Eraelu kaitse
Põhiseaduse § 26 kaitseb perekonna- ja eraelu puutumatust. Lisaks põhiseadusele reguleerib isikuandmete töötlemist jätkuvalt kõneainet pakkuv Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus, mida riigisiseselt täpsustab 15. jaanuaril 2019 jõustunud isikuandmete kaitse seadus.
Riik tohib inimese eraellu sekkuda (nt tema isikuandmeid töödelda) üksnes õigusaktidega sätestatud juhtudel. Igasugust sekkumist tuleb põhjendada, see peab piirduma rangelt vajalikuga. Tasakaalustamiseks tuleb määrata kontrollimehhanismid, mille abil saab avastada ja võimaluse korral heastada võimalikke rikkumisi.
Huvi isikuandmete töötlemise ja nende kaitse vastu suureneb pidevalt. Seda tõestab õiguskantslerile esitatud selleteemaliste avalduste kasvav hulk. Õiguskantsler aitab võimalusel probleeme lahendada ning vajaduse korral jagab selgitusi ja suuniseid õiguste tõhusamaks kaitsmiseks.
Isikuandmete kaitse
Pärast õiguskantsleri sekkumist kukkus 12. novembril 2018 Riigikogu lõpphääletusel läbi isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu. Õiguskantsler oli eelnevalt juhtinud põhiseaduskomisjoni tähelepanu asjaolule, et eelnõusse oli lugemiste vahel ilma sisulise arutelu ja kooskõlastuseta lisatud paketina vangistusseadust puudutavad muudatused (vt eelnõu lk 74–82), mis andnuks vanglateenistusele piiramatu õiguse isikuandmete kogumiseks ja säilitamiseks. Vastuseisu sellele kavatsusele väljendas oma kirjas justiitsministrile ka haridus- ja teadusminister.
Eelnõu kohaselt oleks vanglateenistus saanud piiramatu ja järelevalveta õiguse koguda ja säilitada andmeid kõigi inimeste (ja omakorda nendega seotud inimeste) kohta, kes otse või kaudselt osutavad vanglatele teenuseid või peavad taotlema luba vangla territooriumile sisenemiseks. Sellega oleks kaasnenud põhjendamatu ja kontrollimatu sekkumine määratlemata hulga inimeste eraellu. Puudutatud isikute seas oleks olnud näiteks vanglas tööülesannete tõttu viibivad õpetajad, meditsiinitöötajad, vaimulikud, advokaadid ja konsulaartöötajad, aga ka nende lähedased.
Õiguskantsleri hinnangul läksid kavandatud seadusemuudatused vastuollu mitme põhiseaduses sätestatud põhimõttega, sealhulgas kohustusega tagada inimeste eraelu ja perekonna kaitse (§ 26). Loomulikult peavad vanglas avaliku võimu ülesandeid täitvad isikud olema usaldusväärsed. Nii tagatakse vangistuse eesmärkide täitmine ja vangla turvalisus. Küll aga ei tähenda see, et vangla võiks asuda selgelt määratlemata juhtudel ja ulatuses oma äranägemise järgi isikuandmeid koguma ja säilitama, tuues ettekäändeks julgeoleku tagamise ja abstraktse taustakontrolli vajaduse. Turvalisuse tagamiseks vanglas on vanglateenistusel võimalik rakendada mitmeid muid ja tõhusamaidki meetmeid (nt läbiotsimine).
Õiguskantsler taunis ka teguviisi, kui mahukas muudatusettepanekute pakett esitatakse eelnõu menetluse eest vastutavale Riigikogu komisjonile vahetult enne eelnõu teist lugemist. Nii jäävad komisjoni liikmed ja fraktsioonid ilma võimalusest igakülgselt kaaluda lisatud normide õiguspärasust ja vajalikkust. Muudatusettepanekud komisjoni toonud valitsuse esindajad läksid sel viisil mööda ka kõigist valitsuses kokku lepitud eelnõude menetlusreeglitest (nt kooskõlastamine, põhiseaduspärasuse kontroll, mõjude analüüs jne). Selline paheline õigusloome ei sobi kokku demokraatliku õigusriigi olemusega.
Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadus võeti 20. veebruaril 2019 Riigikogus vastu ilma vangistusseaduse muudatusteta.
Karistusandmed ja „õigus olla unustatud“
Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 17 loetleb tingimused, mille korral on inimesel õigus nõuda teda puudutavate isikuandmete viivitamatut kustutamist. Seetõttu on õiguskantsler saanud mitmeid taotlusi sooviga „olla unustatud“. Samuti on õigustkantslerilt küsitud, millal see õigus tekib ning kus on selle piirid. Konkreetselt tahetakse seda õigust kasutada karistusandmete puhul, mille avalik kättesaadavus (nt otsingumootori kaudu) võib mõjutada näiteks töökoha saamist või selle kaotamist.
Õiguskantsleri hinnangul on kohtulik karistatus olemuselt ajutise iseloomuga õiguslik seisund, mis lõpeb karistuse kehtivuse kustumise või kustutamisega. Karistuse kehtivuse ajal on inimese süütegu ühiskondlikult taunitav ja tema õigusi võib karistatusest tingituna põhjendatud juhtudel seadusega mõnevõrra ulatuslikumalt piirata.
Juhul kui inimese karistus on kustunud, kaalub õigus eraelu puutumatusele üles ühiskondliku hukkamõistu ja häbimärgistamise. Karistuse kustumine kannab endas seega taasühiskonnastamise eesmärki (võimalust alustada n-ö puhtalt lehelt), mistõttu ei tohi inimese õigusi ja vabadusi varasema karistatuse tõttu üldjuhul piirata.
Õiguskantsleri poole pöördus inimene, kes oli minevikus sooritatud kuriteo eest määratud karistuse kandnud ning kelle karistusandmed olid karistusregistrist kustutatud. Sellest hoolimata kuvas Kaitsepolitseiameti (KAPO) kodulehekülg inimese kuritegelikku minevikku ja oli seetõttu ka otsingumootorite kaudu leitav. Õiguskantsler palus KAPO-l hinnata, kas kodulehel olevate isikustatud kohtulahendite avaldamine on kooskõlas isikuandmete kaitse artiklist 5 tulenevate üldpõhimõtetega (mh seaduslikkus, eesmärgipärasus), ning otsustada, kas ja kuivõrd on inimeste karistusandmete avaldamine pärast karistuse kustumist põhjendatud. KAPO eemaldas oma kodulehelt inimese täisnime.
Andmete väljastamine õigustatud huvi korral
Aastaid kestnud õigusliku segaduse tõttu on eraparklates parkimise eest tasumata jätnud inimeste kontaktandmete saamine olnud ebamõistlikult keeruline või lausa võimatu. Õiguskantsler on soovitanud Maanteeametil väljastada liiklusseaduse § 184 lõike 4 alusel eraparklatele parkimise eest tasumata jätnud sõiduki omaniku või vastutava kasutaja kontaktandmed. Parkimislepingu rikkujal ei saa olla õiguspärast ootust tasuta teenuse ega enda nime ja kontaktandmete salajasuse suhtes.
Tallinna Ringkonnakohus otsustas 20. septembril 2018, et eraparklal on õigustatud huvi teada lepingupartneri ehk parkija andmeid. Isikuandmete kaitse üldmääruse ja liiklusseaduse regulatsioon sõiduki omaniku või vastutava kasutaja kontaktandmete väljastamist ei takista. Kohtulahendist lähtudes lubas Maanteeamet edaspidi väljastada eraparklatele parkimistingimuste rikkujate andmed. Loodetavasti vähendab see rikkujate soovi parkimise eest teadlikult mitte maksta, ning lahendab aastaid püsinud probleemi.
Isikuandmete töötlemine seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks
Sõidukite tehnoülevaatust korraldanud ettevõtja palus õiguskantsleril hinnata, kas Maanteeamet tohib sõidukite tehnoülevaatuspunkti üle järelevalvet tehes töödelda isikuandmeid.
Maanteeamet leidis liiklusregistris olevaid isikuandmeid töödeldes rikkumise − tehnoülevaatuspunkti töötaja tegi ülevaatuse sõidukile, mille omanik või vastutav kasutaja ta ise oli, ja rikkus seega erapooletuse nõuet. Selline isikuandmete töötlemine on lubatud: seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks tohib isikuandmeid töödelda, kui järgitakse kõiki asjakohaseid isikuandmete töötlemise põhimõtteid.
