Aasta kokkuvõte

Riigikogu andis õiguskantslerile lisaülesanded

Riigikogu võttis 13. juunil 2018 vastu õiguskantsleri seaduse täiendamise seaduse, mille jõustumisel 1. jaanuaril 2019 saab õiguskantsleri institutsioonist riiklik inimõiguste asutus. Samuti hakkab õiguskantsler täitma puuetega inimeste õiguste konventsioonist tulenevaid kaitse ja edendamise ülesandeid. Seadusemuudatus tagab Eestis tõhusama inimõiguste, sealhulgas puuetega inimeste õiguste kaitse.

  • ÜRO Peaassamblee 20. detsembri 1993 resolutsioonis sätestatud nn Pariisi printsiibid näevad ette, et liikmesriigid peavad looma riikliku inimõiguste asutuse (National Human Rights Institution), lähtudes resolutsioonis sõnastatud tingimustest. Hoolimata korduvatest kõrgetasemelistest soovitustest (ÜRO inimõiguste komitee, Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, ÜRO inimõiguste nõukogu, ÜRO rassilise diskrimineerimise kõrvaldamise komitee, ÜRO piinamisvastane komitee) ei olnud Eesti seni niisugust asutust loonud. Välisministeeriumi hinnangul vastab resolutsioonis kirjeldatud nõudmistele kõige rohkem õiguskantsleri institutsioon. Pärast põhjalikku arutelu nõustus õiguskantsler võtma uusi ülesandeid eeldusel, et need ei takista tema seniste põhikohustuste täitmist.
     
  • Riigikogu ratifitseeris 21. märtsil 2012 ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, millega Eesti võttis endale kohustuse edendada puuetega inimeste võimalusi täielikult ja iseseisvalt ühiskondlikus elus osalemiseks. Konventsioon kohustab osalisriike muu hulgas looma puuetega inimeste õiguste edendamise, kaitsmise ja jälgimise sõltumatu raamistiku, mille tegevuse eest vastutav üksus peab vastama Pariisi printsiipidele. Seesugust seireraamistikku Eestis seni ei olnud. Sotsiaalministeeriumi hinnangul vastab vajaliku vastutava üksuse nõudmistele kõige rohkem õiguskantsleri institutsioon. Ka õiguskantsler leidis, et seesugune lahendus oleks ressursisäästlik ja mõistlik.

Pärast seda, kui seadusemuudatus 1. jaanuaril 2019 jõustub ning õiguskantsler saab võimaluse kaasata uute ülesannete täitmiseks vajalikud eksperdid, alustab õiguskantsleri ametkond nendes valdkondades tegevust.

Põhiseaduslikkuse järelevalve: märgukirjad, ettepanekud ja pöördumised 

Põhiseadus ja õiguskantsleri seadus sätestavad õiguskantsleri peamise tööülesandena põhiseaduslikkuse järelevalve. Õiguskantslerile pandud täiendavad ülesanded toetavad selle ülesande täitmist. Nõnda kontrollitakse inimese muret lahendades alati, kas mure põhjus võib olla põhiseadusevastane norm. Kui on, siis tuleb teha ettepanek viia norm põhiseadusega kooskõlla.

Õiguskantsler tutvustab oma ettepanekut Riigikogu täiskogu istungil ning vastab parlamendiliikmete küsimustele. Seejärel paneb istungi juhataja õiguskantsleri ettepaneku avalikule hääletusele. Kui Riigikogu leiab, et õiguskantsleri ettepanek on õige ja põhjendatud – seega toetab õiguskantsleri soovitust –, siis teeb Riigikogu juhataja vastutavale komisjonile ettepaneku seadusemuudatuse algatamiseks.

Kui õiguskantsleri ettepanek Riigikogu täiskogus heakskiitu ei leia või kui seadust mõistliku aja jooksul ei muudeta või kui muudatus pole õiguskantsleri hinnangul piisav, on õiguskantsleril õigus pöörduda Riigikohtusse taotlusega tunnistada kõnealune seadusesäte kehtetuks.

Samasugust järelevalvet teeb õiguskantsler ka valitsuse, ministeeriumide ning vallavolikogude ja -valitsuste üldaktide üle.

Kui norm ei ole põhiseadusega vastuolus, annab õiguskantsler asjakohase vastuse.

Lisaks annab õiguskantsler Riigikohtule arvamuse kõikide põhiseaduslikkuse järelevalve asjade kohta ning juhib vajadusel Riigikogu, valitsuse, vallavolikogu ja -valitsuse tähelepanu võimalustele kujundada õiguskorda Eesti Vabariigi põhiseaduse vaimus paremini.

