Õiguskantsleri aasta

Austatud lugeja

Heast alustades. Õiguskantsleri ametkond on möödunud ülevaateaastal – 2018. aasta 1. septembrist kuni 2019. aasta 31. augustini – kohanud kõikjal Eestis ametnikke, kes teevad oma tööd just nii, nagu peab: pühendunult, mõistes vastutust inimeste probleemide sisulise lahendajana, mitte ükskõikse, ara ja laisa menetlejana. Aeg-ajalt kõlavad halvustavad üldistused pole õiglased. Sama käib Riigikogu ja valitsuse liikmete kohta: paljud neist tegutsevad siiralt Eesti hea käekäigu nimel.

Ametnike ja poliitikute tööalaseid vigu hinnates tuleks hukka mõista teadlikud kuritarvitused ja tegematajätmised, mis tulevad eelkõige laiskusest, hirmust ja südametunnistuse puudulikkusest. Kui aga eksimuse taga on valearvestus või -info, peaks hukkamõistu asemel tunnustama julgust viga parandada. Siin saame me kõik parastava suhtumise muutmiseks palju ära teha. Just hirm meelepaha ees kehutab vigu eitama ning inimeste heaolu ja meelerahu arvel kujuteldavat mundriau kaitsma.

Näiteks pole Eesti riigil ainsatki head põhjust heausksetelt inimestelt pärast paljusid aastaid ootamatult sünnijärgset kodakondsust ära võtta. Kui kodanik ei ole riigile valetanud, siis miks tema elukorraldus ootamatult uppi lüüa? Avalikkuse ette jõudis Abhaasia eestlaste mure: tegu on tüüpnäitega inimese taandamisest ühikuks, laastuks, mis raietöö käigus justkui võikski lennata. Ometi on alati võimalik leida inimest säästev lahendus.

Ühikuna, mitte väärtusliku inimesena, vaadatakse liiga sageli puuetega inimesi, eakaid ja kasvuraskustega lapsi. Ja mitte ainult neid, vaid ka näiteks maa- ja metsaomanikke, kes ootavad aastaid riigi või kohaliku omavalitsuse otsust kaitseala loomise kohta, ilma et neil oleks võimalust selle ooteaja vältel oma maad ja metsa kasutada.

„See on näide, kuidas mõne üksikjuhtumi käsitlemine kulutab aastate jooksul paljude riigiasutuste ressurssi, mida saaks kasutada mõistlikumalt“ (tõlge: pidime raiskama aega ühe pere kaevuloo peale). Sellise vastuse saime pärast seda, kui olime kuude kaupa palunud välja selgitada, kust said nitraadid inimese kaevuvette, ja kui selgust pole, aidata rajada sobiv kaev, nagu seadus ette näeb. Tegu ei ole üheainsa pere murega. Kui räägitakse vajadusest hoida elu alles ka väljaspool suuremaid keskusi, saavad sellistest „pisiasjadest“ tegelikult suured ja võib-olla ka määravad asjad.

Mitmel puhul oleme kuulnud, et võiksime ju seda inimest aidata (ehk siis seadust täita!), aga sel juhul hakkavad teised sedasama tahtma. Olgu näiteks seesama kaevulugu või lift muinsuskaitsealuses majas või ka omanike, keskkonnakaitse ja muinsuskaitse huvide kaalumine väärtuslike paisude säilimise üle otsustades, nii et leitaks mõistlik ja õiglane lahendus − kui tarvis, siis erandlik.

Kõlab uskumatult, ent on paraku tõsi. Eks nii olegi: avalik võim peab tõesti seadust täitma. Kui uut kaevu või lifti on vaja ning seda ehitades ei rikuta seadusi, peab inimene selle saama. Kui seejuures tuleb ausalt kaaluda erinevaid huve, siis tulebki näiteks keskkonnakaitsjatel ja muinsuskaitsjatel leida igas olukorras parim kompromiss − ikka nii, et kohustused ei langeks üksnes omanikule. Ju on tõsi ka see, et seni, kuni inimestega vahetult suhtlevate ametnike palgad on võrreldes ministeeriumirahvaga väga madalad ja neid tunnustatakse harva, on raske leida piisavalt häid töötegijaid, ning ametnikud on üle koormatud.

Töökorralduse parandamist ja paremat palka ongi hädasti vaja just nn eesliinil, seal, kus inimene kohtub riigiga, kus tehakse selgeks, kas maalapil on kaitsealune liik või kas kaevus on väetis või ei ole. On ju veider olukord, kus üks ametnik nõuab ettevõtjalt üht ja teine teist ning siis vaieldakse omavahel, konkreetselt ettevõtja ja laiemalt maksumaksja arvel. Sestap on kiiduväärne riigihalduse ministri algatus seesugune jama lõpetada. Riik oma valitsusasutuste suu läbi peab teadma, mida ta nõuab. Kui riigiasutuste ja riigi sihtasutuste liitmine aitab tööd korrastada ja nn eesliinil paremat tasu maksta, siis on riigireform korda läinud.

Ükskõiksuse ja asja oma uksest välja menetlemise näiteks sel ülevaateperioodil oli üks aastate eest tagaselja surnuks tunnistatud inimene, kelle ellu tagasipöördumist ei võtnud südameasjaks ükski täitevvõimu asutus ega kohus. Kasu polnud ka riigi raha eest antavast õigusabist. Hoolimatus ühelt poolt ja bürokraatlik tähenärimine teiselt poolt jätsid inimese abita, täpsemalt öeldes elavaks surnuks.

