ÕIGUSTEENISTUS

Õigusteenistus suhtleb isikutega neis küsimustes, milles õiguskantsler ei alusta sisulist menetlust.

Õigusteenistus suhtleb isikutega neis küsimustes, milles õiguskantsler ei alusta sisulist menetlust. 

Õigusteenistuse funktsiooniks on suhelda isikutega neis küsimustes, milles õiguskantsler ei alusta sisulist menetlust. Nii jätab õiguskantsler menetluse alustamata:

kui tal puudub küsimuse lahendamiseks pädevus;

kui isikul pole ilmselgelt seda õigust, mida ta väidab endal olevat;

kui avaldusealuses asjas toimub kohtumenetlus või on olemas jõustunud kohtulahend.

Samuti võib õiguskantsler jätta menetluse alustamata, kui isikul on võimalus oma õiguste kaitseks kasutada tõhusamaid õiguskaitsevahendeid. Menetluse mittealustamisest teavitab õigusteenistus inimest kirjalikult ja võimalusel ka selgitab, mida isik saab oma õiguste kaitseks ette võtta. 

Aruandeperioodil esitasid kinnipeetavad isikud õiguskantslerile rohkelt avaldusi vanglate tegevuse kontrollimiseks. Õiguskantsler soovitas kinnipeetavatele üldjuhul vanglasiseste kaebemehhanismide kasutamist (st vaide ja kahju hüvitamise taotluse esitamist) ning seejärel vajadusel pöördumist halduskohtusse. Samuti selgitati kinnipeetavatele asjakohast vangistusõiguse raamistikku ja viidati võimalusel õiguskantsleri varasematele seisukohtadele. 

Paljud avaldused kätkesid endas rahulolematust seoses kohtute tegevusega sisulisel õigusemõistmisel. Nii taotleti õiguskantsleri hinnangut kohtulahenditele ja nende ümbervaatamist. Õigust mõistab Eestis üksnes kohus, õiguskantsler ei saa kontrollida kohtu sisulist tegevust. (Erandina menetleb õiguskantsler kohtunike tegusid, mis käsitlevad ametikohustuste mittetäitmist või ebaväärikat käitumist). Samuti ei muuda ega tühista õiguskantsler kohtulahendeid. Seesuguste avalduste puhul selgitas õigusteenistus kaebajatele menetlusseadustikes ette nähtud korralisi õiguskaitsevahendeid (nt kaebuse esitamine kõrgema astme kohtusse jne) või võimalust pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Kohtuasjas ilmnenud uute asjaolude korral soovitas õigusteenistus aga taotleda teistmismenetlust ehk menetluse uuendamist. 

Hulgaliselt oli avaldusi, milles inimesed kaebasid kohtutäituri tegevuse peale sissetuleku, sh pensioni, arestimisel. Õigusteenistus selgitas inimestele, et täitemenetluse saab täitedokumendi olemasolul (nt kohtulahend, kohtuvälise menetleja lahend rahatrahvi määramise kohta) läbi viia, kuid täitemenetluse tingimustes peavad siiski olema tagatud inimese enda ja tema ülalpeetavate ülevalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. Näiteks tuleb üldjuhul jätta arestimata ühe kuu töötasu alammäärale vastav summa (2016. aastal 430 eurot). Pensionit ei tohi üldse arestida, kui ülejäänud sissetulekud (pensioni alles jääv osa jt sissetulekud kokku) ei ületa ühe kuu töötasu alammäära. Õigusteenistus soovitas neil juhtudel kohe teavitada kohtutäiturit ning vajadusel vaidlustada ka kohtutäituri tegevus kaebemenetluse ja kohtumenetluse korras.

Esitatud avaldustes sooviti õiguskantsleri abi ka lapsevanemate vaheliste vaidluste lahendamisel. Õiguskantsleril pole nende vaidluste lahendamise pädevust ning seetõttu piirdus õigusteenistus vanemate õiguste ja kohustuste selgitamisega. Muuhulgas anti selgitusi hooldus- ja suhtlusõigust ning elatist puudutava regulatsiooni kohta. 

Tihti ei olnud õiguskantsleri poole pöördunud inimesed rahul, kuidas politsei ja prokuratuur viisid läbi süüasjade kohtueelset menetlust. Nii kaevati kriminaalmenetluse mittealustamise ja lõpetamise peale, aga ka põhjusel, et kohtueelse menetluse raames tehtud menetlustoimingute või määrustega rikuti isiku õigusi. Õigusteenistus selgitas inimestele politsei ja prokuratuuri tegevuse vaidlustamise võimalusi. 

Põhiosa õiguskantslerile lähetatud avaldustest kätkes soovi saada kas õigusalaseid selgitusi või õigusabi erinevates küsimustes, alustades väikeulukite küttimisest ja ehitiste ehitamisest ning lõpetades lepinguliste küsimuste, kinnisasjade piiri määramise ja korteriühistutega. Ka siin jäi õigusteenistuse rolliks anda üldisi juhtnööre pädevate asutuste kohta või viidata asjakohastele õigusaktidele ja kohtupraktikale. 

