Väärkohtlemise
ennetamine

Kontrollkäik

Õiguskantsler kontrollib regulaarselt kinnipidamiskohti. Piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni artikli 4 kohaselt on kinnipidamiskoht paik, kus hoitakse või võidakse hoida isikuid, kellelt on võetud vabadus kas avalikku võimu teostava asutuse korralduse alusel, selle toetusel või sõnaselgel või vaikival nõusolekul. Vabaduse võtmine tähendab kohtu-, haldus- või muu ametiasutuse korraldusel inimese mis tahes vormis kinnipidamist, vangistust või paigutamist riiklikku või eraõiguslikku järelevalveasutusse, kust inimesel ei ole lubatud omal tahtel lahkuda.

Kinnipidamiskohad on näiteks:

• vanglad;
• arestimajad ja muud politsei kinnipidamiskohad;
• kohtumajade kinnipidamiskambrid;
• kinnised lasteasutused;
• hooldekodud;
• psühhiaatrilist ja nakkushaiguste ravi osutavad tervishoiuasutused;
• välismaalaste kinnipidamiskohad.

Kontrollitavate kinnipidamiskohtade väljavalimisel lähtutakse näiteks kinnipidamiskoha olemusest, kinnipidamiskohas viibivate inimeste arvust, väärkohtlemise esinemise ohust jms.

Kontrollkäikudest enamasti ette ei teatata ning neid tehakse nii tööpäevadel kui ka nädalavahetustel. Õiguskantsler võib vajadusel kaasata kontrollkäigule oma ala asjatundjaid (nt perearst, psühhiaater), olutundjaid (nt ratastooli kasutaja) ja tõlke. Kontrollkäike võib korraldada ka koostöös mõne riikliku järelevalveasutusega (nt Ravimiamet, Sotsiaalkindlustusamet, Päästeamet).

Kontrollkäigul tehakse tavaliselt ringkäik kinnipidamiskohas, tutvutakse asjassepuutuvate andmekogude ja dokumentidega, vesteldakse teiste juuresolekuta kinnipidamiskoha töötajate ning asutuses viibivate inimestega.

Kontrollitav kinnipidamiskoht peab õiguskantsleri seaduse § 27 lõigete 3 ja 4 järgi tagama õiguskantslerile

• vaba juurdepääsu teabele, mis on vajalik, et kontrollida, kas kinnipidamiskoht järgib põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava;
• vaba juurdepääsu kinnipidamiskohas viibivate inimeste ning nende kinnipidamistingimuste kohta säilitatavale teabele;
• ligipääsu kinnipidamiskoha hoonetesse ja territooriumile;
• võimaluse vestelda iga kinnipidamiskohas viibiva piiratud õigustega inimesega ning kinnipidamiskoha personaliga ilma teiste inimeste juuresolekuta;
• igakülgse ametiabi.

Õiguskantsler esitab pärast kontrollkäiku kinnipidamisasutusele kontrollkäigu kokkuvõtte, milles on esile toodud kinnipidamiskoha hea praktika ning põhistatud soovitused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. Kinnipidamiskohal on võimalik anda õiguskantslerile tagasisidet ja selgitusi. Vajaduse korral kontrollib õiguskantsler kinnipidamiskohas kohapeal, kas tema soovitusi on järgitud.