Laste ja noorte õigused
Õiguskantsler on lasteombudsman, kelle ülesanne on laste ja noorte õiguste kaitsmine ja edendamine.
Lapse õiguste konventsiooni järgi on lapsed kõik alla 18-aastased inimesed.
(+372) 693 8404
[email protected]
Õiguskantsleri Kantselei
Kohtu 8, 15193 Tallinn
Õiguskantsler on lasteombudsman, kelle ülesanne on laste ja noorte õiguste kaitsmine ja edendamine.
Lapse õiguste konventsiooni järgi on lapsed kõik alla 18-aastased inimesed.
Lapse kasvatamine, tema eest hoolitsemine, tema esindamine ning temaga suhtlemine on nii lapsevanema õigused kui ka kohustused. Need õigused ja kohustused põimuvad omakorda lapse õiguste ja kohustustega. Näiteks lapse õigus kaitsele tähendab, et vanem on kohustatud lapse järele valvama ja kaitsma teda ohtude eest. Vanema õigus abile tähendab omakorda, et lapsed peavad abistama oma vanemaid perekonna ühistes tegevustes ja igapäevatöödes. Muidugi mõista peab vanem lapse abi ja osalemist paludes arvestama lapse vanust. Lapsele peab jääma piisavalt aega ka mängimiseks ja puhkamiseks.
Eestis reguleerivad laste ja vanemate suhteid Eesti Vabariigi põhiseadus (PS) ja perekonnaseadus (PKS). Laste ja vanemate omavahelist suhtlust reguleerib ka lapse õiguste konventsioon (vt ka alateemat „Laste ja noorte õigused ja kohustused“).
Lapse õiguste konventsioon (LÕK) sisaldab rahvusvaheliselt tunnustatud laste õigusi. Konventsiooni kehtestamisega sooviti rõhutada, et lapsel on samasugused õigused, kohustused, huvid ja vajadused nagu täiskasvanul. Täiskasvanud kipuvad seda pahatihti unustama. Konventsioon mõistab last õigussubjektina, mis teisisõnu tähendab, et laps on õiguste omaja. Kokkuvõtvalt, laps on indiviid, kellel on inimõigused ning kellelgi ei ole lapse üle omanikuõigusi, ka vanemal mitte.
Laps kasvab ja areneb ning nõnda suureneb ka tema võime oma õigusi teostada ning oma otsuste ja tegude eest vastutada. Sellest põhimõttest lähtub ka lapse õiguste konventsioon, mis seob lapse õiguse ise oma õigusi teostada ja vastutust võtta vanuse ning arengutasemega. See tähendab, et lapse arenedes saab ta järjest rohkem teha ise otsuseid. Senikaua kui laps ei ole võimeline oma õigusi teostama, teevad seda tema eest vanemad või eestkostjad. Lapse õiguste teostamisel tuleb alati lähtuda lapse huvidest.
Kuna lapsed ei suuda oma õiguste ja huvide eest alati ise seista, vajavad nad täiskasvanute abi ning kaitset. Lapse esmased abistajad ja kaitsjad on tema vanemad. Last tuleb kaitsta vaimse ja füüsilise vägivalla, ülekohtu, hooletussejätmise, ärakasutamise, seksuaalse kuritarvitamise ning muude ohtude eest. Lisaks kaitsele peavad vanemad tagama lastele eluks vajaliku ning looma sobivad tingimused, et laste anded ja huvid saaksid areneda.
„Laste õigused“, Lastekaitse Liit: Tallinn, 2005, lk 71.
Lugege lapsevanema õigustest ja kohustustest täpsemalt:
(põhiseaduse § 27, perekonnaseaduse § 120)
Alaealistel ehk alla 18-aastastel ei ole õigust teha iseseisvalt tehinguid ning neil on piiratud teovõime.* Alaealiste õigusi on piiratud, sest oma väheste kogemuste, teadmiste ja oskuste tõttu ei ole nad veel küpsed kõiki otsuseid iseseisvalt tegema ning võivad teadmatusest sõlmida tehinguid, mis osutuvad neile kahjulikeks. Alaealistele on seatud piirangud nende endi õiguste kaitseks.
