Kontrollkäigud

Õiguskantsler peab jälgima, et üldhooldekodudes ja kinnipidamisasutustes viibivate inimeste põhiõigused oleksid kaitstud. See ülesanne tuleneb õiguskantsleri seadusest, mille kohaselt on õiguskantsler ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivse protokolli (OPCAT) artiklis 3 sätestatud riigi ennetusasutus. Ülesande täitmiseks teevad õiguskantsleri nõunikud kinnipidamiskohtadesse enamasti ette teatamata kontrollkäike. 

Kinnipidamiskoht on paik, kus hoitakse või võidakse hoida isikuid, kellelt on võetud vabadus kas avalikku võimu teostava asutuse korralduse alusel, selle asutuse toetusel või sõnaselgel või vaikival nõusolekul. Eestis on erinevaid kinnipidamisasutusi: vanglad, politsei kinnipidamiskohad, tahtevastast ravi osutavad psühhiaatriahaiglad, kinnised lasteasutused, ööpäevaringset erihooldusteenust pakkuvad hooldekodud jne. Lõppenud ülevaateperioodil pööras õiguskantsler rohkem tähelepanu kinnipidamiskohtades viibivate laste õiguste kaitsele. 

Üldhooldekodud

Inimväärse elu juurde kuulub ka võimalus saada asjatundlikku hoolt ja abi, kui inimene ei suuda halva tervise või ebasobiva elukeskkonna tõttu kodus enam omal käel toime tulla. Sellist abi peab inimene saama üldhooldekodus. Enamasti on üldhooldekodudes eakad, ent sinna võib haiguse või vigastuse tagajärjel sattuda ka noor või keskealine inimene. 

Sotsiaalministeeriumi andmetel sai 2018. aastal üldhooldusteenust 12 368 inimest. Eestis on kokku üle 160 üldhooldekodu ja neis on veidi vähem kui 8400 kohta. 

Õiguskantsleri üks ülesandeid on kontrollida, millised on hooldekodude olmetingimused ja kuidas on tagatud seal elavate inimeste õigused. Õiguskantsleri Kantselei kontrollkäikude osakonna nõunikud kontrollisid lõppenud ülevaateaastal viit üldhooldusteenust osutavat hooldekodu. Kontrollkäikudel oli alati kaasas perearst või geriaater. Nõunikud vestlesid hooldekodu elanike ja töötajatega ning tutvusid ruumide ja dokumentidega. 

Võrreldes varasemate aastatega võib öelda, et hooldekodude olukord on tasapisi paranemas. Eriti hea meel on hooldekodudes näha töötamas inimesi, kes oma hoolealustest tõepoolest hoolivad, on südamlikud ja osavõtlikud. 

Siiski leiab üldhooldekodudest endiselt puudusi, mida õiguskantsler on välja toonud ka varasemates aastaülevaadetes. Ka lõppenud ülevaateaastal leidsid õiguskantsleri nõunikud mitmel juhul, et üldhooldekodu elanikke lukustatakse nende tuppa või osakonda, halvemal juhul seotakse tooli või voodi külge. Ühes üldhooldekodus oli kasutusel eraldusruum, kuhu viidi probleemse käitumisega hoolealuseid. 

Seadus keelab üldhooldekodus eraldusruumi kasutada ega luba ka muul viisil piirata inimese liikumisvabadust. Kui on vaja inimese kehaasendit kukkumise vältimiseks fikseerida, tuleb kasutada selleks ette nähtud abivahendeid: kinnitusrihmu või -veste. Inimese toetamiseks ei sobi kleidi- või hommikumantli vöö või muu käepärane sidumisvahend, sest see võib ka lühiajalisel kasutamisel põhjustada terviseprobleeme või surma. 

Üldhooldekodudes on peamine mure personalipuudus ja eriti just vajaliku ettevalmistusega töötajate nappus. See tekitab või võimendab omakorda mitmeid teisi probleeme: inimesi ei pesta piisavalt sageli, neile ei pakuta mõtestatud ajaveetmisvõimalusi jms. Sotsiaalhoolekande seadus nõuab hooldekodu pidajalt, et personali peab olema piisavalt, et töötajate ettevalmistust ja koormust arvestades saaks inimestele pakkuda vajalikku hoolt ja abi. Siiski ei ole seaduses määratud, kui palju hooldajaid peaks ööpäev läbi korraga tööl olema. Töötajate arvu määrates tuleb hooldekodu juhtkonnal arvestada, kui palju abi ja tähelepanu hooldekodu elanikud vajavad, ning arvesse võtta ka hoonete iseärasusi:  kas teenust osutatakse mitmes eraldi hoones või ühes majas ning kas hoonetes on olemas abi kutsumise süsteem. 