Kafkalikke olukordi, kus riik või kohalik omavalitsus esitab inimesele vastukäivaid nõudmisi ja kahjulikke soovitusi – suu räägib, süda ei muretse –, jäi möödunud ülevaateaastasse paraku teisigi ja mitmes valdkonnas.

Mitme nädala pikkuse tegutsemise tulemusel sai liikumisvõimetu inimene uuesti tööle oma blokeeritud ID-kaardi. Püüdsime anda ametnikele vaikselt nõu, kuidas seesuguseid olukordi edaspidi vältida. Meil on väga hea meel sellistes olukordades parema tuleviku kujundamisel abiks olla. Seda joont püüame hoida ka edaspidi – tihti pole asi ühes juhtumis, vaid tegutsemismuster ennustab uusi vigu, mis jäävadki parandamata, külvates rahva seas umbusku ja vimma.

Korduvalt kuulsime tänavu inimestelt väiteid, justkui poleks mõtet oma õigusi ette nähtud moel kaitsta, parem on tulla otse õiguskantsleri juurde või minna televisiooni. See arusaam hakkab välja joonistuma tähelepanuväärse märgina. Eesliin tuleb ausse tõsta, just sinna on vaja rohkem suurepäraseid ametnikke.

Kahjuks on tihti nii, et korrektne seadus päriselus ei tööta, sest napib spetsialiste või raha või mõlemat. Näiteks lubab koolieelse lasteasutuse seadus, et „lapsele tagatakse vajaduse korral logopeedi ja eripedagoogi või muu tugiteenus, mille rakendamiseks loob võimalused lasteasutuse pidaja ning mille rakendamist korraldab direktor“.

Päriselus tähendab see sageli, et lapsevanem peab tugispetsialisti ise leidma või jääb laps tema arenguks üliolulist spetsialisti ootama kuhugi lõputusse järjekorda. Otsustajad on justkui töö teinud, seadus ju tagab! Eesliini lihtne ja alamakstud rahvas ehk lasteaednik, õpetaja või omavalitsuse sotsiaaltöötaja peab aga maandama nördinud lapsevanema pahameelt ning halvemal juhul seisma ka ajakirjaniku püstitatud avalikus häbipostis.

Selline olukord pole aus, ammugi mitte ilus. Lapsed on abita, vanemad mures, lahendust justkui ei paista. Ent ehk siiski paistab, kui ka normide vormijad mõistaksid, et inimese järjekorda panemine või spetsialisti otsingule suunamine pole sama tähendusega mis abi andmine.  

Kevadistel kohtumistel Riigikogu fraktsioonidega küsiti sageli: „Miks osa ametnikke inimesi nii ükskõikselt kohtleb?“ Kui ametnikult võetakse õigus ja kohustus oma peaga mõelda, leida igale juhtumile just sel puhul parim lahendus, püütakse kõike ja kõiki standardiseerida ning sisusse süüvimata tulemusi mõõta, siis paraku kulud kasvavadki ja tulemus saab kehvem. Igaühes väärtusliku inimese nägemist pärsib juba keelekasutuski: kui tegu on „kliendi“ ja „teenusega“, on paratamatult lihtsam ükskõikselt õlgu kehitada: „Klient ei saanud teenust.“ Kui tuleks öelda, nagu asi on − näiteks, et ema ja ta abivajav laps jäeti hätta –, oleks vist raskem inimesi uksest välja menetleda.

Kannatus, mida põhjustab vastutustundetus, enese teiste hoolimatuks, ent agaraks tööriistaks taandamine – olgu sõnas või teos –, on määratu. Kui su kätes on teise inimese elu, meelerahu ja tulevik, on su kätes vastutus. Väga isiklik vastutus. Kõikjalt paistab välja inimeste vähene õigusteadlikkus ning targa õigusnõu kehv kättesaadavus. See põhjustab pahameelt, eriti neis asjus, mis puudutavad võlgade sissenõudmist ja lahutatud vanemate suhtlemist ühiste lastega. Laste heaks inimeseks kasvamist toetavate kokkulepete professionaalset vahendamist on hädasti vaja.

Kummastavalt selgesti paistab õiguskantsleri ametkonda kuristik inimeste heaolu tagamiseks vajaliku ja pealtnäha küll tähtsa, ent sisuliselt kasutu asendustegevuse vahel. Kui keegi arvaks kokku maksumaksja raha, mis kulub tulemuseta koosolekutele, tähtsustunde saamiseks põhiseaduse ja muude seaduste ümberkirjutamise kavadele, siis küllap hakkaks piinlik. Ühel ja samal päeval näeme, kuidas kõrged ametikandjad kulutavad maksumaksja raha eelkirjeldatud tühjaks õhuvõngutamiseks, jagavad lõdva randmega sadu tuhandeid eurosid asendustegevusele, ja samal ajal otsivad vanemad oma lastele meeleheitlikult logopeedi või tugiisikut, hooldekodud hooldajaid, asutused inimesi eesliinile.

See ei ole Eesti eripära. Raskeim ongi kõige loogilisem ja lihtsam „reform“: igaüks peab tegema oma igapäevast tööd väga hästi, püüdes iga päevaga veel paremini. Kõik mittevajalik tuleb aga tegemata jätta.

