Kontrollkäigud
Õiguskantsleri üks ülesandeid on hoolitseda selle eest, et kinnipidamiskohtades hoitavaid inimesi koheldaks inimväärselt. Selleks teevad õiguskantsleri nõunikud kinnipidamiskohtadesse enamasti ette teatamata kontrollkäike. Kinnipidamiskohtade regulaarse kontrollimise kohustuse sätestab ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivse protokolli artikkel 4.
Kinnipidamiskoht tähendab rahvusvahelise mõistena paika, kus inimene võib olla ilma jäetud vabadusest ning kust ta ei saa omal soovil lahkuda. Selle mõiste kohaselt on kinnipidamiskohad näiteks vanglad ja välismaalaste väljasaatmiskeskused, aga ka näiteks ööpäevaringset erihooldusteenust pakkuvad hooldekodud ja tahtevastast ravi osutavad psühhiaatriahaiglad.
Koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks kehtestatud eriolukord mõjutas ka kontrollkäikude korraldamist. See sundis õiguskantslerit üle vaatama oma kontrollkäikude plaane ja leidma võimalusi, kuidas teha tööd nii, et kaitsta kinnipidamiskohtades viibijate õigusi, ohustamata nende inimeste elu ja tervist. See ka õnnestus: õiguskantsleri järelevalve kinnipidamiskohtade üle ei katkenud. Kontrollkäikudel kasutasid õiguskantsleri nõunikud isikukaitsevahendeid (maskid, visiirid, kindad jm) − nii oli võimalik kinnipidamiskohti kontrollida ka nakkushaiguste ulatusliku leviku ajal.
Kinnipidamisasutused
Vanglad
Tartu, Tallinna ja Viru vanglad on kinnised kambervanglad koos avavangla üksustega. Eesti vanglates peetakse kinni ligikaudu 2400 inimest, kellest üle 400 on kohtuotsust ootavad vahistatud ning ülejäänud juba süüdi mõistetud ja karistust kandvad kinnipeetavad. Kinnipeetavate hulgas on sadakond naist ja kümmekond alaealist. Vanglas kannab karistust ka 39 eluaegset kinnipeetavat ja avavanglas umbes 160 inimest.
Lõppenud ülevaateaastal võttis õiguskantsler tähelepanu alla ennekõike avavanglad ning kinnipeetavate suhtlusvõimalused oma pereliikmetega.
Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid ülevaateaastal kolme avavanglat. Õiguskantsler märkis, et töö otsimiseks ning töökoha ja vangla vahel liikumise marsruutide otsimise hõlbustamiseks oleks avavangla kinnipeetavatel vaja kasutada arvutit ja internetti. Samuti oleks kinnipeetaval väljaspool vanglat vaja kasutada mobiiltelefoni, et saaks vanglat teavitada, kui näiteks avarii või ühissõiduki tehnilise rikke tõttu jõuab ta vanglasse tagasi lubatust hiljem. Paraku ei ole avavangla kinnipeetavatel seni võimalust kasutada internetti ega mobiiltelefoni, ehkki õiguskantsler juhtis sellele probleemile tähelepanu juba 2016. aastal.
Tallinna avavangla naisteosakonnas tuvastasid õiguskantsleri nõunikud vaenuliku õhustiku. Vanglal paluti kohe pärast külastust olukorda tähelepanelikult jälgida ning aidata kaasa kinnipeetavate vaheliste pingete leevendamisele. Õiguskantsler rõhutas ka, et kui kinnipeetav läbiotsimiseks täielikult lahti riietatakse, siis peab see alati põhinema ohuhinnangul, mille aluseks on konkreetse kinnipeetava käitumine. Ei ole põhjendatud, kui eranditult kõik kinnipeetavad töölt naastes sel viisil läbi otsitakse. See alandab kinnipeetavate väärikust.
Hea mulje jättis Tallinna Vangla emade ja laste osakond. Siiski peaks vangla pingutama, et luua osakonnas võimalikult kodusarnane, laste tervist ja heaolu kaitsev keskkond. Näiteks võiks muuta osakonna mängunurga ohutumaks, mugavamaks ja arendavamaks ning teha ema ja lapse õueminek hõlpsamaks. Õiguskantsler rõhutas, et ametnikud ja töötajad peavad alati esikohale seadma osakonnas olevate laste huvid. Kontrollkäigu ajal oli osakonnas vaid üks ema lapsega ja tema võimalused teiste täiskasvanutega suhelda olid napid. Vangla võiks luua emale rohkem võimalusi sisukaks suhtlemiseks ning võimaldada tal osaleda sotsiaalprogrammides ja vaba aja tegevustes. Selleks ajaks peab emal olema võimalik jätta laps sobiva inimese hoolde.