Lõppenud ülevaateaastasse jäid näiteks järgmised asjad:

  • Ettepanek mitmele omavalitsusele viia linna või valla põhimäärus kooskõlla kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste seadustega. (Lähemalt loe peatükist „Linn ja vald“.)
  • 18.10.2017. Ettepanek Riigikogule viia põhiseadusega kooskõlla sotsiaalhoolekande seaduse säte, mis ei võimalda hoolekandeasutuses viibival inimesel riigi toel hankida vajalikke abivahendeid, seades ta kodus elava abivajajaga võrreldes halvemasse olukorda.
  • 16.11.2017. Kirjalik ettekanne Riigikogule valimiskampaaniate rahastamise ning reklaami regulatsiooni ajakohasuse ja põhiseaduspärasuse kohta.
  • 26.02.2018. Ettepanek Vabariigi Valitsusele viia omandireformi reservfondist raha eraldamist reguleeriva määruse punkti 3 alapunkt 20 põhiseadusega kooskõlla.
  • 18.04.2018. Palve Riigikogu sotsiaalkomisjonile valmistada ette seadusemuudatus, mis täpsustaks matusetoetuse maksmise korda ja tagaks kõigi toetust vajavate inimeste võrdse kohtlemise.
  • 10.05.2018. Taotlus Riigikohtule tunnistada Tallinna jäätmehoolduseeskirjas kehtetuks osa, millega on antud teenustasu määramise korra reguleerimine Tallinna Linnavalitsuse pädevusse ning on kehtestatud avalik-õiguslik rahaline kohustus jäätmevaldajate registri pidamise ja jäätmevaldajatega arveldamise kulude katmiseks.
  • 19.06.2018. Ettepanek Riigikogu sotsiaalkomisjonile ja tervise- ja tööministrile avada arutelu töötuskindlustuse süsteemi muutmiseks.

Selge keel

Õiguskantsler peab ametivande järgi tegema kõik endast oleneva, et täidetaks põhiseadust, mille nõudeks on ka ilus, kõigil elualadel kasutatav eesti keel nii riigikeele, meie rahvuse olulise määratleja kui ka meie kultuuri lahutamatu osana. 

Vastupidi vahel väidetule saab eesti keeles nii filosofeerida kui ka luuletada, teadust teha ja äri ajada. Eesti keel lubab kõiki mõtteid täpselt, nõtkelt ja hästi väljendada. Põhiseadus nõuab ka selgust riigi ja inimese suhetes, seda nimetatakse õigusselguse põhimõtteks.

Õiguskantsleri hinnangul ei välista sõnad „jurist“, „ametnik“ ja „ilus eesti keel“ üksteist. See tähendab, et ametlik tekst ei pea olema kantseliitlik sõnakuhi koos selle alla lämbunud mõttega. Ametikirja, tegelikult mistahes asjaliku infovahetuse teeb heaks just vastupidine: selgus, lühidus, täpsus. Kantseliidi, targutamise ja keerutamise taha poetakse tihti siis, kui ei teata, mida öelda või ei julgeta öelda. Ei julgeta, sest ei taheta võtta vastutust.

Õiguskantsler on selge sõnumi võistluse patroon. „Kui sa tead, mida tahad öelda, siis katsu öelda nii, et teised aru saavad. Kui räägid viisil, et keegi sust aru ei saa, ei tee see sind targaks,“ on ta öelnud.

Eesti kehtiv põhiseadus on pelga inimpõlvega rahvale omaseks saanud, sest selle teksti on võimalik lugeda ja professionaalse kõrvalise abita ka mõista. Põhiseaduse tekst kirjutati mõne kuuga ning selle autoreiks on eri elualade inimesed. Sellesse töösse pandi hing ja armastus, siiras usk, et nende sätete toel sünnib taas hea ja õiglane Eesti riik. Pole ühtegi põhjust, miks ei võiks praegused seadusekirjutajad suhtuda Eesti inimestesse samasuguse hoole ja armastusega.

„Kasutajasõbralik“ riik

Tugev ja terve iseenesega hakkama saav kaaskodanik ei vaja riiki ega omavalitsust oma igapäevaelus. Ametiasutusse pöördub ta üldjuhul siis, kui lahendamist vajab mõni probleem või mure, mille korraldamise või lubamise ülesanne on antud riigile või omavalitsusele. Sellises olukorras eeldab maksumaksja, et ta saab oma küsimusele kiire vastuse või et ta suudab võimalikult vähese vaevaga ise probleemi lahendada. Kui tallinlane soovib teada liinibussi nr 5 väljumisaegu Hobujaama peatusest, siis ei piisa talle Tallinna Linnatranspordi Ameti kontakttelefonist. Infoühiskonna kodanik tunneb rõõmu informatiivse veebilahenduse üle, sagedasema bussisõitja nutitelefonis on ka vastav mobiilirakendus.