Isikuandmed lotopileti ostmisel
Õiguskantslerilt küsiti taas, kas põhiseadusega on kooskõlas, kui lotopileti ostmisel kontrollib müüja isikut tõendava dokumendi alusel, kas inimene on kantud hasartmängu mängimise piirangutega isikute nimekirja.
Õiguskantsler jäi selles küsimuses juba 2016. aastal kujundatud seisukoha juurde: see norm ei ole põhiseadusega vastuolus, sest sel viisil isikuandmeid töödeldes ohjeldatakse legitiimselt hasartmängusõltuvust.
Isikuandmed Keeleinspektsiooni järelevalves
Õiguskantsleri poole pöördus toitlustusasutuse juhataja, kes palus hinnata Keeleinspektsiooni tegevust töötajate keeleoskuse kontrollimisel.
Keeleinspektsioonile ette heidetud ebavõrdset kohtlemist õiguskantsler ei tuvastanud. Küll aga selgus, et inspektsiooni hinnangul peaksid kõik tööandjad, kelle töötajatele laieneb eesti keele oskuse nõue, koguma inimese töölevõtmisel enda kätte dokumendid, mis tõendavad töötaja eesti keele oskust nõutaval tasemel.
Õiguskantsleri hinnangul ei kohusta keeleseadus isikuandmeid sel viisil töötlema. Piisab sellest, kui tööandja veendub näiteks töövestluse käigus, et töötaja valdab riigikeelt nõuetekohaselt. Kahtluse korral võib ta kontrollida keeleoskust tõendavaid dokumente. Samuti juhtis õiguskantsler Keeleinspektsiooni tähelepanu sellele, et küsitlemisel ja dokumentide nõudmisel tuleb aluseks võtta korrakaitseseadus, mitte aga asutuse põhimäärus.
Lapse ööpäevaringne filmimine
Õiguskantslerilt küsiti, kas lapsevanem rikub lapse õigusi, kui filmib kodus ööpäev läbi kõiki laste tegevusi.
Õiguskantsler selgitas, et põhiseaduse järgi on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. See tähendab, et iga pereliikme – ka lapse – privaatsus peab olema tagatud ka pereringis. Pidev videojälgimine, mis väljub tavapärasest peremälestuste talletamise kombest, ei austa lapse õigust privaatsusele.
Kinnistusraamatu avalikkus
Eestis kehtib kinnistusraamatu ulatusliku avalikkuse põhimõte, mis tähendab, et igaühel on õigus saada teavet ükskõik milliste kinnistusraamatusse kantud andmete kohta, sh kinnisasjade ja nende omanike kohta. Sellest põhimõttest lähtudes on võimalik e-kinnistusraamatu kaudu teha piiramatul hulgal nimelisi huvipäringuid. Päringute toel saab teada, kas, kus ja kui palju kuulub konkreetsele isikule kinnisvara.
Õiguskantslerilt on päritud, kas nii intensiivne sekkumine inimese eraellu on tasakaalus kinnistusraamatu avalikkusest tuleneva kasuga. Registrite ja Infosüsteemide Keskus plaanib 2019. aasta sügiseks valmis saada arenduse, mis võimaldab isiku nime ja isikukoodi järgi otsingut teha vaid autenditud kasutajal. Need otsingud jäädvustatakse ning kinnisvaraomanik saab soovi korral Registrite ja Infosüsteemide Keskusest teada isikud, kes tema andmetega on tutvunud. Õiguskantsler jälgib, et kinnistusraamatu arendamisel peetaks pidevalt silmas ka eraelu puutumatuse ja kinnistusraamatu avalikkuse põhimõtete tasakaalustamist.
Infosüsteemid ja e-teenused
Infosüsteemide ja e-teenuste toimimine eeldab arendajatelt pidevat tööd ja pingutust. Ükski süsteem pole veatu ning võimalikud probleemid ilmnevad alles kasutuse käigus. Paraku tekitab iga avastatud viga tuska. Seda võib inimlikult mõista, ent e-teenuste laialdane kättesaadavus ning teenustest tulenev kasu kaalub üles vigadest tuleneva mõningase pahameele.