Õiguskantsler pööras suurt tähelepanu perega suhtlemise võimalustele lühiajalistel ja pikaajalistel kokkusaamistel Tallinna Vanglas. Vangla ei tohi muuta kinnipeetava kokkusaamisi perega ebamugavaks, tehes põhjendamatuid läbiotsimisi ning luues takistusi, nagu näiteks klaasist vaheseinad. Kokkusaamisele tulijaid pelutab see, et neil tuleb iga kord läbiotsimiseks end täielikult lahti riietada. Selline läbiotsimine riivab rängalt iga inimese, iseäranis lapse õigusi, mistõttu peaks seda põhjendama konkreetsete asjaoludega. Kaalukaks asjaoluks võib olla näiteks see, et inimene on varem püüdnud tuua vanglasse keelatud esemeid või on vangla saanud infot, et inimesel on kaasas midagi keelatut.
Tallinna Vangla eelpääslas külastajaid vastu võtnud töötajad olid napisõnalised ja ranged. Suhtlemine kokkusaamisele tulnud lastega jättis soovida. Kokkusaamiste ajad ei sobinud ühissõidukite sõiduplaaniga, mistõttu tuli külastajatel kohale tulla tükk aega enne kokkusaamist ning vanemad olid sunnitud väikeste lastega pikalt vanglas ootama.
Õiguskantsler rõhutas tavapäraselt tõika, et kinnipeetava ja tema pereliikmete kohtumistel saadud positiivne kogemus tugevdab peresidemeid ja vähendab uute kuritegude toimepanemise riski.
Ikka ja jälle tuleb õiguskantsleril tegelda kaebustega, et inimene peab ootama kohtuotsust vanglas pikka aega. Ühel juhul oli kaebaja vahi all olnud üle nelja aasta. Õiguskantsler tuletas vanglale meelde, et pika eelvangistuse kahjulike mõjude vähendamiseks peab vangla pakkuma sellistele inimestele mõtestatud tegevust väljaspool kambrit. See tähendab, et kinnipeetavale tuleks anda võimalus töötada, haridust omandada, sotsiaalprogrammides osaleda, sportida jms. Võimaluse korral ei peaks pikka aega vahi all olnud inimest paigutama üksinda kambrisse.
Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskohad
Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskohtadest kontrollis õiguskantsler möödunud ülevaateaastal nelja arestimaja: Lõuna prefektuuri Valga ja Võru politseijaoskonna arestimajasid, Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna arestimaja ja Põhja prefektuuri Tallinna arestimaja.
Nagu ikka kontrollis õiguskantsler arestimajade olmetingimusi. Ehkki hulk arestimaju on remonditud ja korda tehtud, leidub ka halvemas seisus kinnipidamiskohti, nagu Valga arestimaja, mille kehvadele olmetingimustele on õiguskantsler korduvalt tähelepanu juhtinud. Selliseid kambreid tohib kasutada vaid lühiajaliselt. Valga arestimajas ega ka üsna uues Võru arestimajas ei ole nõuetele vastavat jalutushoovi, Rakvere arestimaja jalutushoovides puuduvad pingid. Parandada tuleb Võru arestimaja sundventilatsiooni. Rakvere arestimajal soovitas õiguskantsler kaaluda võimalust paigaldada turvalisuse paremaks tagamiseks tavakambrite akende ette pleksiklaasi, et kaitsta aknaid lõhkumise eest.
Iga kontrollkäigu kokkuvõttes tuli rõhutada, et kui kambris töötab ööpäev läbi videovalve, siis tuleb selle põhjendatust iga kord eraldi hinnata. Kambri hügieeninurgas toimuvat ei tohi teised näha, ka politseiametnikel peab selleks olema tungiv vajadus. Tallinna arestimajas selgus, et kui kinnipeetut vastuvõturuumis läbi otsitakse ja ta selleks lahti riietatakse, võivad need toimingud jääda videokaamera ja meesametniku vaatevälja. Seesugune toiming peab olema põhjendatud, seda ei tohi teha kinnipeetu väärikust alandaval moel.