Ülekoormatud hooldajatel ei jätku kõigi inimeste jaoks piisavalt tähelepanu. Kontrollkäikudel leidsid õiguskantsleri nõunikud, et siibrid olid pikka aega tühjendamata, mähkmeid vahetati liiga harva jms. 

2020. aasta alguses jõustuvad üldhooldekodude hooldajatele kehtestatud ettevalmistusnõuded (sotsiaalhoolekande seaduse § 22 lg-d 3 ja 4). Hooldajad peavad uueks aastaks läbima hooldustöötaja koolituse või saama hooldustöötaja kutse. Sotsiaalministeeriumi hinnangul on 2019. aasta maikuu seisuga 1780 hooldustöötajast sobiv haridus umbes 70 protsendil. 

Hooldustöötajate ettevalmistusnõuete rakendamise üle väljendasid oma kirjas õiguskantslerile muret 54 hooldekodu ühendavad MTÜ Balti Sotsiaalteenuste Kvaliteedi Liit ja MTÜ Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda. Pöördujad pidasid uusi nõudeid ülemäärasteks, sest mitu asutust (Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet jt) juba kontrollib üldhooldusteenuse osutamist. Avaldajate arvates tooksid ettevalmistusnõuded vältimatult kaasa hooldekoduteenuse hinna tõusu, mille tagajärjel võivad kliendid teenusest loobuda. 

Õiguskantsler leidis, et olukord hooldekodudes ei ole niivõrd hea, nagu avaldajad arvavad. Ette tuleb hoolealuste alandavat kohtlemist ja õigusrikkumisi ning seda hoolimata järelevalvest ja tehtud selgitustööst. Hooldekodus elavate inimeste ja töötajate huvides on, et hooldajatel oleks vajalik väljaõpe. Heade kutseoskustega töötajad suudavad paljude probleemide tekkimist ära hoida. Erialaste teadmistega (sh hoolduse ergonoomikast) hooldajad oskavad vältida tööga seotud vigastusi ja kutsehaigusi. Üldhooldusteenus ei saa ettevalmistusnõuete kehtestamise tõttu muutuda raskemini kättesaadavaks, sest kohalikud omavalitsused on kohustatud tagama abivajajatele üldhooldusteenuse, et abivajaja ei peaks hooldekodukohast loobuma.

Paljude hooldekodude olmetingimused vajavad parandamist: kõrged lävepakud takistavad liikumisraskustega inimeste liikumist või on toad liiga ülerahvastatud. Igal juhul tasub hooldekodudel kaaluda abi kutsumise süsteemi sisseseadmist või kui see on olemas, siis korraldada, et seadmed oleksid töökorras ja kõik inimesed saaksid neid kasutada. Niisugune süsteem teeb abi küsimise lihtsamaks ja aitab hooldustöötajatel kiiremini abivajajani jõuda. 

Oluline on, et hooldekodu pööraks rohkem tähelepanu elanike ajasisustamisele. Jõudumööda on seda ka tehtud. Inimestele korraldatakse kontserte ja hooldekodusse kutsutakse erinevaid esinejaid. Ometi veedab suur osa hooldekodu elanikest päevi voodis pikutades, telerit vaadates või raadiot kuulates. Huviringe või muud aktiivset tegevust  pakutakse vähe. Erilist tähelepanu vajavad seejuures inimesed, kes ei suuda kuigi palju ise liikuda või on voodihaiged. Ka neid tuleb kaasata pakutavatesse tegevustesse, nendega võimelda ning viia neid värsket õhku hingama. 

Erihooldekodud

Õiguskantsler kontrollis ülevaateaastal kuut hooldekodu, mis osutavad ööpäevaringset erihooldusteenust. Ööpäevaringset erihooldusteenust rahastatakse riigieelarvest ja see on mõeldud neile psüühikahäirega või raske või sügava puudega töövõimetutele inimestele, kes vajavad vaimse tervise tõttu igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalist abi ja järelevalvet. 

