Austatud päevakangelane, Riigikohus, kõrgeimad riigiteenijad, head kolleegid!
Sel müra- ja kärarikkal ajal soovin, et teil jaguks lõpmata palju vaimujõudu langetada faktilisel alusel põhinevaid, loogilisi, selgeid, õiglasi ja põhiseaduspäraseid otsuseid.
Äkki ongi kohus, eriti Riigikohus, üks viimaseid väärikuse, viisakuse ja riigimehelikkuse kantse. Siin pole kuuldavuse saavutamiseks – eksikujutelmadeski – tarvis mehele roosat pitskleiti ega naisele vihast maski. Siin on talaar. Interjöör. Protsess. Rituaal. Sisu.
Võimude tasakaalustatus ja selle osaks olev kohtupidamine on me kõigi vabaduse, tuleviku ja õnne tagatis. Nii peabki olema. Halduskohus kui täitevvõimu väliskontroll mõistab vahel õigust – nagu on mõnikord öeldud – riigi vastu! Ütleb näiteks, et maksumaksjal oligi õigus, ent riigil maksuameti nahas mitte.
Sõltumatu põhiseaduslikkuse järelevalve on oluline ka neile, kes arvavad, et valitsuskoalitsiooni seisukohtade õiguspärasust kontrollida üldse ei tohi, sest kel võim – s.t mõnehääleline ülekaal Riigikogus –, sel alati ja igal juhul õigus!
Ühiskonna lakkamatu jaotamine võitjaiks ja kaotajaiks on lõpuks Eesti ja eestluse kestmisele ohtlik. Pole vaja olla kord ori, siis orjapidaja. Meie kohustus on olla hea, haritud, mõtlev ja vaba inimene.
Iseäranis põhiseaduslikkuse järelevalves on kaksikjaotus võitjad-kaotajad täiesti kohatu. Seal on vaid võitjad: vaieldavate normide jõustumiseelne kontroll on riigielu normaalne käik.
Austatud kolleegid
Genius loci pole tühi sõnakõlks. See tähistab nii mõõdetavat-kaalutavat ehitist, interjööri; ent ka seda mõõdetamatut miskit: head tunnet.
Kui Riigikohtul õnnestus veidi vanunudki hoones langetada häid ja õiglasi otsuseid, siis olen päris kindel, et paiga vaim toetab sama jätku, kui mitte veelgi paremat.
Palju õnne, austatud Riigikohus. Loogilist, õiglast ja elurõõmsat vaimu uuenenud hoones!