele ette kanda juba kevadistungjärgul. Tänan Riigikogu selle võimaluse eest. Üks on selge: põhiseadus kehtib ka eriolukorra tingimustes, siin ei ole mingit kaksipidi arvamist.

Loodan, et Eesti oskab sel heitlikul ajal olla teaduspõhisuse ja julgusega eeskujuks. Hirm ega liigne vaimustus pole head abimehed milleski. Ju uuritakse veel pikalt, miks rullus riigist riiki vaata et hüsteeriline piiride ja ühiskonnaelu sulgemise laine, miks kõige rangema maskikohustusega maades hakkas vaatamata maskidele nakatumine kasvama. Ega me ometi ei ole ühe uue püsiva tarbimisvajaduse ja tulusa keskkonnakahjuliku tööstusharukese kunstliku loomise tunnistajaks? Tasub tähele panna, kauaks rahval kannatust jagub ja mis juhtub, kui saabub tüdimus.

Elame teadusuuringute seisukohalt ülipõneval ajal. Oleks vaid otsustajail julgust nende uuringute tulemustest juhinduda, seada viiruse levikuga võitlemisel mõistlikke, saavutatavaid ja ka pikas vaates mittekahjulikke eesmärke ning kehtestada üksnes loogiliselt kohaseid piiranguid.

Pole õiglane otsustajatele kergel käel etteheiteid teha. Aastaid kurdeti, et sageli taotlevad riigijuhid rahva pikaajalist kasu silmas pidavaid sihte ega vaevu arusaadavalt seletama, miks tehakse midagi, mis hetkel ei tundu mugav või õige, ent hiljem toob kasu. Nüüd on teisiti: liiga tihti pühib ratsionaalse otsuse laualt ettekujutus sellest, mis hetkel valijaile meeldida võiks. Loota on, et seegi moevool pöördub. Faktide ja nende seoste põhjaliku analüüsita kujunenud hetkeemotsioon ei tohi olla kogu ühiskonda mõjutavate otsuste alus. Lõpuks ei soovi seda ju valijadki.

Õiguskantsleri ametkond end sellest ebaratsionaalsest virvarrist segada ei lase ning annab oma parima õigusriigi säilitamisse. Ikka mandaadi ja volituste piires, täpselt nii, nagu Eesti Vabariigi õiguskantslerid on alates 1993. aastast seda tööd teinud. Asjatundlikult, kiiresti ja võimalikult selgelt. Võimaluse korral probleeme ennetades, mitte aga tagantjärele targana hiljem kilde koristades.

Põhiseadus ei luba õiguskantsleril ümber teha ega kritiseerida kohtuotsuseid, samuti ei ole meie võimuses koroonaviiruse levikut keelata, inimesi arsti juurde saata ning me ei saa lahendada ka võlavaidlust panga või kohtutäituriga, ammugi peretüli või naabrite omavahelist raginat. Ehkki see pole otseselt meie ülesanne, püüame siiski inimesele öelda, kuidas ta neil juhtudel oma õigusi kaitsta saab.

Õiguskantseri keskset ülesannet – põhiseaduslikkuse järelevalvet – toestavad ombudsmani, lasteombudsmani, inimeste julma kohtlemise vastase asutuse, jälitustegevust läbi viivate asutuste kontrollija, inimõiguste asutuse ja puuetega inimeste õiguste edendaja rollid. Ametkond ei paisunud, head kolleegid pidasid pingele vastu, sel erilisel kevadel ka kodukontoris muude ootamatute lisakohustuste kõrvalt, vajadusel selleks unetunde ja puhkepäevi napimaks näpistades.

Kui vähegi saame, siis aitame, kasutades selleks mis tahes õiguspärast lühimat teed. Kas ja kuivõrd see on õnnestunud, jäägu lugeja hinnata.

