Allar Jõksi ettekanne avaliku sektori teenindusfoorumil 16.06.2004 Tallinnas
Tervitan ja tunnustan avaliku sektori teenindusfoorumi korraldamist, mis peaks olema üks esimesi nii ulatuslikke foorumeid selles valdkonnas.
Tänane teema on oluline kõigile, kes tunnevad muret tänase Eesti avaliku sektori ja selle kaudu ka Eesti riigi maine ja usaldusväärsuse pärast.
Aga milline on Eesti riigi usaldusväärsus?
Kõigest 26%-line valimisaktiivsus äsjastel Euroopa Parlamendi valimistel peaks kõigile, nii neile, kes murdsid Euroopasse läbi kui ka nendele, kes ei murdnud, mõjuma viimase häirekellana. Kuhugi sügavamale kukkuda pole enam võimalik. 26 % on loomulik reaktsioon valija alahindamisele ja lollitamisele. See on ilmne märk võõrandumisest, sellest, et eestimaalane ei usu ega usalda oma riiki.
Tänase foorumi üks eesmärke ongi kaudselt see, kuidas suurendada riigi ja kodaniku vahelist usaldust, kuidas pöörata riik näoga kodaniku poole.
Kuidas jõuda selleni, et teenindaja ameti- ja käitumiskultuur, tema igapäevane suhtlemine kodanikuga oleks korrektne ka ilma ettekirjutustes järge ajamata ja mitte ainult kodanike kaebuste ja kontrolliorganite sekkumise kartuses? Et rollitunnetus ja ametieetika avalikus sektoris oleks iseenesestmõistetav ja kõrvalekaldumised oleksid erandid? Ning et seaduse, järelevalve- ja õiguskaitseorganite sekkumist ametnike tegevuse puhul tuleks kodaniku kaitseks rakendada nii palju, kui vajalik, kuid siiski nii vähe, kui võimalik.
Astudes 2001. aastal ametisse, sõnastasin ühe oma eesmärkidest järgnevalt: õiguskantsleri kontroll peab laienema kogu avalikule sektorile, kusjuures ta peab jälgima nii avaliku võimu teostamise seaduslikkust kui ka avaliku teenuse osutamise kvaliteeti. Põhiõiguste tagamise taseme hindamiseks tuleb välja töötada põhiõiguste ja avaliku teenuse standardid iga valitsusala lõikes.
Siinkohal näengi meie kokkupuutepunkti ja just sellepärast pean ma tänast ettevõtmist väga oluliseks.
Igaühel on õigus pöörduda Õiguskantsleri poole taotlusega kontrollida, kas järelevalvealune asutus järgib põhiõiguste ja vabaduste tagamise põhimõtet ja hea halduse tava.
Igaühe õigust heale haldusele on nimetatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 41.Riigikohus on seisukohal, et PS §-st 14 tuleneb isiku õigus heale haldusele, mis on üks põhiõigustest
.Mis aga on hea haldus? Erinevaid hea haldustava alaseid põhimõtteid on kirjas Haldusmenetluse seaduses, Avaliku teenistuse eetikakoodeksis, teenindusstandardites, harvem sisekorraeeskirjades.
Kõige lihtsam oleks öelda, et hea haldus on kõik see, mis pole halb ehk väärhaldus.Väärhalduse all tulebki mõista hea halduspraktika ja heade tavade eiramist, näiteks töö tegematajätmist, hooletust ja lohakust, põhjendamata viivitamist, ebaviisakat käitumist , hämamist, valeteabe andmist ja muud taunitavat käitumist ametnike kui teenindajate puhul.
Kuidas parandada halduskultuuri?
