Avaldus õiguskantslerile

Õigustloov akt on põhiseaduse ja seadusega vastuolus

Kui leiate, et õigustloov akt ei vasta põhiseadusele ja seadusele, saate esitada õiguskantslerile avalduse selle põhiseadusele ja seadusele vastavuse kontrollimiseks.

Õiguskantsler kontrollib järgmisi õigustloovaid akte:

• Riigikogu seadused;
• Vabariigi Presidendi seadused;
• Vabariigi Valitsuse määrused;
• ministrite määrused;
• kohaliku omavalitsuse volikogude ning valla- ja linnavalitsuste määrused;
• avalik-õiguslike juriidiliste isikute õigustloovad aktid.

Ametnik rikub Teie õigusi

Kui leiate, et ametiasutus, ametnik või avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik juriidiline isik rikub Teie põhiseaduslikke õigusi, kohtleb Teid seaduse või hea halduse tava vastaselt (nt on ebaviisakas, ebaõiglane, viivitab vastamisega või on jätnud vastamata, annab puudulikku teavet või valeteavet), saate pöörduda õiguskantsleri kui ombudsmani poole avaldusega asutuse või ametniku tegevuse kontrollimiseks.

Õiguskantsler kontrollib järgmisi asutusi:

• riigiasutused ja nende hallatavad asutused (nt ministeeriumid, ametid, inspektsioonid);
• kohalikud omavalitsused ning nende hallatavad asutused (nt valla- ja linnavalitused);
• avalik-õiguslikud juriidilised isikud (nt Eesti Pank, ülikoolid);
• avalikke ülesandeid täitvad füüsilised isikud (nt notarid, pankrotihaldurid, kohtutäiturid);
• avalikke ülesandeid täitvad eraõiguslikud juriidilised isikud (nt parkimis- või kiirabiteenust osutav aktsiaselts).

Teid väärkoheldakse kinnises asutuses

Kui leiate, et Teid väärkoheldakse vabadust piiravas asutuses, saate esitada õiguskantslerile avalduse asutuse või ametniku tegevuse kontrollimiseks. Väärkohtlemine on piinamine või muu julm, ebainimlik või inimväärikust alandav kohtlemine või karistamine.

Õiguskantsler kontrollib järgmisi kinniseid asutusi:

• laste- ja haridusasutused (nt erikoolid kasvatusraskustega või tervislike erivajadustega lastele);
• hoolekande- ja tervishoiuasutused (nt hooldekodud, asenduskodud, psühhiaatriahaiglad);
• kaitseväeosad;
• kinnipidamisasutused (nt vanglad ja politseiprefektuuride arestimajad, väljasaatmiskeskus);
• muud kohad, kust isikul ei ole lubatud oma vaba tahte kohaselt lahkuda.

Teid diskrimineeritakse

Kui leiate, et Teid diskrimineerib füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik (nt tööandja) soo, rassi, rahvuse, nahavärvuse, keele, päritolu, usutunnistuse või usulise veendumuse, poliitilise või muu veendumuse, varalise või sotsiaalse seisundi, vanuse, puude, seksuaalse suundumuse või seaduses nimetatud muu tunnuse tõttu, saate pöörduda õiguskantsleri poole, kellel on lepitusmenetluse läbiviimise õigus.

Te ei ole rahul kohtuniku tegevusega

Kui leiate, et kohtunik rikub Teie kohtuasja lahendades ametikohustusi, saate pöörduda avaldusega õiguskantsleri poole. Õiguskantsleril on kohtunike suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise õigus.

Kohtuniku süüline tegu seisneb ametikohustuste täitmata jätmises (nt kohtunik ei ole vastanud järelepärimisele või taotlusele), mittekohases täitmises (nt kohtumenetlus kestab ebamõistlikult kaua, kohtunik ei järgi menetlustähtaegasid) või vääritu teo toimepanemises (nt kohtunik käitub ebaviisakalt). Kohtunikku puudutava kaebusega saab pöörduda ka kohtu esimehe või Riigikohtu poole, kellel on samuti õigus kohtuniku tegevust uurida.

Õiguskantsler ei või sekkuda õigusemõistmisesse. Kui Te ei ole rahul kohtuotsuse või -määrusega, saate selle vaidlustada seadusega kehtestatud tingimustel kõrgemalseisvas kohtus. Vaidlustamise korda selgitab ja vaidlustamistähtaja esitab kohtunik oma otsuses või määruses.

Õiguskantsler ei saa avaldust lahendada, kui:

Õiguskantsler võib jätta avalduse lahendamata, kui:

• avalduse aluseks olevas küsimuses on võimalik esitada vaie haldusakti andjale või kasutada muid õiguskaitsevahendeid (nt pöörduda kohtusse);
• avaldus on esitatud hiljem kui üks aasta arvates ajast, kui Te saite teada või pidite teada saama oma õiguste rikkumisest.

