Leitud vasteid: 1 - 11 / 11
15.-16. oktoobril 2024 külastasid Eestit 18 riigi ombudsmanid ja nende nõunikud, et arutada tehisintellekti ja inimõiguste teemadel.
Seekordse inimõiguste aastakonverentsi teema oli sõda, diktatuur ja inimõigused. Õiguskantsler Ülle Madise küsitles vestlusringis "Venemaa pärast..." rahvusvaheliste suhete professorit Nina L. Hruštšovat ja Nobeli rahupreemia laureaati, Novaja Gazeta peatoimetajat Dmitri Muratovit.
Sotsiaalala teemad ei kipu Eestis kõnetama neid, kellel isiklik kogemus valdkonnaga puudub. Sageli ei sisalda näiteks kohaliku tasandi valimisprogrammid silpigi sotsiaalvaldkonnast, samuti ei ole sotsiaalvaldkonna valimislubadused need, mis Toompeal jõujooni sätiksid või hääli meelitaks. Kuidas seda muuta? Miks see muutus oluline on? Kust algab teadlik arvestavaks ja kaasavaks kodanikuks kasvamine?
28. juunil 2022 tähistati Õiguskantsleri Kantseleis Eesti Vabariigi põhiseaduse 30. aastapäeva.
Õiguskantsleri Kantselei korraldas koostöös Justiitsministeeriumiga vanglateenistujatele, kriminaalhooldajatele, lastekaitse valdkonnas töötavatele spetsialistidele ja poliitikakujundajatele koolituse „Vanglas viibivate vanemate lapsed: nende õigused ja vajadused“.
Taasiseseisvunud Eesti kohtusüsteemi 30. sünnipäevale pühendatud konverentsil räägiti kohtusüsteemi senistest arengutest ning arutleti selle üle, milliseid reforme Eesti veel vajab.
Õiguskantsler Ülle Madise osales Tallinnas Jaani kirikus Loodud Sõna Õhtul. Vestlust juhtis Janek Mäggi.
Õiguskantsleri vestles ajalehe Novaja Gazeta peatoimetaja, Nobeli rahupreemia laureaadi Dmitri Muratoviga. Vestlus toimus 11. veebruaril 2022 Swissoteli Konverentsikeskuses ning selle korraldas Eesti Inimõiguste Instituut.
Õiguskantsler Ülle Madise osales arutelul valimiste hea tava teemadel koos haridus- ja teadusminister Liina Kersna, Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse esimehe Kristin Pintsoni ja Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse kvaliteedijuhi Kerli Kõivuga.
Sõnad äärmuslus ja radikaalsus on tänapäeva poliitilises debatis väga levinud. Seejuures märgivad mõlemad sõnad tegelikult hoiakut kellegi või millegi suhtes. Esimene viitab serval või äärel olemisele. Teine tuleb aga ladinakeelsest sõnast radix, juur. Niisiis tähistab see hoiakut, mis püüdleb algpõhjuse, juureni, tungimist. Selliselt on tegu vastandlike mõistetega. Ometi kiputakse neid samastama.