2018. aasta lõpu seisuga sai ööpäevaringset erihooldusteenust 2374 inimest 51 tegevuskohas. Õiguskantsleri nõunikud tegid kontrollkäigu AS-i Hoolekandeteenused (AS HKT) Sillamäe Kodusse ja Valkla Kodusse, kuhu saadetakse inimesi ka kohtumäärusega. Need inimesed võivad psüühikahäire tõttu olla endale või teistele ohtlikud. Narva-Jõesuu Hooldekodus ja Lihula Südamekodus osutatakse lisaks erihooldusteenusele ka üldhooldekodu teenust. Õiguskantsler kontrollis ka AS HKT Tapa Kodu ja Uuemõisa Kodu

Järjest rohkem erihooldekodusid kolib vanadest nõukogudeaegsetest suurtest hoonetest väiksematesse peremaja tüüpi majadesse. 2019. aastal kontrollitud hoolekandeasutustest on peremaja tüüpi kodud Tapa Kodu ja Uuemõisa Kodu. Uued hooned sobivad hooldekoduks paremini, need on kohandatud liikumisraskustega inimestele ja seal on hubasem õhkkond. 

Erihooldekodude peamised probleemid on kahjuks paljuski samad, mis eelmiselgi aastal. Hooldekodusse tööle võetud tegevusjuhendajate arv võib vastata küll seaduses sätestatud miinimumnõudele, kuid ei ole ikkagi piisav. Tegevusjuhendajad on inimesega kõige enam vahetult tegelevad hooldekodu töötajad. Eriti palju vajavad hoolt ja järelevalvet sügava liitpuudega inimesed. Sageli peavad tegevusjuhendajad lisaks inimeste hooldamisele tegema ka süüa ja koristama ruume. Sõltuvalt hooldekodu elanike tervisest ja vajadustest ning tegevusjuhendajate tööülesannetest võib seaduses nõutud minimaalsest töötajate arvust jääda väheks. 

Erihooldekodu elanike huve ja eripärast hooldus- ja abivajadust silmas pidades on töötajatele kehtestatud kindlad koolitusnõuded. Koolitamata töötajad ei pruugi osata olukordi õigesti hinnata ega ägestunud inimesega toime tulla. Koolitatud personal oskab süsteemselt arendada ja toetada ka keerulise käitumisega sügava liitpuudega inimesi ning valida selleks kohased võtted. Kahjuks ei ole paljud sügava liitpuudega inimestega tegelevad tegevusjuhendajad seni läbinud vastavat koolitust. 2020. aasta algul jõustuvate nõuete kohaselt ei piisa erihooldust osutava tegevusjuhendajana töötamiseks pelgalt sellest, et inimene on koolitusele registreerunud, vaid selleks tuleb vajalik täiendusõpe läbi teha. Hooldekodu peab võimalikult kiiresti korraldama töötajatele vajaliku täiendusõppe. 

Sotsiaalhoolekande seaduse § 107 näeb ette, et hooldekodu elaniku (inimese, kes ei ole ööpäevaringset erihooldusteenust saama paigutatud kohtumäärusega) liikumisvabadust võib piirata ainult nõuetekohasesse eraldusruumi viimisega. Inimese võib sellisesse ruumi viia kuni kolmeks tunniks ja kiirabi või politsei saabumiseni. Ometi ei pea kõik hooldekodud neist reeglitest kinni ning piiravad elanike liikumisvabadust lubamatul viisil – muu hulgas kasutatakse selleks osakonna uksel olevat sõrmejäljelugejat või kiipkaardiga lukku. Mõnes hooldekodus puudus nõuetekohane eraldusruum, mistõttu viidi  ägestunud inimene rahunema duširuumi, oma tuppa või mõnda muusse vastavalt sisustamata ruumi. Kohtumäärusega ööpäevaringset erihooldusteenust osutava Valkla Kodu eraldusruum on hooldekodu elanike eripära tõttu tihtipeale kasutuses, kuigi see ei ole turvaline. Õiguskantsler tuletas hooldekodudele meelde, et kohtumääruseta ööpäevaringset erihooldusteenust saava inimese liikumisvabadust tohib piirata vaid lühikeseks ajaks nõuetele vastavasse eraldusruumi paigutamisega. 