Kui näiteks majaomanikul tekib soov võtta oma krundilt maha suur kuivanud puu, peaks ta omavalitsuse kodulehelt leidma selge selgituse, mida tal tuleks enne arboristi tellimist teada ja teha. Seejuures ei piisa omavalitsuse korrakaitseametniku või haljastusspetsialisti kontaktidest. Samuti pole abi kohaliku volikogu mahukast määrusest ega viitest seadusele, mis eramaal kasvava puu mahavõtmist reguleerib. Kodanik on rahul konkreetsete juhistega stiilis „mida teha siis, kui…“. Kui puu mahavõtmine eeldab avalduse kirjutamist, tasu maksmist või mõnd muud tegevust, siis peaks omavalitsus need ülesanded ka selgelt loetlema, lisades mõistagi sinnasamasse ka arvutis täidetava ja automaatselt saadetava taotlusblanketi. 

Õiguskantsler on võtnud terava tähelepanu alla info, mida omavalitsused oma kodulehel jagavad osutatavate sotsiaalhoolekandeteenuste kohta. See on eluvajalik teave – need teenused aitavad tagada inimväärse elu, õiguse vajalikku teenust saada annab seadus, nende teenuste adressaadiks on ühiskonna nõrgemad ja haavatavamad liikmed. Kui täies elujõus majaomaniku kuivanud puu saab maha võtta ka järgmisel nädalal või kuul, siis tugeva nägemispuudega üksik inimene vajab arsti juurde sõitmiseks invatransporti kohe. See tähendab muu hulgas sedagi, et omavalitsuse veebileht peab pakkuma infot ja olema arusaadav kõigile. 

Valdade ja linnade kodulehtede ülevaatamine jätkub, esimesed analüüsid on tehtud ning märgukirjad soovituste ja ettepanekutega juba saadetud. Sageli on probleem infonappuses, aga mõnikord piisaks lihtsast ümberkorraldusest, et abivajaja saaks olulise teabe kätte palju hõlpsamalt. Selliste pealtnäha pisiasjadega tõestavad kohalik omavalitsus ja riik oma valmisolekut olla kaaskodanike teenistuses. Selge keele ja sõnumi kõrval on seetõttu alati oluline ka selge meel.  

Liiga keeruliselt sõnastatud normid

Võitlus ilusa selge eesti keele eest on tähtsam, kui ehk esmapilgul tundub. Muu hulgas ka põhjusel, et mõnikord ülbete ja laiskade poliitikute ja ametnike kenitlev, rahvast alavääristav sõnavaht toidab äärmuslust ja populismi. Peamine põhjus on aga see, et inimesed jäävad häguse mõttega seaduste ja ametitekstide lahtimõtestamisel hätta. 

Sageli kulutavad riigiasutused palju aega pikkadele ja segastele põhjendustele, miks inimene mingit riiklikku toetust või hüvet ei saa. Sealjuures jäetakse aga tihtilugu mainimata asjad, mida abivajajal tuleks soovitud lahenduse saamiseks teha. 

Nii tegeles õiguskantsler sel ülevaateperioodil juhtumiga, kus Sotsiaalkindlustusamet oli keeldunud suurendamast puudega lapsele vajalike, riiklikult rahastatud abivahendite hulka. Abi polnud ka keeldumise vaidlustamisest. Puudega lapse emal ei olnud võimalik vaideotsusest ega algsest keeldumisest aru saada, mida tal tulnuks soodsa otsuse saamiseks teha. Õiguskantsler aitas välja selgitada, et abivahendite taotlusele lisatud arstitõendile ei olnud märgitud puudega lapsele pandud täpset diagnoosi või funktsioonihäiret. Pärast vajalike andmete saamist muutis Sotsiaalkindlustusamet esialgset otsust ja suurendas abivahendi kogust.