Läbi õiguskantsleri menetluse on võimalik teatud määral kujundada avaliku sektori teeninduskultuuri, ametnikkonna hea halduse tava. Õiguskantslerina saan kontrollida kodanike kaebuste kaudu heade haldustavade juurutamist ning analüüsida kaebustest tulenevaid peamisi probleeme; teha selle põhjal ettekirjutusi ja soovitusi ametiasutustele. Õiguskantslerina saan mõjutada nii seadusloome kvaliteeti, ametnike poolt teostatavat halduspraktikat kui ka kodanike põhiõigusteadlikkust.Kuid sellegipoolest toimub võitlus väärhaldusega praegu pigem veel üksikjuhtumite ja kaebuste lahendamise kaudu, kui hea avaliku halduse ühtsete alusmaterjalide väljaandmise kaudu.
Tahan siinkohal tunnustada kõiki algatusi, mis on suunatud halduskultuuri parandamisele. Rahandusministeerium on välja andnud juhised „Avalike teenuste standardid ja nende koostamise juhtnöörid“ ning sellest juhindudes on teenindusstandardeid hakatud välja töötama paljudes ministeeriumides, maavalitsustes, Riigikantseleis. See on väga oluline samm avalike teenuste kvaliteedi tõstmisel. Kuid vaadates välja töötatud teenindusstandardeid, võib öelda, et need keskenduvad pigem tehnilisele ja mõõdetavale poolele (kuidas standardiseerida mõningaid protsesse ja millistele nõuetele need peaksid vastama, näit. lubade ja tõendite väljastamine või kodanike pöördumistele vastamine). Vähem pööratakse tähelepanu üldisele teeninduskultuurile. Olemas on samas kõige olulisemad märksõnad, nagu õiglane kohtlemine, kvaliteedi tõstmine, klientide õigused jms.
Seega on Eesti seadusandluses olemas põhimõtteliselt kõik väärtused, mida ka avaliku teenuse osutamise juures tähtsustatakse. Kõige enam koondab neid väärtusi avaliku teenistuse eetikakoodeks, vähesemal määral on need laiali muudes seadustes ja õigusaktides. Kuid sellesama avaliku teenistuse eetikakoodeksi üks peamisi hädasid on selles, et ta on abstraktne ning ei paku sellisena abi konkreetsete probleemide lahendamisel.
Kas Eesti vajab ühtset hea halduse koodeksit, kuhu oleksid koondatud kõik üldisemad põhimõtted sõltumata valitsemisalast?Jäägu see küsimus siinkohal vastuseta ja aruteludele avatuks. Nagu ka küsimus, kuidas mõjub avaliku teenuse kättesaadavusele ja kvaliteedile riigi maksutulu teadlik vähendamine.
Lugupeetud saalisviibijad, avaliku sektori teeninduskultuuri pärast muret tundvad inimesed!
Tänane ettevõtmine on edukas, kui selle tulemusena toimuvad järgmised muutused:
- ametnikud on teadlikumad headest haldustavadest ning oskavad neid kasutada;
- kodanikud on teadlikumad oma õigustest ning oskavad oodata ja nõuda ametnikelt vastavat käitumist;
- tänu teadlikkuse tõusule nii ametnike kui ka kodanike osas väheneb ebaeetiline käitumine ametnikkonna seas.
- Head haldustava järgiv halduspraktika omakorda muudab kogu avaliku halduse efektiivsemaks. Seeläbi kasvab riigi maine ja usaldusväärsus kodaniku silmis.
Ja tänasele foorumile edukat kulgu sooviva tervituskõne lõpetuseks sobib tsiteerida üht kodanikku, kes õiguskantsleri poole pöördumist alustas nõnda: „Ma küll ei tea, millistes küsimustes teie poole pöördutakse, kuid leian, et pöördumiseks on õigus vähemalt siis, kui teatud asjad näivad üsna valed ehk mädad olevat“.Just niikaua, kuni inimesed tunnevad vajadust pöörduda õiguskantsleri poole, sest nende vaatepunktist näivad asjad ametnike tegevuses üsna valed ehk mädad olevat – niikaua võib suure tõenäosusega öelda, et meie avaliku halduse teeninduskultuuris on veel arenguruumi.
Sellega soovin tänasele avaliku sektori teenindusfoorumile häid ja julgeid ideid ning tahet ja viljakat pinnast nende ellurakendamiseks!