Väga hea mulje jätsid kontrollkäikudel nähtud uute peremajade elamistingimused. Need majad on ehitatud liikumisraskustega inimeste vajadusi arvestades. Vanemates hoonetes tegutsevates erihooldekodudes on siiski ka remonti vajavaid duširuume ning ülerahvastatud, kõledaid või läbikäidavaid tube. Vanemates hoonetes on keeruline liikuda ratastooli või muu abivahendiga. 

Hooldekodudes on endiselt probleeme ravimite käitlemisega. Mitmel puhul polnud selge, kellele määratud ravimitega on tegu. Samuti leidsid õiguskantsleri nõunikud hooldekodust lahkunud patsientide ravimeid ja aegunud ravimeid, kuigi need tuleb nõuetekohaselt hävitada. Õiguskantsler selgitas hooldekodudele, et ravimite käitlemise rangetest reeglitest tuleb kinni pidada. Samuti peab hooldekodudes tagama õendusabi seadusega nõutud mahus. 

Tervishoiuasutused 

Õiguskantsler kontrollis lõppenud ülevaateperioodil kolme tervishoiuasutust: Ahtme Haigla akuutraviosakonda, Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite osakonda ning Viljandi Haigla Psühhiaatriakliiniku tuberkuloosiravi osakonda

Ahtme Haiglas osutatakse statsionaarset psühhiaatrilist abi, mõned patsiendid viibivad haiglas ka tahtest olenematul ravil (psühhiaatrilise abi seaduse § 11). Viljandi Haigla Psühhiaatriakliiniku tuberkuloosiravi osakonda suunatakse patsiente ravile ka sundkorras, kohtumääruse alusel (nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 5). Aastas tuleb ette kuni viis sellist juhtumit. PERH-i psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite osakonnas saavad psühhiaatrilist abi lapsed.

Hea mulje jättis Ahtme Haigla akuutraviosakonna tegevusruum, kus patsiente käivad juhendamas sporditerapeut ja kunstiterapeut. Õiguskantsleri varasema kontrollkäigu ajaga (2015. aastal) võrreldes on nüüd haiglas paremini tagatud patsientide privaatsus. Samas ei ole patsientidel endiselt võimalik tualeti ust lukustada. Haigla jälgimisruumid (mehaanilise ohjeldamise ruumid) ei vasta nõuetele: nende suurust arvestades tohib seal olla vaid üks voodikoht, ometi oli igas jälgimisruumis kolm voodit. Meditsiinitöötaja peab pidevalt viibima mehaaniliselt ohjeldatud patsiendi juures.

Õiguskantsler rõhutas Ahtme Haiglale saadetud kontrollkäigu kokkuvõttes, et kui arst ei luba patsiendil omal soovil haiglast lahkuda, peab selle kohta alati vormistama tahtest olenematu ravi otsuse. Vabatahtlikul ravil viibiv patsient peab saama takistusteta haiglast lahkuda. 

Viljandi Haigla tuberkuloosiraviosakonnas on nüüdisaegsed seadmed nakkusohu ennetamiseks: kõigis palatites ja üldkasutatavates ruumides on kvartslambid ja ventilatsioonisüsteem. Personal kasutab nakkuse vältimiseks kaitsevarustust. Töötajatel on võimalik ennast tööandja kulul vaktsineerida. Patsientide privaatsuse tagamiseks palus õiguskantsler osakonna kõigi palatite akende ette panna kardinad. Samuti tuleb osakonnas töökorda seada abi kutsumise seadmed. 

PERH-i psühhiaatriakliiniku arstid nimetasid oma valdkonna püsivate probleemidena lastepsühhiaatrite nappust ning pikki ravijärjekordi.

Väärib tunnustust, et PERH-i psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite osakonna töötajad teevad tihedat koostööd patsientide vanemate ja eestkostjatega. Õiguskantsleri arvates peaks raviotsuste tegemisse senisest rohkem kaasama noorukeid endid. Kui on vaja, tuleb neile korduvalt selgitada nende haiguse olemust ning anda võimalus (kui nende terviseseisund seda lubab) ravilepingule ka ise alla kirjutada. Juhul kui laps soovib haiglast lahkuda, kuid arstide hinnangul vajab ta oma seisundi tõttu endiselt haiglaravi, peab haigla pöörduma tahtest olenematu ravi kohaldamiseks kohtusse.

