ERR, 13. juuni 2019
Õiguskantsler Ülle Madise tegi riigikogule ettepaneku mitmeks põhimõtteliseks muudatuseks - kaotada välireklaami ajalised piirangud, säilitada valimisagitatsiooni keeld valimispäeval vaid valimisjaoskonnas, kaotada erakonnanimekirjadele kautsjoninõue riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel ning muuta ringkondade suurust riigikogu valimistel.
Poliitilise välireklaami piirangud
Kuigi õiguskantsler tegi juba 16. novembril 2017 riigikogule ettepaneku kaotada 2006. aastast kehtivad piirangud poliitilisele välireklaamile, ei ole parlament poliitilise välireklaami piirangut kaotanud.
"2006. aastast kehtiv keeld pole täitnud oma algseid eesmärke muuta kampaania sisulisemaks ja vähendada kampaaniale tehtavaid kulutusi. Seetõttu kordan oma ettepanekut ka riigikogu 2019. aastal valitud koosseisule."
Õiguskantsleri sõnul räägib piirangu kaotamise poolt ka asjaolu, et välireklaam on üks odavamaid võimalusi oma vaadete tutvustamiseks.
"Keeld piirab seetõttu eelkõige just napima eelarvega erakondade ja kandidaatide võimalusi. See kehtib eriti kohalikel valimistel, sest erinevalt erakondadest pole valimisliitudel ja üksikkandidaatidel mõistlik ja sageli ka võimalik investeerida kulukamatesse reklaamikanalitesse (eriti televisiooni)."
Aktiivse agitatsiooni keeld valimispäeval
Õiguskantsler leiab, et ehkki aktiivse agitatsiooni keeld valimispäeval peaks kaitsma valimisvabadust ja tagama valimisrahu, ei ole see keeld enam ajakohane.
"Suur osa valimisreklaamist on siirdunud internetti, sealhulgas sotsiaalmeediasse, mille kontrollimine on väga keeruline, sageli kas võimatu või ebamõistlikult ressursimahukas. Üldjuhul saabub tõestus võimaliku rikkumise kohta pärast valimispäeva. Isegi kui kandidaat ise ei soovi valimispäeval reklaami teha, võivad tema varasemad postitused tema tahtest olenemata levida ka valimiste päeval."
Teise põhjusena keelu vastu toob õiguskantsler välja, et üha enam valijaid eelistab hääletada enne valimispäeva.
"Näiteks 2019. aasta riigikogu valimistel hääletas kõikidest hääletanutest valimispäeval 39 protsenti ja eelhääletas (sh elektrooniliselt) 61 protsenti. Äsjastel Euroopa Parlamendi valimistel hääletas valimispäeval 32,5 protsenti kõigist valimas käinutest ja eelhääletas 67,5 protsenti. Esmakordselt moodustas eel- ja e-hääletajate arv kaks kolmandikku kõigist valimas käinutest."
Õiguskantsler peab piisavaks, kui valimispäeval oleks aktiivne agitatsioon keelatud valimisjaoskonnas ja selle lähimas ümbruses. Et paljud valimisjaoskonnad tegutsevad kaubanduskeskustes, võiks kaaluda valimisjaoskonna lähiümbruse defineerimist mõistena ka siseruumide kohta.
Kautsjoni põhjendatus erakondadele
Madise leiab, et kautsjoninõude kehtestamisel lähtuti soovist mitte killustada poliitilist maastikku ning nähti poliitilise protsessi osalisena tugevaid, stabiilseid ja seahulgas majanduslikult kindlustatud erakondi.
"Tänaseks on selge, et liigse killustatuse ja väikeparteide rohkuse risk ei ole teostunud. Riigikogu killustatuse ja sellest tuleneva võimaliku sisepoliitilise ebastabiilsuse maandamise meetmena toimib efektiivselt valimiskünnis."
Viimastel riigikogu valimistel oli kautsjon ühe kandidaadi kohta 500 ja europarlamendi valimistel 2700 eurot. Seega tuli täisnimekirja esitamisel välja käia riigikogu valimistel erakonnal 62 500 eurot ja Euroopa Parlamendi valimistel 24 300 eurot. Õiguskantsleri sõnul paneb olukord, kus osad erakonnad saavad riigieelarvest toetust ja teised mitte, uued ja väiksema toetusega riigikogus esindamata erakonnad teistega võrreldes ebasoodsamasse olukorda.
"Erakonnale, mille nimekiri ei ületa riigikogu valimistel viieprotsendilist valimiskünnist ega saa esindatust riigikogus, kautsjonit ei tagastata. Selline võimalik majanduslik risk võib kahandada erakonna soovi valimistel osaleda või riski teostudes ähvardada erakonda makseraskuste ja –võimetusega. Mõlemal juhul on tulemuseks poliitilise spektri ahenemine. See omakorda kitsendab poliitilist mänguvälja ja ohustab pikemas perspektiivis demokraatiat."
Tagamaks riigikogusse pürgivatele erakondadele võimalikult võrdseid kandideerimistingimusi, palub õiguskantsler riigikogul kaaluda kautsjoninõudest loobumist erakonnanimekirjade suhtes riigikogu ja europarlamendi valimistel.