Üle mitme aasta on tõstnud taas pead totalitaarsesse ühiskonda sobiv mõtteviis, mille järgi ongi hea, kui igaüht on alati võimalik tõendamiskoormuseta karistada, küll need, kes vaja, vastutusele võetakse! Kindlasti vajab üleilmne kuritegevus − ka rahapesu − karme vastumeetmeid, ent ometi ei õigusta see õigusriikluse eiramist. Panoptikumis elamine väärastab psüühikat ja kontrollimatu võimutäius ametnikku. Sestap oleme seisnud vastu pööratud tõendamiskoormisele panganduses, vanglateenistuse peaaegu piiramatule ja kontrollimatule taustakontrollile ning plaanile müüa Eesti rahva terviseandmeid välismaale. Siingi on põhjust tänada Riigikogu: hulk ohtlikke kavu nähti läbi ja lasti põhja.

Soovin kõigile julgust tõmmata end taas heas mõttes trimmi. Tunnustagem kõiki neid, kes räägivad loogilist, ausat ja selget juttu ja kelle teod on jutuga kooskõlas. Ja järelikult laitkem neid, kes lubavad väikese isikliku võidu nimel alatust, tüütamist, laiskust, valetamist, tõeväänamist ja inimeste ärakasutamist. Mõne meelest kuuluvad väike pettus ja mängurlus inimloomuse juurde. Vaevalt küll on palju neid, kes tahavadki olla halvad. Või ehk peetakse valemängu poliitika loomulikuks osaks? Ometi mõjutab iga poliitiline otsus paljude inimeste käekäiku. Ka nurjunud seadus, mis jätab ebaõiglaselt toetuseta või läkitab koju vale maamaksuteate, isegi pelk faktilise aluseta ärritav loosung viib paljudelt meelerahu.

Seadusega õiguskantslerile usaldatud tööriistad on inimeste paljude murede lahendamiseks optimaalsed. Kui inimene on riigimasina hammasrataste vahele jäänud põhiseadusvastase seaduse või määruse tõttu, siis vaidlustame selle. Inimene ei vaja advokaati ega koorma kohut: meile piisab tema mure kirjeldusest, seejärel selgitame välja juriidiliselt olulised asjaolud ja vajaduse korral viime asja lõpuks Riigikohtuni. Sageli on põhiseadusvastane norm eksituse tulemus ja parandatakse esimesel võimalusel, põhiseaduslikkus saab taastatud pika ootamiseta ning inimese jaoks tasuta.

Tänavu tuleb paljusid linnu ja valdu tunnustada selle eest, et nad on viinud oma määrused põhiseadusega kooskõlla. Osa põhiseadusvastaseid norme on tingitud sellest, et pärast omavalitsuste liitmist tekkinud suurvaldades said kokku tiheasustusega linn ja üksildased metsatalud. Abistasime inimesi, kes näiteks ei tohtinud enam oma metsatalus loata peenart teha või õues pesu kuivatada, sest valla hõredalt asustatud piirkonnas kehtisid samad reeglid, mis seal, kus majad tihedalt koos. Heakorrareeglid saavad seesugustes suurvaldades või avarate põldude ja suurte metsadega linnades olla ühesugused vaid osaliselt. Uus volikogu peab suutma kehtestada asjakohased ja paiguti erinevad reeglid.

Pahameelt on põhjustanud seegi, et toetused, lasteaiatasud, logopeedi kättesaadavus, hooldekodu hinnad jpm, mida tuleks korraldada ühisest eelarvest, on valdades ja sageli ka haldusreformi järel loodud suurvaldade sees jätkuvalt erinevad. Mõistagi soovitakse kõikjal parimat, ja eks see oligi haldusreformi eesmärk. Ootame koos linnade ja valdadega Riigikohtu seisukohta, kuidas peaksid jagunema riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanded hätta sattunud kogukonnaliikmete abistamisel: vaja on teada, kes otsustab, mis tingimustel, kuidas ja millist abi saab ning kes selle kinni maksab.  

Kui inimese probleemi allikas ei ole põhiseadusvastane norm, vaid ametnike viga, püüame kiiresti ja võimalusel vaikselt suunata viga parandama. Vahel piisab üksnes kirjast või kõnest ametnikule, kes asja lahendamata jättis. Nagu ikka, jõuab aga õiguskantsleri ametkonda ka juhtumeid, mille puhul me aidata ei saa. Põhiseadus ei luba õiguskantsleril ümber teha ega kritiseerida kohtuotsuseid, samuti ei ole meie võimuses aidata inimesi arsti juurde ning me ei saa lahendada ka võlavaidlust panga või kohtutäituriga, ammugi peretüli või naabrite omavahelist raginat. Ehkki see pole otseselt meie ülesanne, püüame siiski inimesele öelda, kuidas ta neil juhtudel oma õigusi kaitsta saab.

Õiguskantseri keskset ülesannet – põhiseaduslikkuse järelevalvet – toestavad ombudsmani, lasteombudsmani, inimeste julma kohtlemise vastase asutuse, jälitustegevust läbi viivate asutuste kontrollija, inimõiguste asutuse ja puuetega inimeste õiguste edendaja rollid. Neist kaks viimast ülesannet lisandusid tänavu. Hoolimata mahukatest lisaülesannetest pole ametkond märgatavalt paisunud. Püüame iga päev mõelda, kuidas saavutada parim sünergia osakondade ja nõunike vahel, kuidas kasutada oma nn tööriistu kiiresti ja tulemuslikult, raiskamata minutitki tarbetule bürokraatiale.