PERH-i psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite osakonna patsientidel peab olema võimalik tualettruumi ust lukustada, ent meditsiinipersonal peab saama hädajuhtumi korral ka ruumi siseneda. Lastele tuleb anda võimalus vanemate ja eestkostjatega privaatselt suhelda. Telefonivestlused ei peaks toimuma personali juuresolekul. Jälgida tuleb, et ka ravimite abil ohjeldamine oleks alati korrektselt dokumenteeritud.

Õiguskantsler palus haiglal pöörata rohkem tähelepanu laste ajaveetmise võimalustele. Näiteks võiks luua neile paremad võimalused sportida või lubada piiratud aja jooksul internetti kasutada (nt arvutitega õppeklassis). Vajaduse korral võib näiteks tõkestada pääsu ebasobivale ja noorukeid häiriva sisuga veebilehele või anda ligipääs vaid valitud veebilehtedele. 

Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskohad

Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) kinnipidamiskohtadest kontrollis õiguskantsler kaht arestimaja: Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna arestimaja ja Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna arestimaja. Samuti kontrolliti lühiajaliseks kinnipidamiseks (kuni 48 tundi) kasutatavaid Põhja prefektuuri Ida-Harju, Kesklinna ja Lääne-Harju politseijaoskondade kinnipidamiskambreid ning Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo kainestusmaja

Kõigis neis kinnipidamiskohtades (välja arvatud kainestusmaja) olid kambrite hügieeninurgad piisavalt eraldamata. Hügieeninurgas toimuvat oli võimalik jälgida nii kambrikaaslastel kui ka politseiametnikel. Õiguskantsler on rõhutanud PPA-le saadetud kontrollkäikude kokkuvõtetes, et hügieeninurgas toimuv ei tohi olla teistele kinnipeetutele näha, samuti ei peaks politseiametnikud järelevalvet tehes tungiva vajaduseta (nt suitsiidioht) kinnipeetut hügieeninurgas jälgima.

Mõlemas arestimajas ja ka lühiajalise kinnipidamise kohtades on kinnipeetutel keeruline pidada isiklikku hügieeni – võimalused end pesta, oma kambrit koristada ja pesu kuivatada ei ole piisavalt head. 

Kinnipeetute lähedastega suhtlemine on halvasti korraldatud. Tartu politseijaoskonna arestimajas ei saanud kinnipeetud enda kinnipidamisest oma lähedastele alati teatada. Jõhvi arestimajas oli kinnipeetutel keeruline oma lähedastega telefonitsi segamatult suhelda. 

Tartu politseijaoskonna arestimajas oli mitu nädalat kinni peetud alaealist, kellel puudusid vahetusriided, samuti väljakirjutatud retseptiravimid. Lapsele on esimest korda kinnipidamisasutusse sattumine raske katsumus: lapsed on paratamatult haavatavamad kui täiskasvanud ning sellega tuleb arvestada. Seetõttu on ääretult oluline, et arestimaja personal uuriks lapselt tema vajaduste ja murede kohta ega jääks lootma sellele, et laps ise mure korral abi otsib. Muu hulgas peab lapselt küsima, kas tal on piisavalt riideid ja võimalus oma lähedastele helistada. 

Rohkem kui 24 tunniks kinni peetud inimesed peavad saama võimaluse värskes õhus viibida. Kambrites peab olema piisavalt loomulikku valgust ja kinnipeetul peavad olema puhtad voodiriided, kättesaadav joogivesi ja võimalus hügieeni eest hoolitseda. 

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo kainestusmajas on õiguskantsleri varasema soovituse järgi paigaldatud igasse kambrisse videovalve, mis on kainenejate terviseseisundit arvestades kahtlemata vajalik. Positiivne on, et vajaduse korral annab kainestusmaja kinnipeetavale vajalikud rõivad. Probleemiks on see, et vahel on tarvis joobes inimese liikumisvabadust (tervishoiuteenuse osutamiseks) piirata ja fikseerida ta ajutiselt rihmadega voodi külge. Praegu puudub selliseks ohjeldamiseks küllalt selge ja täpne regulatsioon. Õiguskantsler palus Sotsiaalministeeriumil leida olukorrale põhiseadusega kooskõlas olev lahendus. Samuti juhtis õiguskantsler tähelepanu, et kainestusmajas töötavatel meedikutel peaks olema ligipääs tervise infosüsteemile, et meedikud saaksid inimese terviseseisundist parema ülevaate. 