Tallinna arestimajas ei saa kinnipeetud telefoniga rääkida nii, et neid seejuures pealt ei kuulata. Õiguskantsleri hinnangul oleks hea, kui kinnipeetu saaks oma perekonna- või tööelu hädavajalikke telefonikõnesid teha ka ühepäevase etteteatamiseta ning erandkorras ka mõnel teisel päeval lisaks kindlaksmääratud nädalapäevadele. Ühtlasi tuleks leida võimalus, et ka need kinnipeetud, kelle lähedased kõnekaarti arestimajja saata ei saa, võiksid kõnekaardi soetada oma raha eest Politsei- ja Piirivalveameti abil. Mõnes arestimajas ei saa kinnipeetud lugeda üleriigilisi päevalehti, kuigi seadus sellise õiguse neile annab.
Õiguskantsleril tuli mitmel korral kontrollida ka arstiabi andmise korraldust Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskohtades. Kinnipeetute taotlusi arsti vastuvõtule pääsemiseks ei tohiks näha ükski teine töötaja peale meedikute. Meediku vastuvõtt peaks toimuma alati väljaspool kõrvaliste isikute kuuldekaugust ning üldjuhul ei peaks seda jälgima ka politseiametnik. Meedikul peab olema ülevaade ravimitest, mida valvur on tema juhendamisel kinnipeetule andnud. Üht kaebust uurides jõudis õiguskantsler järeldusele, et Tallinna arestimajas võib arstiabi saamine olla takistatud. Arestimaja personali ja meedikute vahel puudus tõhus infovahetus, mistõttu info arestimajja saabunud tervisemuredega kinnipeetust ei liikunud piisavalt kiiresti.
Vabariigi Valitsuse 6. detsembri 2013 määruse nr 40 § 3 lõige 3 näeb ette, et rahvusvahelise kaitse taotlejale või väljasaadetavale määratud ravimi soetamisel lähtutakse inimese vajadustest ja raha otstarbeka kasutamise põhimõttest. Õiguskantsleril paluti kontrollida, kas see säte on põhiseaduspärane. Ta leidis, et sätet saab põhiseaduspäraselt tõlgendada. Ravimi soetamisel tuleb esmalt lähtuda meediku hinnangust, kas konkreetne ravim on vajalik ehk meditsiiniliselt näidustatud. Raha otstarbeka kasutamise põhimõtet saab sisustada viisil, et välismaalasele hangitakse meediku määratud toimeaine(te)ga ravimitest see, mis on hinna ja hankimisvõimaluste poolest parim. Välismaalast ei tohi jätta meediku määratud toimeaine(te)ga ravimita, mida on vaja Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus oleva teenuse osutamiseks.
Tervishoiuasutused
Õiguskantsler kontrollis lõppenud ülevaateperioodil nelja tervishoiuasutust: SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku lastepsühhiaatria osakonda; SA Pärnu Haigla psühhiaatriakliinikut; Wismari Haiglat ning Lõuna-Eesti Haigla psühhiaatriaosakonda. Probleemid olid paljuski samad, mida on täheldatud ka varasematel aastatel: parandada tuleks ravikeskkonda, paremini dokumenteerida ohjeldusmeetmete kasutamist ning kaaluda põhjalikumalt videovalve vajalikkust. Samuti tuli mitmele haiglale meenutada, et kui inimene ei ole nõus haiglas olema, saab teda seal tahtevastaselt kinni hoida vaid tahtest olenematu psühhiaatrilise abi reegleid järgides.
Õiguskantsler palus Viljandi Haiglal vormistada kõik lastepsühhiaatria osakonna ohjeldamise juhtumid nõuetekohaselt ning kanda need eraldi registrisse. Pärnu Haigla psühhiaatriakliinikul soovitati ohjeldusmeetmete rakendamise vajadust selgelt ning nõutava regulaarsusega põhjendada.