Lõppenud aruandeaastal ehk 1. septembrist 2019 kuni 31. augustini 2020 sai õiguskantsler kokku 4026 erinevat laadi pöördumist, taotlust ja kirja (aasta varem 3782). Neist enam kui 4000 läkitusest vajasid sisulist lahendamist 2473 (aasta varem 2302).

Ametkonna igapäevase tööga saab end kursis hoida õiguskantsleri veebilehe kaudu. Enda hinnangul tähtsamatest ja huvitavamatest aruteludest teen kokkuvõtteid Facebookis.

Õiguskantsleri Kantselei asub Tallinnas Kohtu tn 8. Kirju ootame meiliaadressil info@oiguskantsler.ee ja postiaadressil Kohtu 8, 15193 Tallinn, helistada saab telefonil (+372) 693 8404. Õiguskantslerile võib saata pöördumise ka viipekeeles video vahendusel.

Ülle Madise, Eesti Vabariigi õiguskantsler

Ülle Madise

 

Inimõiguste asutuse akrediteerimine 

Riigikogu pani 13. juunil 2018 vastu võetud õiguskantsleri seaduse täiendamise seadusega õiguskantslerile kohustusi juurde: alates 1. jaanuarist 2019 on õiguskantsleri institutsioon ühtlasi riiklik inimõiguste asutus. 

Igal riiklikul inimõiguste asutusel on võimalik taotleda ametlikku rahvusvahelist akrediteeringut, mis annab asutusele lisaõigusi ÜRO inimõiguste kaitse süsteemis ning seob selle tugevamalt teiste inimõiguste asutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonidega. Akrediteerimisprotsessi juhib ülemaailmne inimõiguste asutuste võrgustik ehk Global Alliance of National Human Rights Institutions (GANHRI), täpsemalt selle akrediteerimise alakomitee ehk Sub-Committee on Accreditation (SCA). 

Õiguskantsler edastas jaanuaris 2019 akrediteerimise alakomiteele ametliku soovi alustada akrediteerimisprotsessi. Oktoobris 2019 liiguti protsessis kiirelt edasi ning õiguskantsler saatis akrediteerimise alakomiteele kogu vajaliku dokumentatsiooni. Dokumentatsioon sisaldas põhjalikku ülevaadet õiguskantsleri tööst (näiteid inimõiguste kaitsest ja edendusest) ja mandaadist ning selgitusi, kuidas õiguskantsleri institutsioon vastab ÜRO Peaassamblee resolutsiooniga sätestatud nn Pariisi printsiipidele

Akrediteerimise viimane samm ehk intervjuu akrediteerimise alakomiteega pidi toimuma 2020. aasta märtsikuus. Covid-19 pandeemia tõttu jäi kogu rahvusvaheline suhtlus (sealhulgas SCA komitee tegevus) sisuliselt üleöö seisma.  Nii lükkus edasi ka õiguskantsleri institutsiooni rahvusvaheline akrediteerimine.  

Inimõiguste nõukoja töö

2019. aasta kevadel loodud õiguskantslerit nõustav inimõiguste nõukoda pidi kolmandat korda kogunema käesoleva aasta märtsikuus, kuid eriolukorra tõttu jäi see kohtumine ära. Küll aga teavitasid mitmed nõukoja liikmed õiguskantsleri ametkonda eriolukorra ajal kerkinud küsimustest (nt tervishoiu teemadel) ning andsid olulist infot nende valdkonnas toimuva kohta. Inimõiguste nõukoja järgmine kohtumine on planeeritud oktoobrisse. 

Inimõiguste haridus  

2020/2021. õppeaasta sügissemestril õpetavad õiguskantsleri nõunikud Eesti Kunstiakadeemias unikaalset interdistsiplinaarset ainet „Inimõigused ja disain: sissejuhatus”, mille sisu ja struktuur on välja töötatud Õiguskantsleri Kantseleis. Aine uurib, mida tähendab inimõigustepõhine lähenemine disainis ning milline on/võiks olla disainerite roll/vastutus inimõiguste kaitsel ning edendusel. 