Õiguskantsleri poole pöördus inimene, kellele Eesti Töötukassa e-keskkonnas kuvati esindatavate inimeste loetelus surnud lapse andmed. Viga tekkis rahvastikuregistri ja Eesti Töötukassa andmevahetussüsteemis, kus puudus informatsioon esindatavate surmaaja kohta. Õiguskantsler võttis probleemi lahendamiseks ühendust Eesti Töötukassa ning Siseministeeriumiga.
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus töötas välja andmevahetusteenuse uuenduse, mille abil probleem kiiresti lahendati. On kahetsusväärne ja lubamatu, et riik inimesele tema lapse kaotust sellisel viisil meenutas, kuid tänu inimese avaldusele ja Eesti Töötukassa asjakohasele reageerimisele leidis probleem lahenduse.
Infosüsteemis tekkinud veale juhiti tähelepanu veel ühes õiguskantslerile saadetud avalduses. Õiguskantsleri poole pöördus inimene, kes tundis huvi, miks on tema sideandmete asemel rahvastikuregistrisse kantud pankrotihalduri kontaktaadress.
Sideandmete muutmise põhjustas Maksu- ja Tolliameti isikuhalduse süsteemis tekkinud viga. Pärast füüsilise isiku pankroti väljakuulutamist muutis Maksu- ja Tolliamet (kuni 10.08.2018) maksukohustuslaste registris isiku kontaktandmeid ja asendas need pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri kontaktandmetega. Kui Maksu- ja Tolliamet asendas maksukohustuslaste registris isiku kontaktandmed pankrotihalduri kontaktandmetega, edastati siduspöördumise teel rahvastikuregistrisse ka pankrotihalduri kontaktandmed. Õiguslikku alust selliseks kandeks ei olnud.
Maksu- ja Tolliamet lahendas tekkinud probleemi. Alates 10.09.2018 ei muudeta pärast füüsiliste isikute pankroti väljakuulutamist maksukohustuslaste registris enam isiku kontaktandmeid. Ekslikult muudetud kontaktandmed rahvastikuregistris korrastati.
Juurdepääsupiirangud dokumendiregistris
Õiguskantsler pöördus kõigi lasteaedade ja koolide poole palvega olla laste andmete töötlemisel äärmiselt hoolikas. Pöördumist tegema ajendas olukord, kus Eesti koolide haldamise infosüsteemis olid avalikkusele vabalt kättesaadavad laste isikuandmeid sisaldanud dokumendid. Õiguskantsler rõhutas, et seadusega on keelatud laste tervist, erivajadusi, õppeedukust jm isikuandmeid kirjeldavate dokumentide sattumine kõrvaliste isikute kätte. Selline info võib põhjustada kiusamist ja päädida halvema kohtlemisega hilisemal kooli- ja elukutsevalikul.
Samad põhimõtted kehtivad ka koolide ja lasteaedade töötajate ning lapsevanemate andmete töötlemisel. Õiguskantsler juhtis tähelepanu dokumentide vormistamisele ja tõi välja dokumentidele juurdepääsu piirangute alused. Samuti rõhutas ta, et dokumendiregistri avalikus vaates ei avaldata juurdepääsupiiranguga dokumendi pealkirjas inimese nime ega muud teavet, mille järgi saab aru, kellest on dokumendis juttu.
Avalik-õiguslike ülikoolide töötajate palkade avalikkus
Avaliku teabe seaduse § 36 lõike 1 punkt 9 sätestab, et avalik-õiguslikust juriidilisest isikust teabevaldaja ei tohi asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada dokumente enda eelarvevahendite kasutamise ning eelarvest töölepinguga töötavatele isikutele makstud töötasude ning muude tasude ja hüvitiste kohta. Õiguskantsleri poole pöördus inimene, kes palus kontrollida, kas sätte tõlgendus, mille kohaselt tuleb avalik-õiguslike ülikoolide töötajate palgaandmed teabenõude täitmisel isikuliselt avaldada (n-ö passiivne avaldamine), on põhiseadusega kooskõlas.