Õigusteenistuseni jõudnud avaldused viitavad, et pöördujate teadmised oma õiguste kaitsmise võimalustest pole kiita. Õigusteenistus üritab võimaluste piires iga inimest aidata ning anda võimalikult sisulise vastuse, kas ja kuidas probleemi võiks lahendada. Paraku tuleb ette ka juhtumeid, kus inimene pole osanud õigel ajal abi otsida ja on tekitanud endale uusi probleeme (nt ühe laenu tasumiseks on võetud uusi laene, mis on kokkuvõttes viinud suurte võlgade ja ka kodu kaotuseni). Samuti on inimesi, kellel on õigusest oma arusaam ning kes ei soovigi selgitustest aru saada ega lahendada probleeme soovitatud moel.

Avalikke ülesandeid täitvate asutuste tegevus isikute pöördumiste menetlemisel 

Õigusteenistus kontrollib ka avalikke ülesandeid täitvate asutuste (nt riigiasutused, kohalikud omavalitsused jt) tegevust isikute pöördumiste menetlemisel. Isiku õigus saada vastuseid oma pöördumistele tuleneb põhiseaduse (PS) §-s 14 sätestatud õigusest menetlusele. Samuti on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole igaühe põhiõigus (PS § 46). 

Põhitähelepanu pööratakse kontrollimise käigus sellele, kas pöördumiste menetlemisel on välja selgitatud, millist liiki pöördumisega (nt teabenõue, selgitustaotlus, taotlus haldusmenetluse algatamiseks või vaie) on tegemist ning kas pöördumistele on vastatud korrektselt ja õigeaegselt. Kui isik on näiteks soovinud saada konkreetset dokumenti ehk on esitanud teabenõude, tuleb sellist pöördumist menetleda vastavuses avaliku teabe seadusega. Kui aga isik soovib õigusalaseid selgitusi kohaliku omavalitsuse õigusaktide kohta, siis on tegemist selgitustaotlusega ning selline pöördumine tuleb lahendada märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse järgi. Kui aga isik esitab taotluse haldusmenetluse algatamiseks (nt soovib sotsiaaltoetust või ehitusloa väljastamist), siis tuleb pöördumise lahendamisel järgida haldusmenetluse seadust ja vastavat eriseadust (nt sotsiaalhoolekande seadust, ehitusseadustikku). Sellest, kuidas tõlgendatakse isiku pöördumist, sõltub sellele vastamise tähtaeg ning ka vastuse sisu ja isiku õiguste kaitstus.

Aruandeperioodil kontrolliti Kanepi Vallavalitsuse, Lüganuse Vallavalitsuse, Valgjärve Vallavalitsuse, Lääne-Nigula Vallavalitsuse, Veriora Vallavalitsuse, Jõhvi Vallavalitsuse, Kuressaare Linnavalitsuse, Kohila Vallavalitsuse ja Türi Vallavalitsuse tegevust. Hindamaks kohalike omavalitsuste tegevuse õiguspärasust, paluti kohalikel omavalitsustel valikuliselt edastada isikute pöördumisi ja vastuskirju, mis puudutasid kohaliku omavalitsuse pädevust ja ülesandeid. 

Õiguskantsler leidis, et üldjuhul on kohalikud omavalitsused isikute pöördumiste menetlemisel järginud põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava. Siiski leidis õiguskantsler ka mitmeid rikkumisi. 

Näiteks selgus Valgjärve Vallavalitsuse kontrollimisel, et vallavalitsusel oli probleeme isikute pöördumiste korrektse tõlgendamisega. Samuti ei pidanud vallavalitsus isikute märgukirjadele vastamist alati vajalikuks või oli valinud kirjaliku asemel suulise vastamisviisi. Märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamisega oli raskusi ka Jõhvi Vallavalitsusel ja Kohila Vallavalitsusel, kes olid jätnud mitmele pöördumisele vastamata või ei teinud seda tähtaegselt. Märgukirjadele vastamise tähtaegu ei järginud mõnedel juhtudel ka Türi Vallavalitsus.

Kõikides kontrollitud omavalitsustes oli probleeme sotsiaaltoetuste või –teenuste taotluste menetlemisega. Nii näiteks teavitatakse isikut kirjalikult tema taotluse mitterahuldamisest, ent sellele jäetakse lisamata omavalitsuse poolt vastu võetud konkreetne haldusakt. Jõhvi Vallavalitsus küll teavitas isikuid toimetulekutoetuse taotluse rahuldamata jätmisest, ent tegi seda nõuetele mittevastavas vormis. Samuti tuvastas õiguskantsler, et Lüganuse Vallavalitsuse ja Lääne-Nigula Vallavalitsuse sotsiaalhoolekandealastes haldusaktides olid ebakorrektsed vaidlustamisviited, s.t vaidlustamisviited ei sisaldanud maavanemale vaide esitamise võimalust. 

Kuressaare Linnavalitsuse kontrollimisel ilmnes, et vaide tagastamisel ei selgitatud vaidetähtaja ennistamata jätmist ega edasikaebamise võimalusi. Samuti ei menetlenud Kuressaare Linnavalitsus vaides esitatud haldusakti kehtetuks tunnistamise nõuet kooskõlas haldusmenetluse nõuetega. Lisaks ei nähtunud Kuressaare Linnavalitsuse vaideotsuste vaidlustamisviidetest, et vaide rahuldamata jätmise korral oleks isikul võimalik halduskohtus vaidlustada esialgset haldusakti (st haldusakti, mille kehtetuks tunnistamist nõuti vaidemenetluse korras, kuid vaideotsusega jäeti nõue osaliselt või täielikult rahuldamata).