Teised ülesanded

Õiguskantsler kontrollib, kas inimest on diskrimineeritud soo, rassi, rahvuse, nahavärvuse, keele, päritolu, usutunnistuse või usulise veendumuse, poliitilise või muu veendumuse, varalise või sotsiaalse seisundi, vanuse, puude, seksuaalse suundumuse või seaduses nimetatud muu tunnuse tõttu. 

Diskrimineerimisvaidluse lahendamiseks algatab õiguskantsler inimese avalduse alusel lepitusmenetluse. Lepitusmenetluseks on vaja mõlema osapoole nõusolekut. Menetluse mõte on teha inimesele tema õiguste kaitsmine võimalikult lihtsaks.

Esmalt edastab õiguskantsler avalduse ärakirja isikule, kellele diskrimineerimist ette heidetakse, ning küsib temalt nõusolekut lepitusmenetluses osalemise kohta. Kui isik ei nõustu menetluses osalema, katkestab õiguskantsler menetluse. Kui isik on menetlusega nõus, esitab õiguskantsler osapooltele kirjalikult oma lahendusettepanekud. Õiguskantsler lõpetab menetluse, kui osapooled on ettepanekutega nõus. Ühtlasi kinnitab õiguskantsler kokkuleppe, mida osapooled peavad täitma.

Juhul kui osapooled ettepanekutega ei nõustu ja vaidlus jätkub, peetakse osapoolte või nende esindajate osavõtul istung. Pärast seda, kui osapooled nõustuvad ettepanekutega, kinnitab õiguskantsler kokkuleppe. Kui kokkulepet ei ole 30 päeva või kokkuleppes määratud muu tähtaja jooksul täidetud, võib kokkuleppe esitada täitmiseks kohtutäiturile.

Kui lepitusmenetlus katkestatakse osapoolte soovil või kui õiguskantsler konstateerib, et kokkuleppele ei ole jõutud, on avaldajal õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse või seadusega ettenähtud kohtueelse menetluse organi poole.

Lepitusmenetluse eesmärk on osapooled ära kuulata, asjaolud välja selgitada ja osapooled lepitada. Õiguskantsleri seaduse kohaselt on lepitusmenetlus konfidentsiaalne, mistõttu ei avalikustata menetluse kohta teavet ega menetlusdokumente ei menetluse vältel ega pärast seda.

Õiguskantsler saab algatada distsiplinaarmenetluse (st distsiplinaarsüüdistuse koostamist) kohtuniku suhtes juhul, kui ilmneb, et kohtunik on süüdi ametikohustuste täitmata jätmises, mittekohases täitmises või vääritus teos. Õiguskantsler tohib distsiplinaarmenetluse algatada kõikide kohtunike suhtes nii omal algatusel kui ka isiku avalduse alusel. 

Õiguskantsler kujundab oma seisukoha distsiplinaarmenetluse põhjendatuse kohta ja otsustab, kas pöörduda distsiplinaarsüüdistusega Riigikohtu juures asuva kohtunikest koosneva distsiplinaarkolleegiumi poole.

Esmalt uurib õiguskantsler kohtuasja käiku ja toimiku materjale ning küsib arvamust kohtu esimehelt ja seletust kohtunikult. Seejärel kujundab ta seisukoha distsiplinaarmenetluse põhjendatuse kohta ja otsustab, kas koostada distsiplinaarsüüdistus. Koostatud distsiplinaarsüüdistuse saadab ta distsiplinaarkolleegiumile, kes teeb otsuse, kas mõista kohtunik õigeks või süüdi. Kohtuniku distsiplinaarkorras karistamise õigust õiguskantsleril ei ole.

Kui õiguste rikkumise on põhjustanud kohtuametnik (näiteks kui kohtumaja kantselei on viivitanud dokumentide edastamisega), saavad isikud pöörduda õiguskantsleri poole ja taotleda asutuse tegevuse kontrollimist.

Riigikohtul on õigus küsida põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses õiguskantslerilt arvamust vaidlustatud õigustloova akti põhiseaduslikkuse kohta.

Riigikogu liikmel on õigus pöörduda õiguskantsleri poole kirjalikult õiguskantsleri võimkonda reguleerivate õigustloovate aktide täitmist puudutava arupärimisega. Õiguskantsleril on kohustus vastata arupärimisele Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul.

Riigikogu liikmel on õigus pöörduda õiguskantsleri poole kirjalikult, et saada teavet õiguskantsleri pädevusse kuuluva üksikküsimuse kohta. Õiguskantsleril on kohustus vastata kirjalikult 10 tööpäeva jooksul.

Õiguskantsleri ülesanne on teha Riigikogule Riigiprokuratuuri taotluse alusel ettepanekuid Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe ja Riigikohtu liikme puutumatuse äravõtmiseks ja tema kohta süüdistusakti koostamiseks.

Õiguskantsler tutvub kriminaaltoimiku materjalidega, kuid ei kontrolli ega hinda kogutud tõendeid. Õiguskantsler ei tee Riigikogule ettepanekut, kui süüdistuse esitamine on poliitiliselt erapoolik või muul põhjusel ilmselgelt põhjendamatu. Saadiku või kõrge riigiametniku süü küsimusega õiguskantsler ei tegele.

Riigikogu komisjonid, ministeeriumid ja teised valitsusasutused võivad pöörduda õiguskantsleri poole, et küsida tema hinnangut õigustloovate aktide eelnõude kohta.

Õiguskantsleril on kohustus kontrollida, kas vastu võetud õigustloov akt vastab põhiseadusele ja seadusele, kuid mõnikord esitab ta arvamuse ka eelnõude kohta. Õiguskantsler võib eelnõu kohta arvamuse esitada ka omal algatusel.