Kinnipidamiskeskus

2018. aasta lõpus kontrollis õiguskantsler uude hoonesse kolinud kinnipidamiskeskust. Keskuses elavad nii väljasaadetavad välismaalased kui ka rahvusvahelise kaitse taotlejad. 

Kinnipidamiskeskuse personal on teinud palju, et kolimine uude hoonesse läheks võimalikult sujuvalt. Kavas on keskusesse tuua ka arvutid, et kinnipeetud saaksid tutvuda seadusandluse ja riigiasutuste veebilehtedega. Pesuruumidesse paigaldatakse vaheseinad ning perede osakonda tehakse emale-lapsele eraldi lukustatav pesuruum. Kokkuleppel huvijuhiga saavad välismaalased kasutada ka korvpalliväljakuga jalutushoovi.

Mõnes kinnipidamiskeskuse nii-öelda tavatoas kasutatakse videovalvet. Õiguskantsler rõhutas, et alati tuleb kaaluda, kas konkreetse inimese jälgimiseks on ööpäevaringne videovalve möödapääsmatult vajalik. Tubade hügieeninurgas on koridori avanevad väikesed aknad, mida katavad tabalukuga katted. Keskuse sisereeglid peavad tagama, et hügieeninurka vaadatakse vaid äärmisel juhul: näiteks siis, kui on vaja kaitsta inimese elu ja tervist. Kui politseil tekib põhjendatud kahtlus, et kinnipeetu võib endale viga teha, tuleb ta majutada selleks ette nähtud ruumi või viia hoopis teise asutusse.  

Hea oleks, kui keskus leiaks edaspidi võimalusi täiendada võõrkeelse kirjanduse ja ajalehtede valikut. Kaaluma peaks võimalust luua kinnipidamiskeskuses nüüdisaegse infotehnoloogia (nt Skype) abil alternatiivsed viisid lähedastega suhtlemiseks. Sellele juhtis õiguskantsler tähelepanu juba eelmise kinnipidamiskeskusesse tehtud kontrollkäigu ajal. Samuti ei ole praegu keskuses lapsesõbralikku ruumi, kus välismaalasel oleks võimalik kohtuda oma perega. 

Õiguskantsler leidis puudujääke ka toitlustamise hügieenis ning juhtis tähelepanu, et toidu koostis peab vastama õigusaktides sätestatud nõuetele. Samuti palus õiguskantsler vältida olukordi, kus keskuse personal või teised välismaalased osalevad patsiendi ja arsti vahelises suhtluses tõlgina, ning rõhutas, et psühholoogiline nõustamine peab olema kättesaadav kõigile keskuses viibijatele. Keskusesse saabunud välismaalasele tuleb nakkushaiguste uuringud teha esimesel võimalusel. 

Vanglad

Eestis on kolm vanglat, millest kõige vanem on 2002. aastal avatud Tartu Vangla. Tallinna Vangla kolis 2018. aasta lõpus vastvalminud hoonetesse. Tartu, Tallinna ja Viru vanglas peetakse kinni kokku ligikaudu 2400 inimest, kellest üle 400 inimese on kohtuotsust ootavad vahistatud ja ülejäänud juba süüdi mõistetud ja karistust kandvad kinnipeetavad. Kõigist vanglas viibivatest inimestest on naisi sadakond ja alaealisi kümmekond. Kinnipeetavate seas on ka 41 eluaegset vangistust kandvat inimest. 

Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid lõppenud ülevaateaastal Viru Vanglat. Erilist tähelepanu pöörati noorteosakonnale (alla 21-aastased noored).

Mitmed varem osutatud probleemid Viru Vanglas ei olnud kontrollkäigu ajaks kahjuks lahendust leidnud: näiteks paljud lühiajalised kokkusaamised lähedastega toimuvad endiselt nii, et kinnipeetav on oma külalisest klaasvaheseinaga eraldatud.

Seni lahendamata suur probleem on vanglaametnike (valvurid, vanemvalvurid, inspektor-kontaktisikud) nappus. Mõnes osakonnas oli täitmata peaaegu 25% valvurite ametikohtadest. Ületundide tõttu on ametnike töö koormav ning see mõjutab ka vangla sisejulgeolekut. Õiguskantsler palus vanglal ja Justiitsministeeriumil jätkata pingutusi, et need ametikohad oleksid täidetud.