Kõigil kontrollitud haiglatel palus õiguskantsler parandada ka ravikeskkonda. Viljandi Haigla peab pakkuma lastepsühhiaatria osakonna noortele rohkem võimalusi hoovis sportimiseks ning hankima lastele hoovi mängurajatisi. Pärnu Haigla psühhiaatriakliinik peaks muutma akuutraviüksuse ning ebastabiilse remissiooni üksuse sisustust, et pakkuda patsientidele terapeutilist keskkonda. Wismari Haiglal palus õiguskantsler pakkuda patsientidele mitmekesisemaid võimalusi vaba aja veetmiseks ja terapeutiliseks tegevuseks. Lõuna-Eesti Haigla psühhiaatriaosakonnale tuletati meelde, et tualetiuksi peaks saama sulgeda ning et osakonda tuleb patsientide ettepanekute ja kaebuste jaoks paigaldada postkastid. Lõuna-Eesti Haigla personalile tuleks hankida kaasaskantavad abi kutsumise seadmed.
Wismari Haiglale ja Lõuna-Eesti Haiglale tuli meenutada, et kui arst ei luba patsiendil omal soovil haiglast lahkuda, tuleb selle kohta alati vormistada tahtest olenematu ravi otsus. Vabatahtlikult ravil viibiv patsient peab saama takistusteta haiglast lahkuda. Viljandi Haiglale saadetud soovituses rõhutas õiguskantsler, et kui alaealine patsient raviga ei nõustu või kui tema haigusseisundi tõttu tuleb rakendada ohjeldusmeetmeid, tuleb selleks vormistada tahtest olenematu vältimatu ravi otsus.
Pärnu, Wismari ja Lõuna-Eesti Haiglas oli probleeme liigse videovalve kasutamisega ja videovalvest teavitamisega. Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku üldruumides ja kõigis palatites rakendatakse videovalvet, mille pilt ka salvestatakse. Wismari haiglas ja Lõuna-Eesti Haigla psühhiaatriaosakonnas on videovalve all osa palatitest. Patsiendi palati pidev videojälgimine võib ülemäära riivata ravialuse privaatsust. Seetõttu võib palatis videovalvet rakendada üksnes siis, kui see on patsiendi terviseseisundit arvestades möödapääsmatult vajalik. Samuti peab patsiente videovalvest nõuetekohaselt teavitama.
Hooldekodud
Üldhooldekodud
Õiguskantsler on kogu ametiaja vältel aidanud kaasa, et ka inimestele, kes tervise või ebasobiva elukeskkonna tõttu kodus enam iseseisvalt hakkama ei saa, oleks tagatud inimväärne elu ning võimalus saada asjatundlikku hoolt ja abi. Sellist abi pakutakse üldhooldekodudes. Enamasti on üldhooldekodudes eakad, ent haiguse või vigastuse tagajärjel võivad sinna sattuda ka nooremad inimesed. Sotsiaalministeeriumi andmetel kasutas 2019. aastal üldhooldusteenust 13 048 inimest. Eestis on kokku ligi 180 üldhooldekodu üle 9000 teenusekohaga. 2019. aasta lõpus elas üldhooldekodus 8878 inimest.
2019. aasta oktoobris korraldas õiguskantsler eakate heaolu ja nende õigusi käsitleva konverentsi. Konverentsil arutati hoolduse korraldamise probleeme, räägiti dementsuse diagnoosiga haigete hooldusest ning jagati teavet, milliseid nüüdisaegseid tehnoloogilisi lahendusi oleks võimalik hoolekandes kasutada.
Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid lõppenud ülevaateaastal kolme üldhooldusteenust osutavat hooldekodu: OÜ Häcke Kohtla-Järve hooldekodu, Tammiste Hooldekodu ja SA Taheva Sanatooriumi. Seoses SARS-CoV-2 viiruse levikuga tuli varasemat kontrollkäikude kava muuta. Kontrollkäikudel pöörati tähelepanu ka nakkushaiguse leviku tõestamiseks mõeldud ettevaatusabinõude järgimisele.
2020. aasta tõi üldhoolduses kaasa mitmeid muutusi. Alates 1. jaanuarist 2020 peab kõigil üldhooldekodudel olema tegevusluba ning kehtima hakkas ka hooldustöötajate haridusnõue. 2020. aastast rahastab õendusteenust üldhooldekodudes Haigekassa. Kaks aastat tagasi väljendas õiguskantsler muret, et hooldekodude elanikele ei olnud tervishoiuteenused piisavalt kättesaadavad. Haigekassa rahastatav õendusteenus toob tervishoiuteenused hooldekodu elanikele lähemale ning aitab tagada nende inimeste tervise järjepideva jälgimise. Kõigis ülevaateaastal kontrollitud hooldekodudes oli ametis meditsiiniõde.