Õiguskantsler esitab Riigikohtule arvamuse kõikide põhiseaduslikkuse järelevalve asjade kohta ning juhib vajaduse korral Riigikogu, valitsuse, vallavolikogu ja -valitsuse tähelepanu võimalustele kujundada õiguskorda Eesti Vabariigi põhiseaduse vaimus paremini.

Kes palju teeb, see teeb ka vigu, küllap meiegi. Kui vähegi saame, siis aitame, kasutades selleks mistahes õiguspärast lühimat teed. Lähtume põhimõttest, et meie lahendame, mitte ei menetle, ning et kordaläinuks saab lugeda vaid sellise tööpäeva, mil oleme mõnd inimest päriselt aidanud, Eesti õigusriiklust ja õigusteadust edendanud ning Eestit oma jao paremaks teinud. Õiguskantsleri ametkonnas on selliselt töötada võimalik. Kas ja kuivõrd see on õnnestunud, jäägu lugeja hinnata.

Ametkonna igapäevase tööga saab end kursis hoida õiguskantsleri veebilehe abil. Enda hinnangul tähtsamatest ja huvitavamatest aruteludest teen kokkuvõtteid Facebookis.

Õiguskantsleri Kantselei asub Tallinnas Toompeal, Kohtu tn 8. Kirju ootame meiliaadressil [email protected] ja postiaadressil Kohtu 8, 15193 Tallinn, helistada saab numbril ( 372) 693 8404.

Ülle Madise, Eesti Vabariigi õiguskantsler

Märgukirjad, ettepanekud

Õiguskantsleri aruandeperioodil ehk 2018. aasta 1. septembrist kuni 2019. aasta 31. augustini laekus ametkonnale ühtekokku 3782 erinevat laadi pöördumist, avaldust ja kirja (aasta varem 3525). Neist ligi neljast tuhandest eriliigilisest kirjast nõudis sisulist lahendamist 2302.

Mõistagi on avalduste lahendamisega kaasnev töö mitmelaadne. Mõnest kasvab pärast kuudepikkust analüüsi ja kirjavahetust välja taotlus Riigikohtule, mille lahend võib viia sotsiaalabi andmise ja nende teenuste rahastamise põhimõttelise muutmiseni. Vahel tuleb mõne päevaga läbi töötada paarikümneleheküljeline ÜRO poliitikadokument ja tuvastada selle võimalikud mõjud Eesti õigusele. Kolmandas kirjas muretseb lapsevanem, kas tema last on ikka muusikakoolis õiglaselt koheldud. Olulised küsimused on need kõik.

Lõppenud ülevaateaastasse jäid näiteks järgmised asjad:

• Taotlus Riigikohtule tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks Narva linnas sotsiaalteenuseid reguleerivate määruste põhiseadusvastased sätted. Aruandeaasta lõpuks ei olnud Riigikohus oma otsust veel teatavaks teinud.
• Ettepanek Riigikogule viia põhiseadusega kooskõlla väärteomenetluse seadustik, mis ei võimalda väärteo tagajärjel kahju kandnud isikutel tutvuda väärteomenetluse käigus kogutud teabega ning selle toel kaitsta oma õigusi. Riigikogu toetas õiguskantsleri ettepanekut väärteomenetluse seadustiku muutmise kohta 11. juuni 2019 istungil 80 poolthäälega. Eelnõu algatamise ülesande sai Riigikogu õiguskomisjon.
• Märgukiri Riigikogu põhiseaduskomisjonile ettepanekuga muuta seadusi selliselt, et oleks võimalik senisest tõhusamalt ohjeldada ja ennetada korruptsiooni kohaliku võimu asutustes. 23. jaanuaril 2019 võttis Riigikogu vastu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (574 SE). Sellega seadustati osa õiguskantsleri tehtud ettepanekutest, millest olulisim oli anda prokuratuurile õigus nõuda korruptsioonis süüdi mõistetud isikult välja kuriteoga tekitatud varaline kahju, juhul kui kohalik omavalitsus ise seesugust nõuet kurjategija vastu ei esita.
• Kirjalik ettekanne Riigikogule ausa poliitilise konkurentsi tagamiseks tarvilike seadusemuudatuste kohta.
• Ettepanek Tallinna linnavolikogule tunnistada kehtetuks Astangu, Pelgulinna ja Nõmme linnaosa ehitusmäärused ning Haapsalu Linnavalitsusele ja volikogule saadetud märgukiri, milles õiguskantsler palus viia linna ehitusmäärused seadusega kooskõlla. Nii Tallinna kui ka Haapsalu volikogu arvestasid õiguskantsleri soovitusega ja viisid ehitusmäärused seadusega kooskõlla.
• Ettepanekud kohalikele omavalitsustele erinevate määruste ja kordade põhiseaduse ja seadustega kooskõlla viimiseks. Näiteks Tartu linnas kehtestatud puudega lapsele sotsiaalteenuste osutamise kord, Jõgeva vallas vastu võetud lasteaiast väljaarvamise korda reguleeriv määrus, Türi valla jäätmehoolduseeskiri, Viimsi valla lemmikloomade pidamise eeskiri, Loksa linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise määrus jt.
• Arvamused Riigikohtule kõikides põhiseaduslikkuse järelevalve asjades.