Riigikohus on varem öelnud, et palkade isikustatud kujul avalikustamisega tagatakse kontroll selle üle, kas töötaja valikut, tema töötasu suurust ja saadud lisatasusid võisid mõjutada lubamatud kaalutlused. Kokkuvõttes on küsimus avaliku raha kasutamises ning avalikkuse kontrollis võimalike rikkumiste ennetamiseks. Riigikohus rõhutas, et kõnealune lahend käsitles üksnes kohaliku omavalitsuse töötajate töötasusid. Järelikult ei laiene lahendi järeldused otseselt ülikoolide töötajatele.
Avaliku teabe seaduse erinevad sätted nõuavad samaaegselt eraelu puutumatuse tagamist ja eelarve (ka makstud töötasude) avalikkuse tingimuste täitmist. Õiguskantsler leidis, et kehtiv seadus lubab avalik-õiguslikul ülikoolil otsustada, kas töötajate palgaandmete avaldamine isikustatud kujul on konkreetsel juhul proportsionaalne avaldamisega kaasneva eraelu puutumatuse piiranguga. Võimaluse korral tuleks leida eraelu vähem riivav lahendus.
Laiemalt on see ühise ühiskondliku tunnetuse küsimus, millise piirini ja millistes valdkondades kaalub avalikkuse kontroll üles eraelu puutumatuse. Praegu on Eestis avalikud kõigi avaliku teenistuse seaduse alusel palka ja lisatasusid saavate isikute sissetulekute andmed, mis avalikustatakse kord aastas avaliku teenistuse kodulehel. Võimalike vaidluste korral või juhul, kui peaks tekkima huvi avalikustamise piire laiendada, saab iga konkreetse juhtumi puhul pöörduda kohtusse.
Isikuandmed ajakirjanduses
Isikuandmete kaitse seaduse § 4 sätestab, et inimese isikuandmeid võib ajakirjanduses avaldada ka tema nõusolekuta. Seda tehes peab meediakanal olema veendunud, et üheaegselt on täidetud kolm peamist tingimust: inimese andmete avaldamiseks peab olema avalik huvi, tuleb järgida ajakirjanduseetika põhimõtteid ning inimese õigusi ei tohi ülemäära kahjustada. Avalik huvi ei tähenda üksnes avalikkust huvitavat asja ehk teisisõnu uudishimu. Isikuandmete selline avalikustamine peab panustama avalikkuse jaoks olulise küsimuse arutellu.
Õiguskantsler ei kontrolli ajakirjandusväljaannete tegevust ega tee ka järelevalvet selle üle, kuidas meediakanalid isikuandmete kaitse seaduse nõudeid täidavad (see ülesanne on Andmekaitse Inspektsioonil). Küll aga saab õiguskantsler inimestele nõu anda, kuidas oma õigusi võimalikult tõhusalt kaitsta.
Kui inimene leiab, et ajakirjandusväljaanne on rikkunud ajakirjanduseetikat, saab ta teha avalduse Pressinõukogule. Pressinõukogu on ajakirjanduse eneseregulatsiooni organ, mis pakub võimaluse leida meediaga vastuollu sattunud isikutel ka kohtuväliseid lahendusi.
Olukorras, kus inimene tunneb, et otsingumootor (nt Google) kuvab linke veebilehtedele, mis kajastavad teda puudutavaid andmeid (nt karistusandmeid sisaldav aegunud ajaleheuudis), on õiguskantsler soovitanud pöörduda otsingumootori poole taotlusega isikuandmeid sisaldav link tulemuste loetelust eemaldada. Taotluse sisulisse lahendamisse õiguskantsler aga sekkuda ei saa.
Põhiseaduse § 15 sõnastab üldpõhimõtte, et igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. See tähendab, et kui osapooled ei jõua ajakirjanduses isikuandmete avaldamist puudutavas küsimuses kokkuleppele, tuleb need tsiviilõiguslikud vaidlused lahendada maakohtus.
