Väärkohtlemise
ennetamine

Piinamise, ebainimliku või alandava kohtlemise ja karistamise keeld on absoluutne inimõigus ja demokraatliku ühiskonna põhiväärtus. Kõrvalekalded sellest ei ole õigusriigis lubatud.

Avaldus õiguskantslerile Seisukohad

ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 5 keelab piinamise ning muu julma, ebainimliku ja inimväärikust alandava kohtlemise või karistamise. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 18 lõike 1 järgi ei tohi kedagi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada.

Kindlustamaks väärkohtlemisest vaba maailma, võttis ÜRO vastu piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni (UNCAT) ja selle fakultatiivse protokolli (OPCAT). Eesti ühines nende dokumentidega vastavalt 1. juunil 2002 ja 27. novembril 2006.

OPCAT-iga on pandud liikmesriikidele kohustus luua piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise ennetusasutus (national preventive mechanism  – NPM).

Eestis täidab väärkohtlemise ennetusasutuse ülesandeid õiguskantsler. Õiguskantslerile pandi see kohustus 18. veebruaril 2007 OPCAT-i artikli 3 ja õiguskantsleri seaduse § 1 lõike 7 alusel.

Õiguskantsleri kui väärkohtlemise ennetusasutuse ülesanded:

  • korrapäraselt kontrollida kinnipidamiskohtades viibivate vabaduse kaotanud inimeste kohtlemist, et vajaduse korral tõhustada kaitset väärkohtlemise vastu;
  • esitada kinnipidamiskohtadele ja asjaomastele ametiasutustele soovitusi, mille eesmärk on parandada vabaduse kaotanud inimeste kohtlemist ja kinnipidamistingimusi ning ennetada väärkohtlemist;
  • teha õigusaktide ja nende eelnõude kohta ettepanekuid ja tähelepanekuid.