LIIKLUS

Me kõik osaleme liikluses, seal valitsevad reeglid peavad tagama turvalisuse, olema järgitavad ja mõistuspärased.

Teetöödega seotud ajutised liikluspiirangud 

Teetöödega kaasnevad ajutised liikluspiirangud ei jäta kedagi ükskõikseks. Need takistavad ja aeglustavad liiklejate teekonda, mõnikord löövad ka segi varem tehtud plaani ja marsruudi. Meedias ja eriti sotsiaalmeedias tavatsetakse neid piiranguid teravalt kritiseerida. Näiteks, et töö on küll valmis, aga  ajutised liiklusmärgid on teele „unustatud“ ja piirangud kehtivad edasi. Ja politsei passib põõsas, oodates ohvreid, et täita asutuse trahvieelarvet. 

Seetõttu võtsid õiguskantsleri nõunikud tänavu kevadel ja suvel ette ajutiste liikluspiirangute  kehtestamise alused. Samuti uurisid nad, kuidas kontrollitakse ajutise liikluskorralduse nõuetelevastavust praktikas. Õiguskantsleri nõunikud kohtusid teede-ehituse ja –remondifirmade esindajate, Maanteeameti, Tallinna Kommunaalameti, Tallinna Transpordiameti ja politsei töötajatega. 

Õigusriigis tuleb kõiki liiklusmärke, ka ajutisi, usaldada ja järgida. Kui iga liikleja hakkaks ise otsustama piirangu vajalikkuse ja sellele allumise üle, valitseks teedel Metsik Lääs. Et liikluskorraldus vastaks tegelikele tee-ehitusega kaasnevatele vajadustele, peavad teede-ehitajad ja nende ehitustööde järelevalve teostajad olema hoolikad ja tähelepanelikud. Ebamõistlikud ja põhjendamatud piirangud ning nende alusel liiklejate karistamine ei suurenda liiklusohutust ega paranda õiguskuulekust. Tulemuseks on vaid trots ja pettumus.

Ajutiste liikluspiirangute põhjendatust aitab selgitada õigeaegne ja ammendav info, mida edastatakse raadio, televisiooni ja interneti vahendusel.  Maanteeamet avaldab oma veebilehel Maanteeinfosüsteemi keskuse teateid, üksikasjalikumat teavet piirangute kehtivuse ja ajakohasuse kohta saab internetirakendusest Tark Tee. Teave Tallinna linnas kehtivate ajutiste liikluspiirangute kohta on saadaval tänavate sulgemise operatiivinfo süsteemis. Samuti aitavad eraalgatuslikud rakendused, näiteks Waze, millega teevad koostööd nii Maanteeamet kui Tallinna Transpordiamet. 

Õiguskantsleri nõunikud ajutiste liikluspiirangute aluseks olevates õigusaktides ja nende rakendamises süstemaatilisi puuduseid ei tuvastanud. Nii ettevõtjad kui teeomanikud soovivad, et teetööd saaks tehtud kiiresti, kvaliteetselt, liiklejatele võimalikult vähe ebamugavusi tekitades ja ohutult. Sama nõuavad ka õigusaktid. Teetöödega seotud liikluskorralduse muudatused ei sõltu kellegi suvast, neid ei saa kehtestada meelevaldselt. Teede ehitamisel ja remontimisel tuleb järgida liikluskorralduse nõudeid teetöödel. Nõuete rikkumine toob ehitusettevõtjale kaasa kopsaka leppetrahvi. Osade trahvide suurus sõltub näiteks liiklusseisaku kestusest või sellest, kui palju on mõõdetud sõidukiirus madalam teetööde alas maksimaalselt lubatud kiirusest.

Tee-ehitaja määrab tööde ajaks ajutise liikluskorralduse eest vastutava isiku. See ametnik jälgib, et kooskõlastatud liiklusskeemist kinni peetaks, et see vastaks nõuetele ning et liikluskorraldust ajakohastataks vastavalt tööde edenemisele. Maanteeamet näiteks nõuab, et kui nädalavahetusel objektil tööd ei tehta, siis peab omanikujärelevalve insener reede õhtul veenduma, et ajutised liiklusmärgid oleksid teisaldatud või keeratud teega rööbiti. Kui see nii ei ole, informeerib järelevalveinsener teeomanikku, kes seejärel võib ehitusfirmat trahvida.