Õiguskantsler võib lepitusmenetluse jätta algatamata, kui:

• avaldus on esitatud hiljem kui neli kuud arvates ajast, kui Te saite teada või pidite teada saama diskrimineerimisest;
• avaldus käsitleb füüsilise või eraõigusliku isiku tegevust registreeritud põhikirjaga usuühendustes usu tunnistamisel ja viljelemisel või vaimulikuna töötamisel, perekonna- või eraelu suhetes või pärimisõiguse teostamisel.

Õiguskantsleri Kantselei kasutab juurdepääsu eraelulisele teabele vaid õiguskantsleri tööülesannete täitmiseks ja Teie pöördumisele vastamiseks. Teiega peetud kirjavahetust võime kasutada ka asutusesiseselt oma töö kvaliteedi hindamiseks ning parendamiseks.

Teie pöördumised ja sellega seotud kirjavahetus registreeritakse Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregistris. Dokumendiregistri avalikus vaates avaldatakse andmed avaliku teabe seaduses sätestatud nõuete kohaselt. Kui kirja saatja on eraisik, siis avalikustame dokumendiregistris vaid isiku nime initsiaalid ning juurdepääsupiirangu aluse ja kehtivusaja. Eraisikute pöördumised ja vastused ei ole Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregistri avalikus vaates kättesaadavad, v.a juhul, kui olete ise palunud kirjavahetuse avalikustada.

Eraisikutega peetav kirjavahetus on juurdepääsupiiranguga. Kui keegi soovib kantseleile saadetud eraelulisi andmeid sisaldava dokumendiga tutvuda, võib ta esitada teabenõude. Edastame dokumendi selle osa väljavõtte, millele juurdepääsupiirangut ei ole kehtestatud. Dokumenti väljastades muudame loetamatuks isiku kontaktandmed (postiaadressi, telefoninumbri, e-posti aadressi jms). Muus osas sõltub juurdepääsu piiramine küsitud dokumendi sisust. Juurdepääsupiirangute võimalikud alused on sätestatud avaliku teabe seaduse §-s 35. Õiguskantsleril on õigus eraisikuid puudutav kirjavahetus tunnistada asutusesiseseks õiguskantsleri seaduse § 23 lõike 8 alusel.

Kui saadate Õiguskantsleri Kantseleile kirja juriidilise isiku või asutuse esindajana ja lisate sinna oma isiklikud kontaktandmed, siis on Teie kontaktandmed meie dokumendiregistri avalikus vaates nähtavad, sest kirja saamisel ei eeldata Teie tegevust eraisikuna.

Juurdepääsu dokumentidele võib piirata ka Õiguskantsleri Kantselei siseselt, olenevalt dokumendi sisust. Sel juhul võimaldatakse juurdepääs ametnikule või ametnikele, kes peavad selle dokumendiga oma tööülesannete täitmisel tutvuma.

Kehtestatud juurdepääsupiirangust hoolimata väljastab Õiguskantsleri Kantselei dokumendi asutusele või isikule, kellel on selle küsimiseks seadusest tulenev õigus ja põhjendatud vajadus oma ametiülesannete täitmiseks (nt kohtueelne menetleja, kohus). Asutus või isik ei tohi saadud juurdepääsupiiranguga teavet edastada kolmandatele isikutele ilma Õiguskantsleri Kantselei loata.

Kui Õiguskantsleri Kantselei peab Teile vastamiseks järelepärimisi tegema, avaldab kantselei Teie isikuandmeid üksnes minimaalselt, hädavajalikus mahus. Kui olete saatnud õiguskantslerile pöördumise, millele vastamine on teise asutuse pädevuses, siis edastame selle vastavale asutusele ning teavitame Teid sellest ametliku kirjaga. Juhul kui Teie avaldus sisaldab delikaatseid isikuandmeid, edastame avalduse vaid Teie nõusolekul.

Vastuste kättetoimetamisel kasutame aadressiandmeid, mida olete ise meile teatanud või mis on kättesaadavad rahvastikuregistrist. E-posti teel saadetud vastused edastame krüpteerimata kujul.

Õiguskantsleril on õigus teha menetletava avalduse sisu ja menetluse lõpptulemus teatavaks massiteabevahendis või muul viisil, avalikustamata andmeid, mis võimaldavad isikute tuvastamist. Kodulehel on avaldatud õiguskantsleri seisukohad, millest on vajadusel eemaldatud adressaadi andmed ja muu teave, mille järgi on võimalik isik tuvastada. Delikaatse sisuga seisukohti kodulehel ei avalikustata.

Lugege lisaks, kuidas hoiame Teie isikuandmeid muudel juhtudel.