Samuti panustasid õiguskantsleri nõunikud Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaande uuendatud versiooni ning koostavad uue eestikeelse inimõiguste raamatu käsikirja. 

Kohtumised Riigikogu fraktsioonidega

2020. aasta mais ja juunis kohtus õiguskantsler tavakohaselt kõigi Riigikogu fraktsioonidega.

Kohtumised parlamendisaadikutega täidavad kolme eesmärki. Õiguskantsler tutvustab Riigikogu liikmetele oma värskemaid seisukohti ja tema käsutuses olevaid vahendeid põhiseaduslikkuse järelevalve tegemisel. Seejärel kuulab õiguskantsler Riigikogu liikmete märkusi ja tähelepanekuid õiguskantsleri tegevuse kohta. Peale selle teevad parlamendisaadikud ettepanekuid, milliste teemade ja valdkondadega peaks õiguskantsler edaspidi tegelema.

Mõistetavalt vajutas tänavustele kohtumistele pitseri kevadine eriolukord. Riigikogu liikmetel oli palju küsimusi piirangute tõhususe ja õiguspärasuse kohta. Õiguskantsler omalt poolt andis ülevaate eriolukorras kehtestatud keeldude ja rakendatud abimeetmete nendest aspektidest, mis inimesi ja ettevõtteid kõige rohkem puudutasid. Kohtumiste esmase tulemusena tegi õiguskantsler Riigikogu kevadistungjärgu lõpus Riigikogule ettekande koroonapandeemia ohjeldamiseks kasutatud meetmete õiguskindluse kohta.

Õiguskantsler pole oma staatusest ja ametivandest tulenevalt poliitik, mistõttu ta ei osale päevapoliitilistes aruteludes ega anna hinnanguid poliitilise loomuga lubadustele. Õiguskantsleri töö Riigikogus puudutab eelkõige menetletud eelnõude põhiseaduspärasust ja laiemalt õigusloome kvaliteeti.

Õiguskantsler vastas enamikule küsimustest kohtumise käigus, ülejäänud päringutele saatis ta paari nädala vältel kirjaliku vastuse.

Rahvusvaheline koostöö

Õiguskantsler on alates 2001. aastast Rahvusvahelise Ombudsmani Instituudi (IOI) liige. Instituut loodi 1978. aastal ning sellesse kuulub üle 190 riikliku ja regionaalse ombudsmani rohkem kui sajast riigist üle maailma. Rahvusvahelise Ombudsmani Instituut tegutseb kuues regioonis ‒ Aafrikas, Aasias, Okeaanias ja Vaikse ookeani piirkonnas, Euroopas, Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas ning Põhja-Ameerikas ‒, mida juhitakse maailmatasandi ja piirkondlike juhatuste kaudu. 

Õiguskantsler Ülle Madise valiti 30. septembril 2015 ning taasvaliti 27. juulil 2016 instituudi Euroopa regiooni seitsmeliikmelise juhatuse liikmeks. Alates novembrist 2017 on Ülle Madise ka IOI maailmatasandi juhatuse liige. Covid-19 pandeemia tõttu pikendati juhatuste liikmete volitusi 2021. aasta maikuuni. 

Õiguskantsler Ülle Madise esindab Eestit ka Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise komisjonis (ECRI). Õiguskantsleri Kantselei välissuhete ja arendusjuht Kertti Pilvik osaleb Eesti esindajana Euroopa Põhiõiguste Ameti (FRA) haldusnõukogu töös. 

Alates 2019. aastast kuulub õiguskantsler Euroopa riiklike inimõiguste kaitse ja edendamise asutuste võrgustikku (ENNHRI). Samuti esindab ta Eesti Vabariiki Euroopa lasteombudsmanide võrgustikus (ENOC) ning Euroopa ombudsmanide (ENO), rahvusvahelise relvajõudude ombudsmanide (ICOAF), politseiombudsmanide (IPCAN) ja riiklike väärkohtlemise ennetusasutuste (NPM) võrgustikes. 