Osade tööde (näiteks teekatte pindamine) üle teostab järelevalvet Maanteeamet. Järelevalve tõhusus kõigil objektidel sõltub paljuski järelevalveametnike hulgast ning siin tunnistab Maanteeamet probleemi olemasolu.  Mõnes piirkonnas vastutab üks järelevalveametnik mitme maakonna teetööde eest, mis tähendab, et operatiivsus ja liikluskorralduse ajakohasus kannatavad. Nõudeid rikutakse ka muude teetööde käigus, eriti tee kaitsevööndisse jäävate hooldustööde (raie, niitmine) ajal.

Järelevalveametnike hinnangul kujutavad endast probleemi need liiklejad, kes ajutisi liikluspiiranguid ignoreerivad. Sellega ohustatakse teede-ehitajaid ja kaasliiklejaid, takistatakse sujuvat liiklust ja lõhutakse ehitatavat teed. Tõhusamat järelevalvet takistab taas inimressursi nappus, seda möönavad nii Maanteeamet kui politsei. Probleemi aitaksid leevendada järelevalvekaamerad, mis on praegu automaatse järelevalve raames kasutusel piirkiiruse ületajate ja punase fooritule eirajate tuvastamisel. Automaatne järelevalve muude liiklusrikkumiste tuvastamiseks vajab andmekaitse aspektist täiendavat analüüsi. 

Õiguskantsleri nõunike hinnangul tuleks asjaosalistel panustada avalikkuse teadlikkuse kasvatamisse. Nii näiteks ei tea liiklejad enamasti põhjuseid, miks ajutisi liiklusmärke ei eemaldata kohe pärast teetööde lõppu. Kiirusepiirang võib olla vajalik ja asjakohane ka siis, kui tee tundub suuremal kiirusel sõitmiseks sobiv. Silmaga hinnates pole võimalik kindlaks teha, kas värskelt paigaldatud teekatte haardetegur vastab nõuetele või on kate veel libe. Pindamise korral ei pruugi killustik olla piisavalt kinni sõidetud, samuti võib suuremal kiirusel liikuv sõiduk lõhkuda värsket teekatet. Tundub mõistlik korraldada avalik teavituskampaania või selgitada kehtivaid ajutisi liikluspiiranguid sisuliselt. Näiteks: teekatte tahkumise või teekatte libeduse tõttu kehtivad liikluspiirangud ka pärast teetööde lõppu.

Andmete väljastamine eraparklatele

Aastaid kestnud õigusliku segaduse tõttu on eraparklates parkimise eest tasumata jätnud inimeste kontaktandmete saamine ebamõistlikult keeruline. Ehkki autoomanike andmed on riigil olemas ja nende parklale väljastamine põhiseaduspäraselt ja optimaalse halduskoormusega korraldatav, ei ole mõistlike ning ühtaegu avalikke ja erahuve teenivate lahendusteni jõutud. Neis asjus on korduvalt pöördutud ka õiguskantsleri poole. 

Nõupidamisel Maanteeameti ja OÜ Europark Estonia esindajatega jõudis õiguskantsler järeldusele, et parkija, maaomaniku ja parkla õiglasi huve ning Maanteeameti töökoormust arvestav õigusriiklik lahendus on olemas. Eesti ja Euroopa Liidu andmekaitsereeglid ei takista sõiduki omaniku või vastutava kasutaja kontaktandmete väljastamist eraparkla pidajatele. Nõnda väljastatakse neid andmeid veidi erinevatel alustel Soomes, Rootsis, Taanis, Saksamaal, Suurbritannias, Poolas, Lätis jm.

Oma soovituses palus õiguskantsler Maanteeametil edaspidi väljastada liiklusseaduse § 184 lõike 4 alusel eraparklatele parkimise eest tasumata jätnud sõiduki omaniku või vastutava kasutaja kontaktandmed. Lisaks tuleb linnadel ja valdadel arvestada eraparklate rajamisele kehtivaid nõudeid ning reguleerida vajadusel parklaga seonduvat linna ja valla heakorraeeskirjas.

Eramaal asuvas eraparklas parkija sõlmib aga lepingu ja lepingu täitmata ehk parkimise eest tasumata jätmisel on kontaktandmete väljastamine õiglane ning põhiseaduspärane. Olemasolevate infotehnoloogiliste lahenduste toel on võimalik auto number, parkimise aeg ja koht tõendusväärtuslikult tuvastada ning koos sellega vältida ohte, mis on siiani piiranud andmete väljastamist.