Kontrollitud hooldekodude juhid pidasid oluliseks töötajate koolitamist ning hooldajatele kehtestatud ettevalmistusnõuete täitmist. Juhtkonna eeskujul väärtustavad uute teadmiste ja oskuste omandamist ka töötajad. See aitab kujundada hooldekodu elanikke austavaid väärtusi ja parandada teenuse kvaliteeti. Hooldekodude ja haridusasutuste vahel on hea koostöö ning pakutakse ka töökohapõhist õpet.
Hooldekodude peamised probleemid on seotud inimväärsete elamistingimuste ja privaatsuse tagamisega, töötajate arvu, hooldusplaanide nõuetekohase koostamise, inimeste liikumisvabaduse ebaseadusliku piiramise ja liiga nappide ajaveetmisvõimalustega. Paljud neist probleemidest on olnud teada juba varasematel aastatel.
Üldhooldekodude elanikke lukustatakse vahel nende tuppa või mõnda teise ruumi, mis eraldamiseks ei sobi. Seadus ei luba seda teha, lisaks võib see olla eraldatu tervisele ohtlik. Üldhooldusteenus on vabatahtlik, seda osutatakse abivajaja enda soovil ja inimest ei tohi üldhooldekodus hoida tema tahte vastaselt.
Kõigi kontrollitud hooldekodude suur probleem on personalinappus, eriti teravalt ilmneb see õhtusel ja öisel ajal. Ehkki sotsiaalhoolekande seadus ei ütle, kui palju üldhooldusteenuse osutamisel peab hooldajaid tööl olema, nõuab seadus hooldekodu pidajalt, et personali peab olema piisavalt, et töötajate ettevalmistust ja koormust arvestades saaks inimestele pakkuda vajalikku hoolt ja abi. Töötajate arvu planeerides tuleb hinnata, kui palju abi ja tähelepanu hooldekodu elanikud vajavad, ning kaaluda ka muid olulisi asjaolusid (hoonete iseärasused, abi kutsumise süsteemi olemasolu jne). Hooldekodu elanikud on kehva tervise ja/või kõrge ea tõttu haavatavas olukorras. Sestap rõhutas Riigikohus ühes 2019. aasta lahendis, et hooldekodu pidajal on hoolealuste suhtes kõrgendatud hoolsuskohustus. Kui töötajad on ülekoormatud ja kui neil seetõttu ei jätku kõigi hooldekodu elanike jaoks piisavalt tähelepanu (näiteks aegsasti siibrite tühjendamiseks ja mähkmete vahetamiseks), võib tulemuseks olla ebainimlik kohtlemine.
Üldine probleem on see, et hooldusplaane ei täideta nõuetekohaselt. Hooldusplaan on tõhus abivahend töötajate igapäevatöös, ent selleks peab plaan olema täidetud selgelt, põhjalikult ja läbimõeldult. Hooldusplaanist peab saama hõlpsasti infot hooldekodu elaniku toimetuleku ja ka tegevuste kohta, mida kavandatakse inimese terviseseisundi säilitamiseks või parandamiseks. Samuti peaks hooldusplaanis kirjeldama, milliseid tegevusi võiks inimesele pakkuda, et tema päevad sisukamaks muuta. Õiguskantsler soovitas, et hooldusplaani koostamisel ja hindamisel võiks tugineda mh sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu seletuskirjale, milles on selgitatud hooldusplaani koostamise põhimõtteid.
Erihooldekodud
Ööpäevaringne erihooldusteenus on mõeldud neile psüühikahäirega või raske või sügava puudega inimestele, kes vajavad vaimse tervise häirete tõttu igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalist abi ja järelevalvet.
Ööpäevaringset erihooldusteenust pakutakse 2241 inimesele 47 tegevuskohas. Õiguskantsleri nõunikud tegid lõppenud ülevaateaastal kontrollkäigu AS-i Hoolekandeteenused Vääna-Viti Kodusse ning kontrollisid ka MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus tegevust, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust teiste hulgas ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimestele. Kontrolliti ka Taheva Sanatooriumi, kus osutatakse peale erihooldusteenuse ka üldhooldekodu teenust.