Õiguskantsleri väliskülalised 2019.−2020. aasta ülevaateperioodil

11.09.2019 – Euroopa Kohtunike Koolitusvõrgu vahetusprogrammi kohtunike delegatsioon.

07.–08.10.2019 – De Hogeweyki dementsussündroomiga inimeste hoolduskeskuse asutaja Eloy van Hal ja Tampere Ülikooli sotsiaalhoolekande õiguse abiprofessor Laura Kalliomaa-Puha osalesid Õiguskantsleri Kantselei 8. oktoobril korraldatud konverentsil „Väärika vananemise võimalikkusest. Kuhu küll lõpeb rändaja tee? (G. Suits)“.

05.–08.11.2019 – Armeenia ombudsmani väärkohtlemise ennetamise osakonna õppereis.

06.01.2020 – Saksa justiits- ja tarbijakaitseminister Christine Lambrecht delegatsiooniga.

11.03.2020 – Ukraina ombudsmani nõunike delegatsioon.

Õiguskantsleri ja tema nõunike välisvisiidid 

18.–20.09.2019 – Vallo Olle osales Euroopa kohaliku omavalitsuse harta sõltumatute ekspertide komisjoni koosolekul Strasbourgis.

20.09.2019 – Evelin Lopman ja Marje Kask osalesid Euroopa keskkonnaõiguse juristide võrgustiku korraldatud üritusel Helsingis.

24.–27.09.2019 – Andres Aru ja Margit Sarv osalesid Euroopa lasteombudsmanide võrgustiku (ENOC) aastakohtumisel Belfastis.

26.–27.09.2019 – Ülle Madise, Kertti Pilvik, Indrek-Ivar Määrits, Juta Saarevet ja Eva Lillemaa osalesid Balti- ja Põhjamaade ombudsmanide aastakohtumisel Vilniuses.

09.–11.10.2019 – Käti Mägi osales Euroopa NHRI võrgustiku (ENNHRI) koolitusel „Migrants' rights at the borders“ Madridis.

12.–14.10.2019 – Olari Koppel vaatles Vabariigi Valimiskomisjoni liikmena Poolas sealseid parlamendivalimisi.

14.–18.10.2019 – Eva Lillemaa osales Gruusia ombudsmani korraldatud rahvusvahelisel konverentsil „Measuring and Enhancing the Impact of National Preventive Mechanisms“ Tbilisis.

15.–17.10.2019 – Ülle Madise ja Kertti Pilvik osalesid Läti ombudsmani korraldatud seminaril „Genera Data protection regulation“ ja IOI Euroopa juhatuse koosolekul.

16.–18.10.2019 – Käti Mägi osales Euroopa politseiombudsmanide võrgustiku (IPCAN) kohtumisel Pariisis.

31.10.–02.11.2019 – Arno Tuisk osales Hollandi ombudsmani korraldatud arutelul „How ombudsman assess the actions of government“ Haagis.

12.–14.11.2019 – Liiri Oja osales Euroopa NHRI võrgustiku (ENNHRI) assambleel ja konverentsil Brüsselis.

12.–16.11.2019 – Käti Mägi, Maria Sults ja Ksenia Žurakovskaja-Aru käisid õppereisil Islandil, kus tutvuti vanglate ja politseiasutuste olukorraga ning arutati nende asutuste järelevalve küsimusi.

24.–26.11.2019 – Andres Aru ja Juta Saarevet osalesid konverentsil „Inclusive Education – Missing Links“ Vilniuses.

26.–28.11.2019 – Piret Arukaevu, Kaidi Kaidme, Kadi Kallas, Kristine Kärner ja Riste Uuesoo olid õppereisil Rootsis, kus tutvuti sealse avaliku teenistuse korraldusega ning arutati tugifunktsiooniga seotud küsimusi.