Õiguskantslerile kaevati Euroopa Liidu andmekaitse üldmääruse peale, mis on segase teksti ja laia tõlgendusruumiga ning raskesti rakendatav. Kaebaja soovis hinnangut, kas selline määrus üldse sobib Eesti õigusruumi. Õiguskantsler selgitas, et Euroopa Liiduga ühinemisel muutus ka kogu sealne õigustik Eesti õigussüsteemi lahutamatuks osaks. Paraku ei ole selle õiguspärasuse kontroll õiguskantsleri pädevuses. Andmekaitse üldmääruse kohaldamisel on appi tulnud Eesti Andmekaitse Inspektsioon, kes avaldab oma kodulehel vajalikke juhendmaterjale määruse rakendamise, sellega kaasnevate kohustuste, õiguste ja mõjude kohta. 

Paar näidet liiga keeruliselt sõnastatud seadusesätete kohta.

  1. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 541 lõige 31:

„Volikogu esimehele, kellele volikogu on määranud töötasu või hüvituse käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punkti 21 alusel, makstakse seoses volikogu esimehe volituste tähtajalise lõppemisega volikogu otsusega hüvitist kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevale eelnenud kahe aasta kuu keskmise töötasu või hüvituse kuuekordses ulatuses, kui volikogu esimehe volitused lõpevad volikogude algatusel toimuva valdade või linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmise käigus kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamisega ning ta on volikogu esimehena töötanud vähemalt ühe aasta enne ühinemise käigus moodustunud uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päeva.“

Tõlge: õigusnorm annab omavalitsuste ühinemisel koha kaotanud volikogu esimehele õiguse saada hüvitist, kui ta on olnud ametis vähemalt aasta. Öeldud on ka hüvitise arvutamise reegel. 

2. Töövõimetoetuse seaduse § 27 lõige 2:

„Isikule, kes oli riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tunnistatud viimase püsiva töövõimetuse ekspertiisiga püsivalt töövõimetuks kestusega vähemalt kaks aastat ja kes esitab hiljemalt püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsuses märgitud korduvekspertiisi tähtajal käesoleva seaduse alusel töövõime hindamise taotluse ning kellel tuvastatakse osaline või puuduv töövõime, või isikule, kellele riiklike elatusrahade seaduse alusel tähtajatult määratud invaliidusgrupp on riikliku pensionikindlustuse seaduse § 58 kohaselt loetud vastavaks vanaduspensioni eani määratud püsivale töövõimetusele töövõime kaotusega 40–100 protsenti, makstakse töövõimetoetust suuruses, mis on võrdne talle viimati riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel makstud töövõimetuspensioniga kalendripäeva kohta, kui käesoleva seaduse alusel makstav töövõimetoetus kalendripäeva kohta on sellest väiksem.“

Tõlge: norm sätestab, et teatud tingimustel maksab riik inimesele sama suurt töövõimetoetust, nagu ta sai varem töövõimetuspensioni. Pikalt on kirjeldatud tingimused, mis peavad olema täidetud.

Mõlemast näitena toodud sättest sõltub otseselt inimeste igapäevane elu ja toimetulek. Reegleid on vaja, ent neist on kasu vaid siis, kui on selge, kes ja mida peab tegema, millised on õigused ja kohustused.

Kohtumised Riigikogu fraktsioonidega

2018. aasta kevadel kohtus õiguskantsler kõigi kuue Riigikogus esindatud erakonna fraktsiooniga. Iga-aastastel kohtumistel on kolm peamist eesmärki. Esiteks, tutvustada õiguskantsleri värskemaid seisukohti ja tema käsutuses olevaid vahendeid põhiseaduslikkuse järelevalve tegemisel. Teiseks, kuulata Riigikogu liikmete märkusi ja tähelepanekuid õiguskantsleri tegevuse kohta. Ja kolmandaks, kuulata Riigikogu liikmete ettepanekuid, milliste teemade ja valdkondadega peaks õiguskantsler edaspidi tegelema.

Seekordsetel kohtumistel keskendus õiguskantsler kohalike volikogude tegevusele haldusterritoriaalse reformi ja kohalike valimiste järgsel perioodil, Euroopa Liidu uuele andmekaitsekorrale, apteegireformile ja omandireformi reservfondist kirikutele raha eraldamisele. 

Hulk teemasid võeti arutusele mitu korda: tulumaksupoliitika muutusest tulenev võimalik ebavõrdsus, kohtupidamise ja kohtueelse uurimise erapooletus, korruptsiooniriskid ja nende ennetamine kohalikes omavalitsustes, olukord sotsiaalhoolekandeasutustes, kooseluseaduse kehtivus vastavate rakendusaktide puudumisel ja muutuvad töösuhted 21. sajandil.

Õiguskantsler vastas enamikule küsimustest kohtumise käigus, ülejäänud päringutele saatis ta kirjaliku vastuse pärast konsultatsioone oma nõunikega. Mõnele asjale juhtis õiguskantsler vastutava ministeeriumi või ametiasutuse tähelepanu, soovitades seadust või määrust parandada.