Valimisringkondade suurus riigikogu valimistel
Õiguskantsler teeb riigikogul ettepaneku kaaluda valimisringkondade muutmist nende suuruse võrdsustamiseks valijate hulgast lähtudes.
Seoses rahvastiku ümberpaiknemisega suurematesse keskustesse ning eriti Tallinna ja Harjumaale, on valimisringkondade rahvaarv viimase 20 aastaga muutunud ja see muutus kajastub ka valimisringkondades jagatavate mandaatide arvus. Kui 2003. aasta riigikogu valimistel oli väikseima ja suurima ringkonna mandaatide arvu vahe kaks korda, siis 2019. aasta valimisteks kasvas see kolmele korrale.
Valimisringkondades jaotatavate mandaatide hulga ebavõrdsus iseenesest ei ole vastuolus põhiseadusega, küll aga saab Madise hinnangul rääkida ebavõrdsest olukorrast seoses riigikogu valimistel isikumandaadi saamise viisiga.
"Kui suurimas valimisringkonnas (Harju- ja Raplamaal) piisas 2019. aastal isikumandaadiks 6,6 protsendist valimas käinute häältest, siis väikseimas ringkonnas Lääne-Virumaal tuleb isikumandaadi saamiseks koguda 20 protsenti häältest. See iseenesest ei kinnita, et Lääne-Virumaa edukas kandidaat peaks olema kolm korda edukam ja võimekam kui Harju-Raplamaa kandidaat, ent vaieldamatult mõjutab see erakondlikke otsuseid valimisnimekirjade koostamisel, kandidaatide reastamisel ringkonnanimekirjades ja üleriiklikus nimekirjas."
Lisaks soovitab Madise alates alates 2023. aasta riigikogu valimistest panna valimisringkondade moodustamise igakordne kohustus mõnele sõltumatule institutsioonile, näiteks Vabariigi Valimiskomisjonile.
Eraõiguslike isikute poliitiliste vaadete tutvustamise vabadus
Õiguskantsler märgib, et keeld teha poliitilist reklaami laieneb peale äriühingute ka kodanikuühendustele. Samas võib kodanikuühendustel olla vaja poliitikas kaasa rääkida ja vajadusel reklaami teha oma põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks.
"Järelikult piirab juriidilise isiku annetuse keeld kodanikuühenduste õigust väljendusvabadusele. /.../ Kodanikuühendustele laienev poliitilise iseloomuga reklaami lauskeeld võib olla ülemäärane, pealegi on sellest keelust kinnipidamist keeruline tõhusalt tagada."
Madise toob välja, et enne 2015. aasta riigikogu valimisi jagas SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks lendlehti, millel kutsus üles hääletama mõne erakonna ja kandidaadi poolt ning teiste vastu.
"ERJK leidis, et tegemist on keelatud annetusega, sest reklaam on erakonnale loovutatud rahaline hüve ning SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juriidiline isik. Euroopa Inimõiguste Kohus on aga niisugust poliitikute vaateid kajastavate lendlehtede jagamise keeldu pidanud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga vastuolus olevaks."
Õiguskantsler peatub ka ajakirjandusvabadusel, sest eraõiguslikud meediakanalid on valdavalt juriidilised isikud. Kehtiv väga lai keelatud annetuse mõiste võib Madise hinnangul viia lubamatu tulemuseni, et keelatud on ka poliitika mingil moel ajakirjanduslik kajastamine.
"Näiteks Äripäeva toimetuse konkreetset valimissoovitust võib käsitleda soovitatud erakonnale antava rahalise hüvena ehk annetusena, sest sellise soovituseta peaks erakond sama mõju saavutamiseks tellima tasulist reklaami. Seesugune järeldus piiraks aga lubamatult ajakirjandusvabadust."
ERR-i reeglid aktiivsel valimisperioodil
Õiguskantsler analüüsis viimase viie aasta ERR-i valimiskampaania kajastamise kordi ning tuvastas erineva lähenemise täisnimekirju ja lühemaid nimekirju esitanud erakondadele.
"Näiteks äsjastel Euroopa Parlamendi valimistel lubas ERR oma peamistesse debatisaadetesse kõik kandideerivad erakonnad sõltumata esitatud kandidaatide hulgast. Kaks ja pool kuud varem seevastu lubati riigikogu valimiste eelsetel debattides osaleda vaid nn täisnimekirja esitanud erakondade esindajatel."
Õiguskantsler kutsub ERR-i nõukogu ühtlustama praktikat, mis ühtaegu tagab võimalikult võrdsed võimalused kõigile kandideerivatele erakondadele ning samal ajal säilitab valimisdebattide ajakirjandusliku sisu, milleks seadus samuti ERR-i kohustab.
"Peamiselt tuleb aga kinni pidada seaduse nõudest, et valimiskampaania kajastamise kord oleks kõigile kandideerivatele erakondadele ja üksikkandidaatidele aegsasti teada, see tähendab enne kandidaatide nimekirjade esitamist ja registreerimist. Selleks tuleb ERR-i nõukogul kinni pidada seaduses sätestatud tähtaegadest valimiskampaania kajastamise korra vastuvõtmise ja korra avalikustamise kohta."