Kohtumised Riigikogu fraktsioonidega

2019. aasta maikuus kohtus õiguskantsler kõigi viie Riigikogusse valitud erakonna fraktsiooniga.

Kohtumised parlamendisaadikutega täidavad kolme eesmärki. Õiguskantsler tutvustab Riigikogu liikmetele oma värskemaid seisukohti ja tema käsutuses olevaid vahendeid põhiseaduslikkuse järelevalve tegemisel. Seejärel kuulab õiguskantsler Riigikogu liikmete märkusi ja tähelepanekuid õiguskantsleri tegevuse kohta. Peale selle teevad parlamendisaadikud ettepanekuid, milliste teemade ja valdkondadega peaks õiguskantsler edaspidi tegelema.

Arvestades kohtumiste aega ja sündmuste tausta – äsja oli kogunenud Riigikogu uus koosseis, ametisse astunud uus valitsus oma tegevuskavaga –, keskendus maikuus peetud arutelu enamasti valimiskampaania debattides kõlanud seisukohtadele ja uue valitsuse plaanidele.

Õiguskantsler pole oma staatusest ja ametivandest tulenevalt poliitik, mistõttu ta ei osale päevapoliitilistes aruteludes ega anna hinnanguid poliitilise loomuga lubadustele. Õiguskantsleri töö Riigikogus puudutab eelkõige menetletud eelnõude põhiseaduspärasust ja laiemalt õigusloome kvaliteeti.

Õiguskantsler andis Riigikogu liikmetele ülevaate sellest, kuidas on edenenud uute ülesannete täitmine, mis pandi talle 1. jaanuaril 2019 jõustunud õiguskantsleri seaduse muudatustega. Seadusemuudatuse kohaselt täidab õiguskantsler nüüd ka riikliku inimõiguste asutuse ja puuetega inimeste konventsiooni järelevalveasutuse ülesandeid.

Kohtumistel käsitleti ka Abhaasias elavate eestlaste kodakondsuse probleeme, samuti ülesannete ja ressursside jaotust riigi ja kohaliku võimu vahel, täitemenetlusega seotud küsimusi ja sotsiaalhoolekande probleeme.

Õiguskantsler vastas enamikule küsimustest kohtumise käigus, ülejäänud päringutele saatis ta kirjaliku vastuse.

14.05.2019 – kohtumine Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooniga

15.05.2019 – kohtumine Keskerakonna fraktsiooniga

15.05.2019 – kohtumine Isamaa Erakonna fraktsiooniga

15.05.2019 – kohtumine Reformierakonna fraktsiooniga

29.05.2019 – kohtumine Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooniga

Rahvusvaheline koostöö

Õiguskantsler on alates 2001. aastast Rahvusvahelise Ombudsmani Instituudi (IOI) liige. Instituut loodi 1978. aastal ning sellesse kuulub üle 190 riikliku ja regionaalse ombudsmani rohkem kui sajast riigist üle maailma. Rahvusvahelise Ombudsmani Instituut tegutseb kuues regioonis ‒ Aafrikas, Aasias, Okeaanias ja Vaikse ookeani piirkonnas, Euroopas, Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas ning Põhja-Ameerikas ‒, mida juhitakse maailmatasandi ja piirkondlike juhatuste kaudu. 

Õiguskantsler Ülle Madise valiti IOI Euroopa regiooni seitsmeliikmelise juhatuse liikmeks 30. septembril 2015 ning valiti juhatusse tagasi 27. juulil 2016. Alates 2017. aasta novembrist on Ülle Madise ka IOI maailmatasandi juhatuse liige. Tema volitused juhatustes kestavad 2020. aastani.

Õiguskantsler esindab Eestit ka Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise komisjonis (ECRI). Õiguskantsleri Kantselei välissuhete ja arendusjuht Kertti Pilvik osaleb Eesti esindajana Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) haldusnõukogu töös. 

Alates 2019. aastast kuulub õiguskantsler Euroopa riiklike inimõiguste kaitse ja edendamise asutuste võrgustikku (ENNHRI). Samuti esindab ta Eesti Vabariiki Euroopa Lasteombudsmanide Võrgustikus (ENOC) ning Euroopa ombudsmanide (ENO), rahvusvahelise relvajõudude ombudsmanide (ICOAF), politseiombudsmanide (IPCAN) ja riiklike väärkohtlemise ennetusasutuste (NPM) võrgustikus.

Õiguskantsleri väliskülalised 2018.−2019. aastal

18.10.2018 – Rootsi parlamendiombudsman Thomas Norling ametkonnaga

09.11.2018 – Kasahstani justiitsminister delegatsiooniga

14.11.2018 – OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo nõunikud

26.11.2018 – Ameerika Ühendriikide saatkonna poliitika- ja majanduspoliitika nõunik Brian Timm-Brock

03.–04.12.2018 – Albaania lasteombudsmani delegatsioon

10.12.2018 – Serbia suursaadik H. E. Saša Obradović

11.04.2019 – Hollandi valitsuse juristide akadeemia delegatsioon

14.05.2019 – Ungari Szegedi Ülikooli õigusteaduskonna doktorant Renáta Kálmán

30.05.2019 – Armeenia valitsusametnike ja mittetulundusühingute delegatsioon

13.06.2019 – USA Delaware’i Ülikooli tudeng Caleb Owens

13.06.2019 – Saksamaa Schleswig-Holsteini liidumaa parlamendi õigus- ja siseasjade komisjoni delegatsioon

09.07.2019 – Türgi kõrgemate politseiametnike delegatsioon

23.08.2019 – Soome Inimõiguste Keskuse direktor Sirpa Rautio nõunikega

Õiguskantsleri ja tema nõunike välisvisiidid 

05.–06.09.2018 – Kertti Pilvik osales Euroopa Ombudsmanide Võrgustiku kontaktisikute kohtumisel Brüsselis.