Sideandmete töötlemine
Õiguskantsler hindas möödunud ülevaateaastal seda, kas elektroonilise side seaduse (ESS) § 1111 lõigetes 2 ja 3 loetletud andmed on sideettevõtetelt (Telia, Elisa, Tele2) välja nõutud ja neid on kasutatud õiguspäraselt. Vaatluse all olid 2017.–2018. aastal väärteo- ja tsiviilkohtumenetluses ning ESS § 1111 lõike 11 punktis 6 loetletud seaduste (politsei- ja piirivalve seadus, maksukorralduse seadus, tolliseadus, tunnistajakaitse seadus, relvaseadus jt) alusel tehtud päringud.
Analüüsi tulemusel selgus, et ESS § 1111 lõigetes 2 ja 3 loetletud sideandmeid kasutatakse peamiselt siiski kriminaalmenetluses ja julgeolekuasutuste seaduse alusel teabe kogumisel (sel korral õiguskantsler neil eesmärkidel tehtud päringuid lähemalt ei analüüsinud). Muude menetluste raames sideettevõtetele tehtavate päringute osakaal on suhteliselt väike.
Põhjalikumalt analüüsiti sideandmete kasutamist tsiviilkohtumenetluses. Sideandmete kogumise vajalikkus on korduvalt kahtluse alla seatud (sh viidetega päringute põhjendamatult suurele arvule) just tsiviilvaidluste puhul, mis riigi julgeolekule ja avalikule korrale ohtu ei kujuta. Seetõttu hinnati sisuliselt kõiki 2017. aasta algusest kuni 2018. aasta novembrini kohtute poolt tsiviilkohtumenetluses tehtud päringuid. Selgus, et sideandmete kasutamise juhtumeid ei olnud palju (kokku küsiti sel perioodil sideandmeid 26 kohtuasja raames) ning valdavalt olid need seotud vajadusega tuvastada anonüümse kommentaari autor, et esitada tema vastu kahju hüvitamise nõue au ja hea nime teotamise eest.
Enamasti võib kirjeldatud juhtumite puhul nõustuda, et muud paremat või eraelu vähem riivavat võimalust peale sideandmete kasutamise legaalse eesmärgi (konkreetses tsiviilasjas olulise asjaolu väljaselgitamine) saavutamiseks ei ole. Tuvastati siiski kaks juhtumit, kus sideandmete päring oli küsitav, sest need päringud ei saanud anda tsiviilkohtumenetluses soovitud tõendit või osutus sideandmete päring üleliigseks. Ühes kohtuasjas püüti tsiviilmenetluse raames sideandmete päringuga tõendada hoopis kuritegu.
Ka väärteoasjades küsitakse sideandmeid suhteliselt harva, 2017.–2018. aastal (novembrini) tehti seda kokku 47 korral. Päringud tehti eranditult kohtu loal. Väärteomenetlustega tutvudes jäi silma kohtute erinev praktika sideandmete päringuks loa andmisel. Mõne kohtuloaga oli võimalik küsida andmeid suuremas ulatuses, kui seadusega sätestatud üksikpäring ette näeb.
Jälitusasutused võivad ESS § 1111 lõigetes 2 ja 3 loetletud sideandmeid küsida ka nii-öelda kriminaalmenetluse välistel eesmärkidel kaitseväekorralduse seaduses, maksukorralduse seaduses, politsei- ja piirivalve seaduses (PPVS), relvaseaduses (RelvS), strateegilise kauba seaduses, tolliseaduses, tunnistajakaitse seaduses (TuKS), turvaseaduses, vangistusseaduses ja välismaalaste seaduses sätestatud juhtudel.
2017. aasta algusest 2018. aasta novembrikuuni on nende seaduste alusel sideandmeid välja nõutud 352 korral. Maksu- ja Tolliamet küsis maksukorralduse seaduse ja tolliseaduse alusel andmeid 157 juhul ning ülejäänud 196 päringut tegid Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksused PPVS, RelvS ja TuKS alusel. Teised asutused ja muude eespool mainitud seaduste alusel vaadeldaval perioodil sideandmete saamiseks päringuid ei teinud.
Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid juhusliku valimi alusel Maksu- ja Tolliameti ja Politsei- ja Piirivalveameti päringute tegemise õiguspärasust. Kõigil kontrollitud juhtumitel oli päringu tegemine põhjendatud, see tehti isiku eelneval nõusolekul ning asutuse juhi või prokuratuuri loal.