Järjest enam soovitakse vaimse tervise häiretega inimestele pakkuda kodusarnast elukeskkonda ning paljud erihooldekodud on kolinud väiksematesse peremaja tüüpi hoonetesse. Sellistes hoonetes tegutseb näiteks Vääna-Viti Kodu. Samuti ehitati uued peremajad Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskuse 43 elanikule. Võru linna rajatud hoonetes on kodusarnane olme ja liikumisraskustega inimesed saavad neis majades hõlpsamini liikuda.
Erihooldekodude üks peamisi probleeme viimastel aastatel on töötajate nappus. Ei ole harv olukord, kus tegevusjuhendajaid on hooldekodus küll seadusega kehtestatud arv, kuid suurema hooldus- ja abivajadusega ja keeruliste psüühikahäiretega inimeste eest hoolitsemiseks ning individuaalse lähenemise ja turvalise elukeskkonna tagamiseks sellest siiski ei piisa. Tegevusjuhendajad, kes hoolealustega kõige enam tegelevad, peavad lisaks inimeste hooldamisele tegema süüa ja koristama ruume. Mitmes hooldekodus peab töötaja õhtul ja öösel liikuma hooldekodu eri üksuste vahel, mistõttu jääb osa hoolealuseid ajuti järelevalveta.
2020. aasta alguses jõustunud nõuete kohaselt ei piisa erihooldust osutava tegevusjuhendajana töötamiseks enam sellest, et inimene on end koolitusele registreerinud. Vajalik täiendusõpe tuleb igal juhul läbi teha. Kahjuks ei olnud kontrollitud asutustes mitmed tegevusjuhendajad läbinud seadusega nõutavat koolitust. Koolitamata töötajad ei pruugi osata hoolealuste arengut suunata ja toetada ega ägestunud inimesega toime tulla. Õiguskantsler soovitas korraldada kiiresti vajalik täiendusõpe.
Kohtumääruseta ööpäevaringset erihooldusteenust saava inimese liikumisvabadust tohib piirata vaid ohuolukorras (vt sotsiaalhoolekande seadus). Teda tohib viia nõuetekohasesse eraldusruumi kuni kolmeks tunniks kiirabi või politsei saabumiseni. Kõik hooldekodud seda nõuet paraku ei järgi ja elanike liikumisvabadust piiratakse lubamatul viisil. Nõuetekohase eraldusruumi puudumise tõttu on viidud ägestunud inimesi rahunema ka nende endi tuppa või mõnda muusse eraldusruumiks kohandamata ruumi. See ei ole turvaline. Mõni hooldekodu on eraldusruumi paigutamise dokumenteerimisel jätnud kirja panemata nõutud andmed, mille alusel saab hiljem kontrollida, kas eraldusruumi paigutamine oli ikka põhjendatud. Õiguskantsler meenutas hooldekodudele, et kohtumääruseta ööpäevaringset erihooldusteenust saava inimese liikumisvabadust tohib piirata vaid lühikeseks ajaks nõuetele vastavasse eraldusruumi paigutamisega, ning selgitas üle ka dokumenteerimise nõuded.
Erihooldusteenust osutavates hooldekodudes antakse patsientidele vahel ravimeid, mida arsti määratud raviskeemis ei ole. Samuti on õiguskantsleri nõunikud leidnud hooldekodust lahkunud patsientide ravimeid või raviskeemi muutmise tõttu üle jäänud ravimeid, kuigi need oleks tulnud nõuetekohaselt hävitada. Õiguskantsler selgitas hooldekodudele, et ravimite käitlemise rangetest reeglitest tuleb kinni pidada. Samuti peab hooldekodudes tagama õendusabi seadusega nõutud mahus ja õendustoimingud nõuetekohaselt dokumenteerima.
Positiivsel noodil lõpetades: kontrollkäikude vaatlused lubavad järeldada, et erihoolekandeasutustes mõeldakse üha enam, kuidas hooldekodu elanikud saaksid oma aega veeta arendavalt ja sisukalt. Tegutsemisvõimalusi tuleb juurde (näiteks huviringid, aiamaa aiandushuvilistele, töised tegevused), samuti võimaldatakse aktiivset osalemist kogukondlikus elus. Hooldekodud peaksid veelgi enam pingutama, et kaasata inimesi aktiivsesse ja tööoskusi kujundavasse tegevusse, mis aitaks päevi sisustada neile sobival moel.