Õiguskantsler lähtus oma soovituses tõdemusest, et parkimislepingu rikkujal ei ole kaitset väärivat õigust oma nime ja kontaktandmete salajasusele. Isikutel, kes aastaid kestnud juriidilise segaduse tõttu jätavad eraparklates tasumata, ei saa olla õiguspärast ootust tasuta teenusele. Lepingu rikkuja saab andmete väljastamist vältida, tasudes ettenähtud tähtaja jooksul leppetrahvi. Õigus andmete saamiseks tekib alles peale selle tähtaja möödumist. 

Eraparkla saab tüüptingimustes ja sõiduki aknale jäetavas leppetrahviteates parkijat teavitada oma õigusest saada liiklusregistrist sõiduki omaniku nimi ja kontaktandmed, kui parkija ei tasu parkimise eest ega ei tasu tähtaja jooksul leppetrahvi. Parkimise tüüptingimusi tutvustav tahvel peab asetsema parklas nähtaval kohal. Tüüptingimustes tuleb sätestada eraparkla õigus eeldada, et sõiduki omanik on parkimislepingu pool. 

Maanteeamet saab andmete väljastamise lepingu sõlmimisel nõuda, et eraparkla peab tagama isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuete järgimise. Ligipääs liiklusregistrist väljastatud andmetele tuleb tagada üksnes nõuete esitamisega tegelevatele töötajatele. Samuti tuleb seada tingimus, et andmed kustutatakse, kui neid enam vaja ei ole. Kõik andmetega tehtavad toimingud tuleb logida. Ettevõtja isikuandmete töötlemise põhimõtted (privaatsuspoliitika) tuleb avalikustada ettevõtja veebilehel. 

Maanteeamet saab samuti nõuda, et eraparkla kohustub teatud arv kordi kvartalis kontrollima päringute logisid, st tagama tõhusa sisekontrolli. Isikuandmete õigusvastase kasutamise korral tuleb kaaluda lepingu ülesütlemist.

Õiguste tutvustamine politseireidi käigus 

Õiguskantsleri poole pöördus avaldaja, kes tõstatas küsimuse korrakaitseseaduse § 34 lõikes 8 ette nähtud kohustusest tutvustada alkoholijoobe kontrollimise protseduurile allutatud isikule tema õigusi. Avaldaja väitel seda nõuet praktikas korrakaitseorganite poolt ei järgita.

Õiguskantsler leidis, et sellise kohustuse ettenägemine seaduses on iseenesest küll joobe tuvastamisele allutatud isikute põhiõiguste kaitsele suunatud, kuid ei võimalda tagada alkoholijoobes sõidukijuhtide tuvastamisele suunatud korrakaitseoperatsioonide efektiivset läbiviimist. Sama tõendab ka asjaolu, et tegelikkuses seda nõuet ei järgita. Õiguskantsleri seisukohta arvestades algatas Riigikogu õiguskomisjon korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega isikule tema õiguste tutvustamise nõuet joobe tuvastamisele suunatud liiklusjärelevalve teostamisel leevendatakse.

Arvamus sõiduki joobes juhtimist puudutava eelnõu kohta

Õiguskantsler andis arvamuse justiitsministeeriumis ette valmistatud eelnõule, millega soovitakse karmistada avalikke hoiakuid seoses joobeseisundis sõidukijuhtimisega. Mõistes ja tervitades kavatsuse üllast eesmärki, leidis õiguskantsler, et isikuõiguste piirangute põhiseaduspärasuse garanteerimiseks ei piisa pelgalt arusaadavast eesmärgist. Riive peab olema ka proportsionaalne. Tutvumiseks saadetud eelnõu tekitas küsimusi seoses kehtestatavate piirangute vajalikkuse ja mõõdukusega, mistõttu arvamuses esitati soovitused eelnõu parandamiseks.  

Selleks, et jõulisemalt tõkestada joobes juhtimist, tuleks kasutada norme, millega keelatakse ohtlik tegevus, mis on selged ja mida praktikas kavatsetakse ka rakendada. Kõnealuses eelnõus olid tõenäoliselt parimat soovides sõnastatud normid viisil, et karistatavaks muudeti kohati täiesti ohutu tegevus ja normide rakendamine võinuks seepärast viia absurdse tulemuseni.

Karistusnorm ise peab olema konstrueeritud selliselt, et see ei loeks süüteoks tegevusi, mis ei ohusta kaitstavat õigushüve, ega oleks seotud kohustustega, mille täitmine on enamasti ebamõistlik (või ka ohtlik).