Viru Vangla dokumentide põhjal jäi mulje, nagu oleks mitmele kinnipeetavale tutvustatud nende õigusi ja kohustusi alles nädalaid pärast vanglasse saabumist. Õiguskantsler rõhutas, et kinnipeetavatele tuleb anda hiljemalt vanglasse saabumisele järgneval päeval infot nende õigusaktide kohta, millest tulenevad tema õigused ja kohustused. 

Noorteosakonnas (kolmas üksus) on olukord võrreldes kolme aasta taguse ajaga oluliselt paranenud. Korrarikkumisi on vähem ja kinnipeetavatele on antud rohkem aega liikuda väljaspool kambrit eluosakonna piires. Vangla R-hoone (seal viibivad alaealised ja noored) eluosakondade üldkasutatavaid ruume tuleks korrastada ja hankida juurde sisustust. Ruumide korrastamisse võiks kaasata ka noored ise.

Alaealisi naiskinnipeetavaid on vanglas väga vähe, sageli vaid üks. Seetõttu ei pruugi olla noorel piisavalt võimalusi suhelda ja ta võib sattuda isolatsiooni, mis ei ole lapse huvides. Nimelt näeb vangistusseaduse § 12 ette, et alaealised tuleb hoida täiskasvanutest eraldi. See on vajalik selleks, et täiskasvanud ei avaldaks lastele halba mõju. Samas ei tohi eraldihoidmise tulemuseks olla eraldatus teistest inimestest, mis ei ole lapse parimates huvides. Õiguskantsler rõhutas, et süüdimõistetud tütarlaste suhtluse piiramisel täiskasvanud kinnipeetavatega tuleb mõlemaid asjaolusid arvestada ning lubada kinnipeetaval suhelda vanglatöötaja järelevalve all nende kinnipeetavatega, kes ei avalda lapsele kahjulikku mõju (nt eakaaslastega, kes on lapsest aasta või paar vanemad). Samuti peab vangla soodustama lapse suhtlemist perekonnaga ning julgustama looma usalduslikke suhteid töötajatega: vajaduse korral tuleb laps suunata erialaspetsialisti vastuvõtule.

Õiguskantsler tegeles ka kinnipeetavaga pikaajalisele kokkusaamisele tulnud lähedase läbiotsimise küsimusega. Õiguskantsler selgitas Tallinna Vanglale, et pikaajaline kokkusaamine on väga oluline, sest aitab säilitada kinnipeetava suhteid lähedastega. Samas võivad kokkusaamise käigus sattuda vanglasse julgeolekut ohustavad ained ja esemed. Seetõttu on vanglal õigus kokkusaamisele lubatud inimene ja tema asjad läbi otsida. Läbiotsimise viis ja ulatus sõltub olukorrast. Kui lahtiriietamisega läbiotsimine on tingimata vajalik, tuleks seda teha nii, et läbiotsitav oleks vähemalt poolenisti riietatud. Erandjuhul võib olla põhjendatud otsida külastaja läbi täielikult lahtiriietatuna. See võib vajalik olla näiteks siis, kui on alust kahtlustada, et külastaja püüab tuua vanglasse keelatud esemeid või aineid ning teisiti ei oleks võimalik neid avastada. Täieliku lahtiriietamisega läbiotsimisele tuleb siiski eelistada vähemintensiivseid meetmeid (skännerid jms). 

Kaitsevägi

Õiguskantsler kontrollis Kaitseväe staabi- ja sidepataljoni. Pataljoni ajateenijate sõnul suhtuvad ülemad neisse sõbralikult ning väljaõpe on huvitav. Mõned ajateenijad ütlesid, et mõnikord pole tegevväelased lubanud neil arsti juurde minna, sest on pidanud nende tervisehäda tühiseks. Samuti on juhtunud, et füüsilist pingutust nõudvast väljaõppest tervislikel põhjustel vabastatud ajateenijal kästakse sellises väljaõppes siiski osaleda. Niisugused juhtumid on siiski erandlikud. Üldjuhul ei takista ülemad ajateenijaid arsti juurde minemast ning järgitakse ka väljaõppest vabastamise korda. 

Õiguskantsler palus väeosa ülemal ajateenijate väljaõppega tegelevatele kaitseväelastele üle korrata, et ajateenijatel on õigus saada arstiabi ning õppest vabastamise režiimi tuleb järgida. See on vajalik ajateenijate tervise kaitseks.