01.–03.12.2019 – Kristi Paron osales konverentsil „The International Scientific Conference on Shared Parenting“ Malagas.

04.–05.12.2019 – Ülle Madise ja Piret Arukaevu osalesid Euroopa Komisjoni korraldatud konverentsil „Clear writing for Europa“ Brüsselis.

09.12.2019 – Ülle Madise osales Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise komisjoni (ECRI) plenaaristungil Strasbourgis.

09.–11.12.2019 – Olari Koppel osales Veneetsia printsiipide teemalisel seminaril Nikosias. 

12.–13.12.2019 – Kertti Pilvik osales Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) haldusnõukogu koosolekul Viinis.

23.01.2020 – õiguskantsler nõunikega külastas Helsingit, et tutvuda puuetega inimeste õiguste edendamise töö raames Tallinna ja Helsingi sadamate, laevade ning Helsingi avalike hoonete ligipääsetavusega. 

26.–28.01.2020 – Ksenia Žurakovskaja-Aru võttis osa väärkohtlemise ennetamise ekspertide kohtumisest Roomas.

Õppereisid

Õiguskantsleri nõunikud külastasid 2019. aasta sügisel Islandi ja Rootsi parlamendi ombudsmane. Islandil tutvuti vanglate ja politseiasutuste olukorraga ning arutati nende asutuste järelevalve küsimusi. Rootsis tutvuti sealse avaliku teenistuse korraldusega ning arutati tugifunktsiooniga seotud küsimusi. Õppereisid toimusid Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammi toel. 

Meedia

Artiklid

Õiguskantsleri nõunik Külli Taro, „Kodanik on riigi omanik, mitte klient“, Vikerraadio päevakommentaar, 25.08.2020

Õiguskantsleri nõunik Külli Taro, „Kes peaks saama kuuluda volikokku?“, Vikerraadio päevakommentaar, 09.07.2020

Õiguskantsleri nõunik Hent Kalmo, „Konservatiivsusest põhiseaduses“, Postimees 13.06.2020

Õiguskantsleri nõunik Külli Taro, „Suur osa avalikust ruumist paikneb meil kaubanduskeskustes“, Vikerraadio päevakommentaar, 11.06.2020

Õiguskantsleri nõunik Külli Taro, „Erakondade rahastamise kontrolli muutmine on üks riukalik plaan“, Vikerraadio päevakommentaar, 27.05.2020

Õiguskantsler Ülle Madise, „Amet ja hirm“, ERR arvamus, 15.05.2020

Õiguskantsleri nõunik Külli Taro, „Mis on inimelu hind?“, Vikerraadio päevakommentaar, 21.04.2020

Õiguskantsler Ülle Madise, „Eriolukorra lõpetamise võimalikkusest“, ERR arvamus, 21.04.2020

Õiguskantsleri nõunik Külli Taro, „Usun, et mitmed seadused lähevad pärast kriisi muutmisele“, Vikerraadio päevakommentaar, 24.03.2020

Õiguskantsleri Kantselei puuetega inimeste õiguste valdkonna juht Juta Saarevet ja Riigikohtu analüütik Raina Loom, „Sotsiaalabi piirid – inimeste õigused ja kohalike omavalitsuste kohustused“, ajakiri Sotsiaaltöö, 1/2020

Õiguskantsleri nõunik Külli Taro, „Vabadus ja Hiina kodanikupunktisüsteem“, Vikerraadio päevakommentaar, 25.02.2020

Õiguskantsleri nõunikud Maria Sults ja Käti Mägi, Süüteo toime pannud vaimse häirega inimese kinnipidamiseks sobivad asutused: olukord Eestis ja põgus ülevaade mõningatest Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditest", ajakiri Juridica, 2020/1

Õiguskantsleri nõunik Liisi Uder, Mind ei huvita mu pension, mina töötan surmani", ERR, 02.02.2020

