Õiguskantsler kontrollib järgmisi isikuid ja asutusi:
- riigiasutused ja nende hallatavad asutused (ministeeriumid, ametid ja inspektsioonid);
- kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused (valla- ja linnavalitsused);
- avalik-õiguslikud juriidilised isikud (Eesti Pank, kõrgkoolid);
- avalikke ülesandeid täitvad füüsilised isikud (notarid, pankrotihaldurid, kohtutäiturid);
- avalikke ülesandeid täitvad eraõiguslikud juriidilised isikud (nt parkimis- või kiirabiteenust osutav aktsiaselts).
Kui õiguskantsler leiab, et avalikke ülesandeid täitva asutuse või ametniku tegevus ei ole õiguspärane, esitab ta asutusele seisukoha, kuidas on asutus rikkunud isiku õigusi, ning saadab vajaduse korral asutusele soovituse õiguspärasuse ja hea halduse tava järgimiseks või ettepaneku rikkumise kõrvaldamiseks. Mõlemal juhul hindab õiguskantsler enne seisukoha võtmist, kas asutus on järginud seadust ning kas isikuga on suheldud hea halduse tava kohaselt. Oma seisukohas võib õiguskantsler kritiseerida, avaldada arvamust või anda konkreetseid soovitusi rikkumise kõrvaldamiseks.
Õiguskantsleril on õigus teha järelepärimisi järelevalvealustele asutustele, et saada teavet, kuidas on tema seisukohti arvestatud. Kui õiguskantsleri ettepanekut ei arvestata või järelepärimisele ei vastata, võib õiguskantsler esitada ettekande järelevalvet tegevale asutusele, Vabariigi Valitsusele ja Riigikogule. Õiguskantsler võib avaldada lahendatava juhtumi kohta teavet avalikkusele. Õiguskantsleri seisukoht on lõplik ning seda ei ole võimalik kohtulikult vaidlustada.
Järelevalve julgeolekuasutuste tegevuse üle
Õiguskantsler teostab järelevalvet ka nende riigiasutuste üle, kes korraldavad telefonikõnede ja vestluste pealtkuulamist, kirjavahetuse jälgimist ning koguvad, töötlevad ja kasutavad isikuandmeid muul varjatud viisil. Jälitustegevuse abil uuritakse kuritegusid ja tagatakse avalikku korda, samuti koguvad julgeolekuasutused isikuandmeid varjatult töödeldes oma tööks vajalikku teavet.
Õiguskantsler kontrollib, kas kõik varjatud toimingud viiakse läbi kooskõlas kehtivate normidega. Ta jälgib, kuidas on tagatud nende inimeste põhiõiguste ja huvide kaitse, kes kuriteos kahtlustatavana või nn kolmanda isikuna (sealhulgas ka juhuslikult) satuvad kriminaalmenetluse käigus varjatud andmekogumise (jälitustoimingu) objektideks: näiteks inimeste vestluspartnerid, pereliikmed ja tuttavad. See võib puudutada ka olukordi, kus kolmandate isikute huve kahjustatakse näiteks kriminaalmenetluse andmete avaldamisel pärast kohtulahendi tegemist või kriminaalasja lõpetamist.
Õiguskantsleril on pärast rikkumiste tuvastamist õigus teha ettepanek ebaseadusliku praktika lõpetamiseks. Kui põhiõiguse rikkumise põhjuseks on põhiseadusega vastuolus olev õigusnorm, algatab õiguskantsler menetluse selle normi põhiseadusega kooskõlla viimiseks.
