Külli Taro: suur osa avalikust ruumist paikneb meil kaubanduskeskustes

 

Heas avalikus ruumis peaks inimene olema alati sõidukitest tähtsam. Tallinnas on autodele oluliselt rohkem ruumi kui elanikele, sedastab Külli Taro Vikerraadio kommentaaris värskele inimarengu aruandele toetudes.
Vikerraadio päevakommentaar, 11. juuni 2020

Neljapäeval esitleti riigikogus värsket Eesti inimarengu aruannet. See on kümnete teadlaste koostöös valmiv raport Eesti ühiskonna arengust. Ilmub iga paari aasta tagant. Ja nii juba 25 aastat järjest.

Seekord on fookuses avalik ruum ja linnastunud ühiskond. Avalik ruum on ette võetud väga laias mõistes. Räägitakse looduskeskkonnast, maakasutusest, ehitusest ja planeerimisest, elu- ja elamukeskkonnast, aga ka avalikust arvamus- ja aruteluruumist. Usun, et sealt leiab huvitavaid fakte ning mõtlemapanevat analüüsi igaüks. Lubage pakkuda mõned üksikud omapoolsed nopped.

Et rahvastik väheneb ning koondub eelkõige Tallinnasse ja selle lähiümbrusesse, pole vast enam kellelegi uudis. Tallinnas on teenused ja kaasaegsed eluasemed, kuid mujal Eestis on ruumi, mitmekesisemad maastikud ja tervistav looduskeskkond.

Inimarengu aruanne osundab, et inimeste mitmepaiksus, olgu siis tingitud maakodudest, töörändest, õppimisest või perevõrgustikest, seob Suur-Tallinna maakondadega ja linnad küladega.

See teadmine peab jõudma ka ruumiplaneerimisse ning halduskorraldusse. Kasvõi nii, et mitmepaiksed inimesed saaksid oma maksuraha panustada ka Harjumaalt väljapoole. Ja selle eest saada õiguse avalikule teenusele. Isegi ilma maksuraha jagamata võimaldab mitmepaiksus ääremaastumist leevendada. Kinnisvara nõudlus ja väärtus kasvab, kohalike teenuste ja toodete tarbimine suureneb.

Et end mitme kohaliku omavalitsusega siduda, peavad pered praegu valima, millised pereliikmed millisesse kodusse sisse kirjutada. Võimalus rahvastikuregistris ka teist elukoha aadressi registreerida pole seni õiguslikult suurt midagi tähendanud.

Tähenduse omandas see alles eriolukorra liikumispiirangute leevenduste tegemisel, kui rahvastikuregistris registreeritud lisa-aadress andis õiguse saartele sõita. Usun, et paljud just siis saidki sellisest võimalusest üldse teada.

Äsja harjutatud distantsõpe ja kaugtöö on mitmepaiksele eluviisile mõjunud kindlasti veelgi julgustavamalt. Ehk polegi enam nii mõeldamatu, et õpilane osaleb vahel klassitunnis nutiseadme abil. Umbes nii nagu publik saalis avalike ürituste keelu ajal peetud teatrietendustel.

"Mitmepaiksuse toetamiseks vajab kindlasti lahendamist veel koolieelikute lastehoid erinevates kodukohtades."

Vaevalt selline korraldus reegliks kujuneks, sest kaaslastega vahetul suhtlemisel on oluline roll. Aga poleks ju mõeldamatu osaleda koolitöös ka maakodust või teises maakonnas elava (vana)vanema juurest. Mitmepaiksuse toetamiseks vajab kindlasti lahendamist veel koolieelikute lastehoid erinevates kodukohtades.

Tänu sellele, et Eestis on ruumi, ei pidanud valitsus koroonaviiruse tõkestamiseks kehtestama nii rangeid liikumispiiranguid kui mujal Euroopas. Ent Tallinna rohealad ning lähiümbruse tuntumad looduskaunid kohad olid järsku ebameeldivalt ülerahvastatud. Tundus, et olukorras, kus kaubanduskeskused olid suletud ja autoga polnud vaja tööle või lapsi kooli ja trenni sõidutada, avastasid tallinlased enda jaoks värskes õhus liikumise.

Seda seost toetab inimarengu aruandes välja toodud fakt, et Tallinn on Euroopa linnade absoluutses tipus kaubanduskeskuste pindalalt elaniku kohta. Siin on elaniku kohta kaks korda rohkem kaubanduspinda kui teistes Balti riikide pealinnades.

Veel paistab silma, et Tallinnas on parkimiseks ja sõiduteele üle kahe korra rohkem brutopinda kui jalakäijatele. Enamikus linnaosades on parkimiseks ja sõitmiseks mõeldud pind kaks korda suurem eluhoonete pinnast.

Heas avalikus ruumis peaks inimene olema alati sõidukitest tähtsam. Tallinnas on autodele oluliselt rohkem ruumi kui elanikele. Ja suur osa avalikust ruumist paikneb meil kaubanduskeskustes. Avalik ruum polegi ainult avaliku võimu teha. Terviklikku avalikku ruumi ongi üha enam valminud eraomanike initsiatiivil. Näiteks Rotermanni kvartal või Noblessneri piirkond.  

Loodan, et seekordne inimarengu aruanne aitab suurendada nõudlikkust hea avaliku ruumi järele. Varasemad raportid on palju rääkinud inimesest endast lähtuvatest heaolu kriteeriumitest (nagu haridus või tervis), kuid sama tähtis on ka meid ümbritsev.