Õiguskantsleri nõunik Kristi Paron, Lapsesõbralik tervishoid", ajakiri Märka Last, november 2019

Intervjuud

Õiguskantsler Ülle Madise selgitas Raadio 2 saates „R2 päev“ alkoholimüügi piirangutega seonduvat, 04.09.2020

Õiguskantsler rääkis Kuku raadios iseseisvuse taastamise päeval kõlanud sõnavõttudest, 21.08.2020

Intervjuu õiguskantsleriga põhiseaduse 100. aastapäeval „Esimeses stuudios" 15.06.2020

Intervjuu õiguskantsleriga Kuku raadios – 100 aastat Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse vastuvõtmisest, 15.06.2020

Intervjuu õiguskantsleriga Klassikaraadio saates „Suveduur", 01.06.2020

Õiguskantsler ETV saates „Aktuaalne kaamera": „Ärge kartke piirangu rikkumisega kaasnevat karistust, kartke nakkust", 15.05.2020

Õiguskantsler Vikerraadio saates „Uudis+":  „Vaja oleks selgel õiguslikul alusel põhiseaduspäraselt panna nakkuse levikule piir", 13.05.2020

Õiguskantsler ETV saates „AK nädal": „Kui on vaja välkkiiret juhtimist, siis ei pea eriolukorda pelgama", 03.05.2020

Õiguskantsleri nõunik Eva Lillemaa rääkis Vikerraadio saates „Uudis+" sellest, mis toimub hooldekodudes kriisi ajal, 05.05.2020

Intervjuu õiguskantsleriga: „Paljud inimesed on valmis nii kergelt vabaduse ja vastutuse ära andma“, Õhtuleht, 30.04.2020

Õiguskantsler Äripäeva raadios: riigijuhid on tugeva surve all, 23.04.2020

Intervjuu õiguskantsleriga ETV saates „Esimene stuudio": „Piiranguid ei saa järsult kaotada" 23.04.2020

Intervjuu õiguskantsleriga ERR saates „Otse uudistemajast“, 22.04.2020

Intervjuu õiguskantsleriga ERR portaalis: „Ülle Madise: ka koroonakriisi ajal võiksid seadused olla arusaadavad“, 21.04.2020

Õiguskantsler Vikerraadio saates „Vikerhommik": „Soovitan inimestel hoolega kaaluda, mis andmeid nad jagavad“, 14.04.2020

Intervjuu õiguskantsleriga ERR portaalis: „Ülle Madise: omavalitsused ei saa andmeid nende koroonahaigete nimedega“, 10.04.2020

ERR uudis: Terviseametil polnud õigust hambaarstide ja erakliinikute tööd piirata, 09.04.2020 

ERR uudis: Õiguskantsler taunib mõningaid vanglate kriisimeetmeid, 09.04.2020 

Intervjuu õiguskantsleriga PARE podcastis: „Avameelselt inimeste juhtimisest", 08.04.2020

Intervjuu õiguskantsleriga Delfis: „Ülle Madise: nakatunud inimest telefoni asukoha määramisega jälitada ei tohi, see on täiesti keelatud", 30.03.2020

Kanal 2 uudis Euroopa inimõiguste konventsioonist ja Eesti põhiseaduse kehtimisest, 30.03.2020

TV3 uudis Euroopa inimõiguste konventsioonist ning selle toime osalisest peatamisest Eestis, 30.03.2020 

Õiguskantsler: ka haiged Riigikogu liikmed saavad hääletada, ERR uudis, 18.03.2020

Õiguskantsler vastas Vikerraadio saates „Reporteritund" saatejuhi Kaja Kärneri ja raadiokuulajate küsimustele, 17.03.2020

Õiguskantsler vastas Kuku raadio saates „Vox populi" raadiokuulajate küsimustele, 13.03.2020