19.–20.09.2018 – Külli Taro, Kristi Lahesoo, Katre Tubro ja Kertti Pilvik osalesid Balti- ja Põhjamaade ombudsmanide kohtumisel Riias.

19.–21.09.2018 – Andres Aru ja Kristi Paron osalesid Euroopa Lasteombudsmanide Võrgustiku konverentsil ja aastakoosolekul Pariisis.

20.–21.09.2018 – Vallo Olle osales Euroopa Nõukogu sõltumatute ekspertide kohtumisel Strasbourgis.

25.–26.09.2018 – Külli Taro ja Käti Mägi osalesid sümpoosionil „Good public administration and benefits for citizens – the role of parliamentary control bodies“ Viinis.

01.–03.10.2018 – Ülle Madise ja Kertti Pilvik osalesid Rahvusvahelise Ombudsmani Instituudi Euroopa regiooni assambleel, konverentsil ja juhatuse koosolekul Brüsselis.

22.–23.10.2018 – Olari Koppel osales ombudsmanide omainitsiatiiviteemalisel seminaril Belfastis.

25.10.2018 – Olari Koppel osales Euroopa riiklike inimõiguste kaitse ja edendamise asutuste võrgustiku aastakonverentsil Ateenas.

05.11.2018 – Erkki Sven Margna osales Euroopa andmekaitsemääruse teemalisel seminaril Schipholis.

07.–09.11.2018 – Juta Saarevet osales Euroopa Õiguse Akadeemia koolitusel „Access to Justice for Persons with Disabilities: Civil and Labour Context“ Trieris.

07.–09.11.2018 – Indrek-Ivar Määrits osales väärkohtlemise ennetusasutuste koolitusel „Strengthening the follow-up on NPM Recommendations“ Kopenhaagenis.

12.–13.11.2018 – Kertti Pilvik osales ombudsmanide kommunikatsiooniteemalisel seminaril Haagis.

15.–16.11.2018 – Andres Aru osales laste kehalise karistamise keelustamise teemalisel konverentsil Stockholmis.

02.–05.12.2018 – Eva Lillemaa osales Euroopa väärkohtlemise ennetusasutuste ja OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo koostöökohtumisel Milanos.

12.–14.12.2018 – Rait Sannik osales Euroopa Õiguse Akadeemia koolitusel „Antitrust enforcement in digital markets: training for national judges“ Düsseldorfis.

13.–14.12.2018 – Kertti Pilvik osales Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti haldusnõukogu koosolekul Viinis.

13.–14.12.2018 – Käti Mägi osales politseiombudsmanide seminaril „Security services in the treatment of migrants and asylum seekers“ Pariisis.

19.–22.02.2019 – Ülle Madise ja Kertti Pilvik osalesid Rahvusvahelise Ombudsmani Instituudi Euroopa regiooni juhatuse koosolekul ja Kreeka ombudsmani institutsiooni 20. aastapäevale pühendatud konverentsil Ateenas.

03.–05.03.2019 – Liiri Oja osales Euroopa riiklike inimõiguste kaitse ja edendamise asutuste võrgustiku ning ÜRO koostööorgani (GANHRI) koosolekutel Genfis.

04.03.2019 – Anneli Kivitoa osales Riigikantselei projekti „Vähiravi teekond“ raames õppekülaskäigul Helsingi Ülikooli haiglasse.

22.03.2019 – Liiri Oja osales õppekülaskäigul Taani Inimõiguste Instituuti Kopenhaagenis.

25.–27.03.2019 – Juta Saarevet käis koos Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti delegatsiooniga õppereisil Norras, kus tutvuti hoonetele juurdepääsu tagamise ja ehitiste järelevalve korraldusega.

27.–28.03.2019 – Liiri Oja osales Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti koolitusel „National Action Plans on Human Rights“ Viinis.

01.–05.04.2019 – Ülle Madise osales Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise komisjoni plenaaristungil Strasbourgis.

02.–03.04.2019 – Kristi Paron osales 12. lapse õiguste foorumil Brüsselis.

08.–09.04.2019 – Ülle Madise ja Kertti Pilvik osalesid Euroopa ombudsmanide konverentsil Brüsselis.

08.–09.04.2019 – Juta Saarevet osales puuetega inimeste õiguste konventsiooni korralise ülevaatuse eelistungil Genfis.

15.–16.04.2019 – Külli Taro osales konverentsil „Artificial Intelligence and Human Rights“ Brüsselis.

24.–26.04.2019 – Käti Mägi osales Euroopa riiklike inimõiguste kaitse ja edendamise asutuste võrgustiku asüüli ja migratsiooni töögrupi kohtumisel Zagrebis.

09.–10.05.2019 – Andres Aru osales Euroopa Lasteombudsmanide Võrgustiku seminaril „Lapsed digitaalses keskkonnas“ Manchesteris.

11.–13.05.2019 – Olari Koppel vaatles Vabariigi Valimiskomisjoni liikmena Leedu Vabariigi parlamendi valimisi Vilniuses ja selle lähiümbruses.

