Avaldus õiguskantslerile

Õiguskantsleri poole pöördumiseks ei pea olema õigusteadmisi ning pöördumine on tasuta. Enne avalduse esitamist kontrollige, kas õiguskantsler saab Teie probleemi lahendada. Kirjeldage probleemi võimalikult täpselt.

Avaliku teabe saamiseks võite esitada Õiguskantsleri Kantseleile teabenõude.

Avaldus õiguskantslerile Teabenõue Ametkond

Õigustloov akt on põhiseaduse ja seadusega vastuolus

Kui leiate, et õigustloov akt ei vasta põhiseadusele ja seadusele, saate esitada õiguskantslerile avalduse selle põhiseadusele ja seadusele vastavuse kontrollimiseks.

Õiguskantsler kontrollib järgmisi õigustloovaid akte:

  • Riigikogu seadused;
  • Vabariigi Presidendi seadused;
  • Vabariigi Valitsuse määrused;
  • ministrite määrused;
  • kohaliku omavalitsuse volikogude ning valla- ja linnavalitsuste määrused;
  • avalik-õiguslike juriidiliste isikute õigustloovad aktid.

Ametnik rikub Teie õigusi

Kui leiate, et ametiasutus, ametnik või avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik juriidiline isik rikub Teie põhiseaduslikke õigusi, kohtleb Teid seaduse või hea halduse tava vastaselt (nt on ebaviisakas, ebaõiglane, viivitab vastamisega või on jätnud vastamata, annab puudulikku teavet või valeteavet), saate pöörduda õiguskantsleri kui ombudsmani poole avaldusega asutuse või ametniku tegevuse kontrollimiseks.

Õiguskantsler kontrollib järgmisi asutusi:

  • riigiasutused ja nende hallatavad asutused (nt ministeeriumid, ametid, inspektsioonid);
  • kohalikud omavalitsused ning nende hallatavad asutused (nt valla- ja linnavalitused);
  • avalik-õiguslikud juriidilised isikud (nt Eesti Pank, ülikoolid);
  • avalikke ülesandeid täitvad füüsilised isikud (nt notarid, pankrotihaldurid, kohtutäiturid);
  • avalikke ülesandeid täitvad eraõiguslikud juriidilised isikud (nt parkimis- või kiirabiteenust osutav aktsiaselts).

Teid väärkoheldakse kinnises asutuses

Kui leiate, et Teid väärkoheldakse vabadust piiravas asutuses, saate esitada õiguskantslerile avalduse asutuse või ametniku tegevuse kontrollimiseks. Väärkohtlemine on piinamine või muu julm, ebainimlik või inimväärikust alandav kohtlemine või karistamine.

Õiguskantsler kontrollib järgmisi kinniseid asutusi:

  • laste- ja haridusasutused (nt erikoolid kasvatusraskustega või tervislike erivajadustega lastele);
  • hoolekande- ja tervishoiuasutused (nt hooldekodud, asenduskodud, psühhiaatriahaiglad);
  • kaitseväeosad;
  • kinnipidamisasutused (nt vanglad ja politseiprefektuuride arestimajad, väljasaatmiskeskus);
  • muud kohad, kust isikul ei ole lubatud oma vaba tahte kohaselt lahkuda.

Teid diskrimineeritakse

Kui leiate, et Teid diskrimineerib füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik (nt tööandja) soo, rassi, rahvuse, nahavärvuse, keele, päritolu, usutunnistuse või usulise veendumuse, poliitilise või muu veendumuse, varalise või sotsiaalse seisundi, vanuse, puude, seksuaalse suundumuse või seaduses nimetatud muu tunnuse tõttu, saate pöörduda õiguskantsleri poole, kellel on lepitusmenetluse läbiviimise õigus.

Te ei ole rahul kohtuniku tegevusega

Kui leiate, et kohtunik rikub Teie kohtuasja lahendades ametikohustusi, saate pöörduda avaldusega õiguskantsleri poole. Õiguskantsleril on kohtunike suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise õigus.

Kohtuniku süüline tegu seisneb ametikohustuste täitmata jätmises (nt kohtunik ei ole vastanud järelepärimisele või taotlusele), mittekohases täitmises (nt kohtumenetlus kestab ebamõistlikult kaua, kohtunik ei järgi menetlustähtaegasid) või vääritu teo toimepanemises (nt kohtunik käitub ebaviisakalt). Kohtunikku puudutava kaebusega saab pöörduda ka kohtu esimehe või Riigikohtu poole, kellel on samuti õigus kohtuniku tegevust uurida.

Õiguskantsler ei või sekkuda õigusemõistmisesse. Kui Te ei ole rahul kohtuotsuse või -määrusega, saate selle vaidlustada seadusega kehtestatud tingimustel kõrgemalseisvas kohtus. Vaidlustamise korda selgitab ja vaidlustamistähtaja esitab kohtunik oma otsuses või määruses.

Õiguskantsler ei saa avaldust lahendada, kui:

  • küsimus ei kuulu õiguskantsleri pädevusse (nt palute õigusabi);
  • avalduse lahendamine kuulub teise ametiasutuse pädevusse (nt selgitustaotlusele vastamine, kriminaalasja algatamine);
  • avaldus on eraõigusliku juriidilise isiku (nt aktsiaselts, osaühing) või füüsilise isiku tegevuse kohta, kes ei täida avalikke ülesandeid (v.a diskrimineerimisküsimuse korral);
  • avaldusest ei selgu, milles seisneb õiguste rikkumine;
  • avalduse aluseks olevas küsimuses on jõustunud kohtuotsus, süüteomenetlust või kohtumenetlust lõpetav määrus või kohtuvälise menetleja otsus väärteomenetluses;
  • avalduse aluseks olevas küsimuses on käimas kohtumenetlus, süüteomenetlus või kohtueelne kohustuslik kaebemenetlus.

Õiguskantsler võib jätta avalduse lahendamata, kui:

  • avalduse aluseks olevas küsimuses on võimalik esitada vaie haldusakti andjale või kasutada muid õiguskaitsevahendeid (nt pöörduda kohtusse);
  • avaldus on esitatud hiljem kui üks aasta arvates ajast, kui Te saite teada või pidite teada saama oma õiguste rikkumisest.

Õiguskantsler võib lepitusmenetluse jätta algatamata, kui:

  • avaldus on esitatud hiljem kui neli kuud arvates ajast, kui Te saite teada või pidite teada saama diskrimineerimisest;
  • avaldus käsitleb füüsilise või eraõigusliku isiku tegevust registreeritud põhikirjaga usuühendustes usu tunnistamisel ja viljelemisel või vaimulikuna töötamisel, perekonna- või eraelu suhetes või pärimisõiguse teostamisel.

Esita avaldus

*kohustuslik väli

Palun märkige postiaadress, millele soovite saada vastust oma avaldusele.
Palun märkige e-postiaadress, millele soovite saada vastust oma avaldusele.
Palun kirjeldage täpselt, kuidas on Teie õigusi rikutud.
Dokumentide kogumaht ei tohi ületada 10 MB. 
Palun saatke pildidokumendid, arhiveerimisfailid, video- ja helifailid e-posti teel.
Sellele väljale on võimalik üles laadida piiramatu hulk faile.
500 MB limiit.
Lubatud tüübid: gif, jpg, jpeg, png, bmp, eps, tif, pict, psd, txt, rtf, html, odf, pdf, doc, docx, ppt, pptx, xls, xlsx, xml, avi, mov, mp3, mp4, ogg, wav, bz2, dmg, gz, jar, rar, sit, svg, tar, zip, asice.