Lapsevanemal on põhiseaduslik õigus ning kohustus oma lapse eest hoolitseda ja teda kasvatada. See annab vanemale õiguse teha lapse eest teatud otsuseid ja teda esindada. Lapse seaduslik esindaja on tema hooldusõiguslik vanem. Ühise hooldusõigusega vanematel on ühine esindusõigus. Vanem esindab last üksinda, kui tal on lapse suhtes ainuhooldusõigus. Kohus võib anda vanemale ka õiguse teha otsuseid konkreetsetes küsimustes.
Kohus võib vähemalt 15-aastase lapse piiratud teovõimet laiendada, kui see on lapse huvides ja lapse arengutase seda võimaldab. Kohus otsustab, millistes tehingutes ei ole vanema esindus vajalik. Laps saab õiguse iseseisvalt tehinguid teha täisikka jõudes (18 aasta vanuselt).
Varahooldusõiguse täideviimisel on vanema esindusõigus piiratud. Lapse vara puudutavaid otsuseid tehes tuleb arvestada esmalt lapse huve. Varahooldusõiguse täideviimise tagamiseks vajalikud piirangud on kehtestatud perekonnaseadusega. Sellest on juttu punktis „Õigus ja kohustus last kasvatada ja lapse eest hoolitseda“.
*Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 8 on kehtestatud füüsilise isiku teovõime alused. Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud inimesel ehk täisealisel. Alla 18-aastasel ehk alaealisel on piiratud teovõime (vt ka TsÜS § 8–12).
(põhiseaduse § 19)
Põhiseadus sätestab, et enda õigusi ja vabadusi kasutades ning kohustusi täites tuleb austada teiste inimeste õigusi ja vabadusi. See tähendab, et vabadus ei ole piiramatu. Nii peavad ka laps ja lapsevanem teineteisest lugu pidama ning arvestama teineteise huve ja õigusi. Lapsevanemal on seega õigus lapse lugupidavale käitumisele ja väärikale suhtumisele ning vanem peab samamoodi käituma lapse suhtes.
Viisakust seadusega nõuda ei saa, kuid seda saab vanem lapsele õpetada. Lapsevanem peaks olema veendunud, et lapselt on lihtsam nõuda sellist käitumist, mida ta ka ise järgib.
(perekonnaseaduse peatükk 8)
Vanemal on kohustus oma lapsi ülal pidada, ent samas ka õigus saada lastelt ülalpidamist.
Vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja last, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Lapsel on õigus saada oma vanematelt ülalpidamist kuni 21-aastaseks saamiseni. Ülalpidamise suurus peab vastama lapse vajadustele ja tavalisele elulaadile.
Vanemad ei vabane alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka juhul, kui see ohustab nende endi toimetulekut. Nad on kohustatud iseenda vajadusi piirama, et lapsele äraelamist võimaldada. Selline põhimõte tuleneb erilisest sõltuvussuhtest, mis on alaealise lapse ja tema vanema vahel.
Täisealised lapsed peavad maksma elatist oma eakale abivajavale vanemale, kes ei suuda end ise ülal pidada. Vanem ei saa aga oodata oma täisealiselt lapselt ülalpidamist juhul, kui see oleks lapse suhtes äärmiselt ebaõiglane, näiteks kui vanem pole oma last ülal pidanud, kui vanem on abivajaduse põhjustanud oma ebamõistliku käitumisega või kui vanem on süüdi tahtlikus kuriteos lapse või tema lähedase vastu.
„Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne“, teine täiendatud trükk, lk 302.
(põhiseaduse § 27, perekonnaseaduse § 114)
Põhiseadus sätestab, et perekond peab hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. Lisaks materiaalsele ülalpidamiskohustusele on pereliikmetel kohustus üksteist abistada igapäevaelus. Nii on lapsevanem kohustatud last õpetama ja arendama ning laps on kohustatud vanemat kodus aitama.
Perekonnaseaduse järgi on laps kohustatud abistama oma vanemaid koduses majapidamises seni, kuni ta elab koos vanematega ja need teda kasvatavad või ülal peavad. Seega on vanematel õigus lapse abile. Laps peab vanemaid toetama, osalema perekonna ühistes tegevustes ja igapäevatöödes vastavalt oma võimetele ja võimalustele.
Tuleb meeles pidada, et lapsel on õigus puhkusele, mängule ning vabale ajale. Seda peavad vanemad arvesse võtma, kui nad kavatsevad lastele anda koduseid töid või kavandavad muid tegevusi. Kooli- ja kodutööde kõrval peab lapsele jääma aega ka meelepäraseks tegevuseks.
„Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne“, teine täiendatud trükk, lk 302.