Ülevaateaastal käsitles õiguskantsler mitmeid küsimusi, mis puudutavad kohaliku võimu organite suhteid kas riigiasutuste või kohaliku elanikkonnaga.
Õiguskantsler asus seisukohale, et Riigikogu liikme ja volikogu liikme mandaatide ühitamine on põhiseaduse kohaselt iseenesest lubatav – tegemist on poliitilise valikuga, millele on nii poolt- kui vastuargumente.
Seoses valla või linna arengukavaga osutas õiguskantsler, et avaliku arutelu läbiviimine on kohalike elanike kaasamiseks oluline nõue mitte ainult arengukava vastuvõtmisel, vaid ka kõigil selle muutmise juhtudel sõltumata muudatuste sisust.
Õiguskantsler tunnustas kohaliku omavalitsuse üksusi, kes on omal initsiatiivil kohalike elanike suuremaks kaasamiseks kehtestanud kaasava eelarve menetluse. Õiguskantsler andis samas volikogudele soovituse kehtestada kõik kaasava eelarve menetluse olulised tingimused võimalikult selgelt, tagades sealjuures kaasava eelarve menetluse selgus, ausus ja kuritarvituste vältimine.
Planeerimisvaldkonnas on üha tavapärasem, et teatud maa-ala ruumilise planeerimise küsimused ei taandu üksnes kinnisvara arendamisest huvitatud maaomanike ja kohaliku omavalitsuse omavahelisele suhtlusele. Suuremate ja ümbritsevat elukeskkonda olulisel määral kujundavate objektide ja neid ümbritseva avaliku ruumi kavandamisel on oluline roll kohaliku omavalitsuse poolt läbipaistvalt ja kaasavalt läbi viidud avatud menetlusel, kus oma sõna saavad kaasa öelda ka ümberkaudsed elanikud ning neid koondavad ühendused. Erinevate huvide ja soovide põrkumine sellises olukorras on arusaadav. Üheks taoliseks olukorraks on Tallinnas Kalasadama planeerimisega seonduv. Loomulikult ei ole aga alati võimalik kõigi ideid üheaegselt täies mahus teostada. Sellises olukorras on kohalikul omavalitsusel vastutusrikas ülesanne kuulata ausalt ära kõikide osapoolte seisukohad ja leida neid parimal moel tasakaalustav lahendus. Arvesse tuleb võtta nii maaomaniku erahuvi kasutada oma omandit kui ka avalikku huvi, et kavandatav ehitis sobituks elukeskkonda ning säiliks ka avatud ruumi parkide, väljakute või muu taolise näol.
Mõned õiguskantsleri seisukohad puudutasid kohaliku omavalitsuse võimuorganite omavahelisi suhteid. Õiguskantsler selgitas, et volikogu võib volitada vallavalitsust eraõigusliku juriidilise isiku üldkoosolekuna tegutsema, arvestades sealjuures seadustega kehtestatud piire (seadusega eraõiguslikus juriidilises isikus osalemisel volikogu ainupädevusse antud küsimuste otsustamist ei tohi volitada valla- või linnavalitsusele). Õiguskantsler asus seisukohale, et volikogu võib teatud tingimustel panna volikogu liikme arupärimisele vastamise kohustuse ka volikogu kollegiaalorganite juhtidele nende tegevusvaldkonda kuuluvate küsimuste osas. Õiguskantsler osutas aasta jooksul korduvalt vajadusele tõlgendada ja kohaldada munitsipaalvara valitsemist puudutavaid volikogu õigusakte kooskõlas seadustest tulenevate piirangute ja nõuetega.
Õiguskantsler tunnustas kohaliku omavalitsuse initsiatiivil kohalike elanike teavitamiskohustuse tõhusa täitmise eesmärgil kohaliku lehe väljaandmist (eriti väikestes kohaliku omavalitsuse üksustes, mille uudistel on väike tõenäosus ületada üleriigilise lehe uudiskünnist). Õiguskantsler osutas aga, et sealjuures tuleb jätta leheruumi ka volikogu opositsiooni esindajatele. Opositsioonile lehes arvamuse avaldamise võimaldamine on kohaliku võimu läbipaistva teostamise seisukohast kaaluka tähendusega.