13.05.2019 – Juta Saarevet osales puuetega inimeste õiguste teemalisel foorumil Brüsselis.

16.–17.05.2019 – Kertti Pilvik osales Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti haldusnõukogu koosolekul Viinis.

21.–22.05.2019 – Andres Aru, Kristi Paron, Margit Sarv ja Andra Reinomägi osalesid Poola ja Baltimaade lasteombudsmanide koostöökohtumisel Vilniuses.

18.–21.06.2019 – Ülle Madise osales Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise komisjoni plenaaristungil Strasbourgis.

25.–26.06.2019 – Margit Sarv osales Euroopa Lasteombudsmanide Võrgustiku noorteprojekti „Lapse õigused digitaalmaailmas“ kohtumisel Brüsselis.

25.–27.06.2019 – Liiri Oja osales Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti korraldatud riiklike inimõiguste kaitse ja edendamise asutuste ekspertide kohtumisel Viinis.

Meedia

• Õiguskantsleri nõunik Kristi Paron: kas investeerida pargi ilulihvi või pargis hängivatesse noortesse?, Postimees, 25.09.2018
• Ülle Madise: sõnad ja teod on jultunumalt vastuolus kui varem, ERR, 26.09.2018
• Õiguskantsleri nõunik Külli Taro: jälitamisest ja jälgimisest, ERR, 04.10.2018
• Õiguskantsler vastustab abipolitsei laiemaid volitusi, ERR, 08.10.2018
• Õiguskantsler: riigieelarve seaduse eelnõu ei võimalda kulude üle otsustada, ERR, 15.10.2018
• Õiguskantsler taotleb riigikohtult Narva 11 määruse kehtetuks tunnistamist, ERR, 18.10.2018
• Külli Taro: kas riigihalduse korraldus peaks olema mugav ainult riigile?, ERR, 19.10.2019
• Õiguskantsler Ülle Madise: põhiseaduse vaimust ja võimust muutuvas ühiskonnas, Teadusmõte Eestis, 30.10.2018
• Õiguskantsler Ülle Madise: õiguskantsleri institutsioon muutmist ei vaja, ERR, 05.11.2018
• Õiguskantsler Ülle Madise kritiseeris komisjonis riigieelarve üldsõnalisust, ERR, 05.11.2018
• Õiguskantsler Ülle Madise: vimm ja vabadus, Postimees, 10.11.2018
• Õiguskantsler: ÜRO ränderaamistik ei tooks Eestile õiguslikke kohustusi, ERR, 16.11.2018
• Külli Taro: riigireformijate kava murrab sisse lahtisest uksest, ERR, 16.11.2018
• Õiguskantsler Ülle Madise: juristokraatia ja põhiseadus, Postimees, 26.11.2018
• Ülle Madise: inimesed ei tohi õigusküsimuste ajas muutumise tõttu kannatada, ERR, 07.12.2018
• Külli Taro: ajalooline hetk riigikogus ehk null poolthäält valitsuse eelnõule, ERR, 14.12.2018
• Õiguskantsler Ülle Madise: ligimese märkamise vajalik kunst, Eesti Päevaleht, 18.12.2018
• Külli Taro, „Haldusreform riigireformi osana“, kogumik „Haldusreform 2017“, 15.01.2019
• Vallo Olle ja Liina Lust-Vedder, „Kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatiste kaitse haldusterritoriaalses reformis“, kogumik „Haldusreform 2017“, 15.01.2019
• Õiguskantsler Ülle Madise, „Põhiseaduse areng ajaloolises ja võrdlevas vaates", Juridica, jaanuar 2019
• Õiguskantsler soovitab PPA-l anda Abhaasia eestlasele uued dokumendid, ERR, 07.02.2019
• Õiguskantsler Ülle Madise, "Eesti keel pole pelk tarbeese", Sirp, 15.02.2019
• Õiguskantsler: hulkuva looma toitjale omaniku vastustus ei laiene, ERR, 17.02.2019
• Õiguskantsler Ülle Madise: kodanikuõilsuse võimalikkusest, Postimees, 23.02.2019
• Külli Taro: valitsusest välja jäämine ei vabasta poliitilisest vastutusest, ERR, 08.03.2019
• ERJK ja õiguskantsler tahavad pettuste vältimiseks erakonnaseaduse muutmist, 15.03.2019
• Külli Taro: poliitikast solvamata ja solvumata, ERR, 05.04.2019
• Õiguskantsler: rahvaalgatus ei pruugi võimust võõrandumise tunnet kaotada, ERR, 18.04.2019
• Külli Taro: Riigikogu 100 aastat ja valitsuse 100 vihavaba päeva, ERR, 26.04.2019
• Õiguskantsler nõustus prokuratuuri taotlusega Kallolt saadikupuutumatus ära võtta, ERR, 03.05.2019
• Õiguskantsler Ülle Madise palub Riigikogul tagada omavalitsuste volikogude liikmete õigused, ERR, 14.05.2019
• Õiguskantsler Ülle Madise: Eesti mõte on olla Eesti, eessõna laulupeo juubelialbumile „Avatakt“, 10.06.2019
• Õiguskantsler kutsub täpsustama erakondade karistamist keelatud annetuse eest, ERR, 13.06.2019
• Õiguskantsler tahab valimistega seotud piiranguid oluliselt vähendada, ERR, 13.06.2019
• Professor Eerik-Juhan Truuväli (07.03.1938‒25.06.2019), õiguskantsleri institutsiooni ehitaja ja põhiseaduse hoidja, Juridica, 2019/4