Intervjuu õiguskantsleriga ETV saates „Terevisioon": „Õiguskantsler praegu eriolukorra välja kuulutamist ei toeta“, 12.03.2020 

Õiguskantsler väitles eriolukorra väljakuulutamise põhjendatuse teemal Vikerraadio saates „Uudis+", 12.03.2020 

Õiguskantsler debateeris Delfi raadios Mihhail Lotmaniga pensionireformi teemal, 28.01.2020

Õiguskantsleri nõunik Külli Taro rääkis Äripäeva raadios riigireformist, 23.01.2020

Õiguskantsleri Kantselei puuetega inimeste õiguste valdkonna juht Juta Saarevet rääkis Vikerraadios 2019. aastast sotsiaalkaitses, 08.01.2020

Õiguskantsler arutles Äripäeva raadios, kuidas mõõta ametniku tööd, 12.12.2019

Intervjuu õiguskantsleriga ETV saates „Esimene stuudio" ametnikkonna politiseerimise ohust, 27.11.2019

Intervjuu õiguskantsleriga Kuku raadio saates „Nädala tegija", 22.11.2019

Intervjuu õiguskantsleri nõuniku Kristi Paroniga Postimehes – „Kristi Paron: ravi mõistev laps paraneb paremini“

Intervjuu õiguskantsleriga Eesti Päevalehes – „Ülle Madise: mängurlus on Eesti tulevikule kõige ohtlikum“, 12.11.2019

Kõned

Õiguskantsleri sõnavõtt Riigikohtu 100. sünnipäeva ja remonditud hoone avamise puhul Tartus Toomemäel 28.08.2020

Õiguskantsleri ettekanne „Õigusriik eriolukorras" Riigikogus 22.06.2020

Õiguskantsleri tervitus Vabariigi Presidendi roosiaias „Lastega ja lastele“ tänuauhindade üleandmisel 01.06.2020

Õiguskantsleri kõne kollokviumil „Eerik-Juhan Truuväli – tema ajastu ja tulevik" Tallinna Ülikoolis 11.03.2020

Õiguskantsleri kõne Eesti Vabariigi 102. aastapäeva puhul Põhja-Eesti Regionaalhaiglas 26.02.2020

Õiguskantsleri kõne Enn Soosaare eetilise esseistika preemia üleandmisel Harju Maakonnaraamatukogus 13.02.2020

Õiguskantsleri avakõne inimõiguste aastakonverentsil 10.12.2019

Õiguskantsleri ettekanne VII eesti teaduskeele konverentsil „Eestikeelne ja üleilmne teadus“ 21.11.2019

Õiguskantsleri tervitus Lastearstide Seltsi aastakoosolekul 31.10.2019

Õiguskantsleri avasõnad konverentsil „Väärika vananemise võimalikkusest. Kuhu küll lõpeb rändaja tee? (G. Suits)” 08.10.2019

Õiguskantsleri tervitus Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlaste konverentsil 03.10.2019

Võimukõnelused

Õiguskantsler algatas 2015. aasta lõpus akadeemiliste loengute sarja „Võim“, mille siht on lahata võimu kõigis selle võimalikes ilmingutes. Peale õiguskantsleri ametkonna on loengutest oodatud osa saama kantselei lähemad koostööpartnerid Riigikogust, avalikku võimu teostavatest asutustest, erasektorist ja vabakonnast.

2019. aasta septembrist 2020. aasta juunini peetud loengud

24.09.2019 Rein Raud, „Jaapani hierarhilised võimusuhted“

29.10.2019 Daniel Schaer, „Aafrika võim: Tuleviku võimalused ja väljakutsed“

12.12.2019 Dimitri Demjanov, „Toidukunsti võim“

14.01.2020 Jaak Prints, „Teatri võim“ 

11.02.2020 Ivo Felt, „Filmi ja kino võim 21. sajandil“ 

15.06.2020 Kristjan Port, „Igavese elu võimalikkus“