Õiguskantsler asus seisukohale, et loomakaitseseaduse ja loomatauditõrje seaduse tõlgendamisel tuleb lähtuda nende seaduste üldistest eesmärkidest ning kohaliku omavalitsuse õigusest reguleerida kohaliku elu küsimusi. Kassi- ja koerapidamise reeglite üle otsustamine on kohaliku elu küsimuse lahendamine. See võimaldab luua piirkondlikke erisusi ehk kogukonna huvisid ja kohalikke vajadusi arvestavaid lahendusi. Kohalik omavalitsus saab kogukonnas kinnistunud loomapidamispõhimõtteid, üldiseid väärtushinnanguid ning avaliku ja heakorra põhimõtteid arvestades määratleda loomapidamiseeskirjas, kas ja millistel tingimustel on omapäi ringiliikuvad kassid ja jahikoerad käsitletavad hulkuva loomana.
Riigikogu Keskerakonna fraktsioon palus õiguskantsleril kontrollida, kas põhiseadusega kooskõlas on käimasolevas kriminaalmenetluses kohtuniku määruse alusel Tallinna linnapea ja linnavolikogu esimehe ametist kõrvaldamine. Õiguskantsler asus vastuses seisukohale, et kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvist 141 tulenev võimalus kõrvaldada kriminaalmenetluse tagamiseks ametist kuriteos kahtlustatav või süüdistatav valla- või linnapea ja valla- või linnavolikogu liige on põhiseadusega kooskõlas. Ametiisiku saab ametist kõrvaldada üksnes kohus, hinnates eelnevalt, kas isik võib edasi töötades jätkuvalt toime panna kuritegusid või kas edasitöötamine võib kahjustada kriminaalmenetlust. Sõltumatu kohtulik kontroll peab muu hulgas tagama, et linna- ja vallajuhte ei kõrvaldataks ametist poliitilistel motiividel. Kohtulahendi saab edasi kaevata, see tähendab, et seda kontrollib vajadusel kõrgema astme kohus. Sarnase sisuga arvamuse andis õiguskantsler ka põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-30-15. Nimetatud asjas jättis Riigikohus rahuldamata Tallinna Linnavalitsuse taotluse, mis oli sisult sarnane Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni pöördumisega õiguskantsleri poole.
Uue alavaldkonnana esitati õiguskantslerile erinevaid haldusterritoriaalse reformiga seotud avaldusi. Õiguskantsler leidis, et volikogu algatusel toimuval haldusterritoriaalse korralduse muutmisel võib volikogu kehtiva õiguse kohaselt elanike arvamuse väljaselgitamisel osalemise vanuse alampiirina kehtestada 16 eluaastat, kui ühtlasi ei toimu mõne haldusüksuse piiride muutmist Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 7 lg 2 tähenduses. Üht konkreetset ühinemismenetlust puudutava avalduse pinnalt õiguskantsler aga menetlust ei alustanud, sest pöördumises tõstatatud volikogu ühinemisotsustega seotud probleeme sai veel tõstatada ja lahendada maavanema juures (ja seejärel Rahandusministeeriumis ja Vabariigi Valitsuses) jätkuva ühinemismenetluse raames.
Seoses Riigikohtule esitatud Kõpu Vallavolikogu taotlusega tunnistada 1. juulil 2016 jõustunud haldusreformi seadus põhiseadusega vastuolus olevaks, jõudis õiguskantsler seisukohale, et kohaliku omavalitsuse üksuste sundühendamise tingimused on küll üldjoontes põhiseadusega kooskõlas, kuid küsimusi tekitab volikogu valimiste ajaline lähedus sundühendamisele.
Põhiseadusevastane olukord võib tekkida omavalitsusüksustes, mis vabatahtlikult ei liitu ning mille sundühendamise võimalik vaidlustamine jääb 2017. aasta oktoobrikuistele volikogu valimistele liialt lähedale. Halvemal juhul ei ole selleks ajaks selge, millisele omavalitsusüksusele ja kui suurt volikogu üldse valitakse. See on demokraatia ja õiguskindluse põhimõtetega vastuolus. Inimestel on õigus iga nelja aasta järel volikogu valida selgetel tingimustel. Põhiseaduslik probleem on ka ühinemiskulude katmise ülempiir.
Õiguskantsler tervitas kujunenud olukorda, kus ühiskondlikult oluline ja samas vastuoluline küsimus saab hinnangu Riigikohtult.