Intervjuud

• Õiguskantsler Ülle Madise: riigipalgaliste arvu kärpimisel ei ole seni olnud soovitud mõju, ERR „Otse uudistemajast“, 19.10.2018
• Õiguskantsler: ministeeriumide puukidest tuleks lahti saada, Äripäev, 28.09.2018
• Õiguskantsler Ülle Madise: paljudes riikides on alahinnatud inimeste hirmu massilise rände ees, ERR „Esimene stuudio“, 13.12.2018
• Õiguskantsler Ülle Madise: ka minuni jõuavad kurvad lood, kus vähihaige on jäänud toetuseta, Postimees, 07.03.2019
• Õiguskantsler Ülle Madise: praegune põhiseadus ei takista rahvahääletust, Postimees, 02.04.2019
• Õiguskantsler Ülle Madise: võib juhtuda ka nii, et kui pilt ei meeldi, vahetad raami ära – aga pilt ei meeldi ikka, Postimees, 11.04.2019
• Õiguskantsler Ülle Madise: Riigikogu pole muutunud kummitempliks, ERR „Esimene stuudio“, 23.04.2019
• Edmund Burke'i Seltsi arutelusaade vägivalla monopolist, Kuku raadio, 27.05.2019
• Ülle Madise: ametnik peab inimese mure lahendama, mitte seda uksest välja menetlema, Postimees, 10.07.2019

Kõned

• Õiguskantsler Ülle Madise tervituskõne pidulikul üritusel „Apellatsioonikohus 100“, Tartu, 14.09.2018
• Õiguskantsler Ülle Madise ettekanne õiguskantsleri tegevusest 1. septembrist 2017 kuni 31. augustini 2018, Riigikogu, 18.09.2018
• Õiguskantsler Ülle Madise ettekanne 35. Eesti õigusteadlaste päevadel, Tartu, 04.10.2018
• Õiguskantsler Ülle Madise sõnavõtt selge sõnumi auhinna üleandmisel, Tallinn, 17.10.2018
• Õiguskantsler Ülle Madise ettekanne Eesti Teaduste Akadeemia konverentsil akadeemiate nõuandvast rollist infoühiskonnas, Tallinn, 23.10.2018
• Õiguskantsler Ülle Madise ettekanne Energia aastakonverentsil, Tallinn, 14.11.2018
• Õiguskantsler Ülle Madise kõne president Toomas Hendrik Ilvese postmargi esitlusel, Tallinn, 20.12.2018
• Õiguskantsler Ülle Madise ettekanne konverentsil „Keeleseadus 30“, Tallinn, 18.01.2019
• Enn Soosaare eetilise esseistika žürii esimehe Ülle Madise kõne preemia üleandmisel, Keila, 13.02.2019
• Õiguskantsler Ülle Madise tervitus Eesti Advokatuuri üldkogul, Tallinn, 07.03.2019
• Õiguskantsler Ülle Madise ettekanne emakeelepäeval, Tallinn, 14.03.2019
• Õiguskantsler Ülle Madise loeng „Müüdid ja uskumused riigiõiguses“, Vaba Akadeemia, 12.04.2019
• Õiguskantsler Ülle Madise tervitus Riigikogu 100. sünnipäeva istungil, Tallinn, 23.04.2019
• Õiguskantsler Ülle Madise kõne Patarei vangla näituseala avamisel, Tallinn, 14.05.2019
• Õiguskantsler Ülle Madise ettekanne Riigikogule Kalev Kallo saadikupuutumatuse äravõtmiseks, Tallinn, 14.05.2019
• Õiguskantsler Ülle Madise avasõnad puuetega inimeste nõukoja esimesel istungil, Tallinn, 31.05.2019
• Õiguskantsler Ülle Madise mälestuskõne Mart Nuti ärasaatmisel, Tallinn, 10.06.2019
• Õiguskantsler Ülle Madise mälestuskõne endise õiguskantsleri ja Tartu Ülikooli professori Eerik-Juhan Truuvälja ärasaatmisel, 02.07.2019

Võimukõnelused

Õiguskantsler algatas 2015. aasta lõpus akadeemiliste loengute sarja „Võim“, mille siht on lahata võimu kõigis selle võimalikes ilmingutes. Peale õiguskantsleri ametkonna on loengutest oodatud osa saama kantselei lähemad koostööpartnerid Riigikogust, avalikku võimu teostavatest asutustest, erasektorist ja vabakonnast.

2018. aasta septembrist 2019. aasta maini peetud loengud

• Tarmo Soomere „Kliima võim. Mis paneb rahvad rändama?“, 18.09.2018
• Rainer Saks „Luure võim ja selle muutused ajas“, 09.10.2018
• Krista Kaer „Kas lugemine loeb?“, 13.11.2018
• Margus Laidre „Venemaa võim ja vaim Euroopa kohal“, 18.12.2018
• Tõnu Lehtsaar „Talupojatarkus“, 15.01.2019
• David Vseviov „Nõukogude kunsti roll oleviku kujutaja ja kujundajana“, 26.02.2019
• Margus Punab „Mehe võim ja vägi“, 19.03.2019
• Mart Noorma „Tapjarobotite võim“, 23.04.2019
• Mihhail Lotman „Süvariik“, 28.05.2019