Õiguskantsleri kohtumised fraktsioonidega:

08.05.2018 – kohtumine Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooniga;

09.05.2018 – kohtumine Vabaerakonna fraktsiooni ja Keskerakonna fraktsiooniga;

30.05.2018 – kohtumine Reformierakonna fraktsiooniga;

06.06.2018 – kohtumine Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooniga.

Rahvusvahelised suhted

Õiguskantsler on alates 2001. aastast Rahvusvahelise Ombudsmani Instituudi (IOI) liige. Instituut loodi 1978. aastal ning sellesse kuulub üle 190 riikliku ja regionaalse ombudsmani rohkem kui 100 riigist üle maailma. Rahvusvahelise Ombudsmani Instituut tegutseb kuues regioonis ‒ Aafrikas, Aasias, Okeaanias ja Vaikse ookeani piirkonnas, Euroopas, Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas ning Põhja-Ameerikas ‒, mida juhitakse maailmatasandi ja piirkondlike juhatuste kaudu. 

Õiguskantsler Ülle Madise valiti 30. septembril 2015 ning taasvaliti 27. juulil 2016 instituudi Euroopa regiooni seitsmeliikmelise juhatuse liikmeks. Alates novembrist 2017 on Ülle Madise ka IOI maailmatasandi juhatuse liige. Tema volitused juhatustes kestavad 2020. aastani. 

Õiguskantsler Ülle Madise esindab Eestit ka Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise komisjonis (ECRI). Õiguskantsleri Kantselei välissuhete ja arendusjuht Kertti Pilvik osaleb Eesti esindajana Euroopa Põhiõiguste Ameti (FRA) haldusnõukogu töös. 

Alates 2012. aastast kuulub õiguskantsler lasteombudsmanina Euroopa Lasteombudsmanide Võrgustikku (ENOC). Samuti esindab ta Eesti Vabariiki Euroopa ombudsmanide, rahvusvahelise relvajõudude ombudsmanide, politseiombudsmanide ning riiklike väärkohtlemise ennetusasutuste võrgustikus. 

Riigikogu võttis 13. juunil vastu õiguskantsleri seaduse täiendamise seaduse, mis näeb ette, et alates 1. jaanuarist 2019 täidab õiguskantsler riikliku inimõiguste asutuse ülesandeid ning teeb järelevalvet ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise üle.

Õiguskantsleri väliskülalised 2017.−2018. aasta ülevaateperioodil

20.09.2017 – Euroopa Kohtunike Koolitusvõrgu vahetusprogrammi kohtunike delegatsioon.

27.09.2017 – Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee delegatsioon.

25.01.2018 – Slovakkia ombudsmani nõunik Katarína Trnková.

05.03.2018 – Baieri liidumaa parlamendi tervishoiukomisjoni delegatsioon.

09.04.2018 – Lõuna-Korea provintsi Jeollabuk-do delegatsioon.

07.05.2018 – Soome õiguskantsler Tuomas Pöysti.

07.05.2018 – Austria justiitsasutuste võrdse kohtlemise küsimuste töögrupi liikmete delegatsioon.

08.05.2018 – ÜRO Pagulaste Ameti Põhja-Euroopa esinduse juht Henrik Mygdal Nordentoft.

09.05.2018 – Euroopa Õiguse Akadeemia direktor Wolfgang Heusel.

25.05.2018 – Espoo Rahvakohtunike Assotsiatsiooni delegatsioon.

29.05.2018 – Rootsi õiguskantsler Anna Skarhed ametkonnaga.

13.06.2018 – Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik Dunja Mijatović nõunikega.

13.06.2018 – Hollandi aseminister Raymond Knops delegatsiooniga.

20.06.2018 – Esseni kohtunike ühingu delegatsioon.

24.08.2018 – Baieri liidumaa kõrgete riigiametnike delegatsioon.

Õiguskantsleri ja tema nõunike välisvisiidid 

13.–15.09.2017 – Heili Sepp osales politsei järelevalve võrgustiku kohtumisel Strasbourgis.

18.–20.09.2017 – Indrek-Ivar Määrits, Eva Lillemaa, Maria Sults ja Kristi Ploom käisid õppereisil Soomes, kus külastasid parlamendi ombudsmani, psühhiaatriahaiglaid ja dementsuse diagnoosiga inimeste hooldekodu.

18.–21.09.2017 – Andres Aru ja Vladimir Svet osalesid Euroopa Lasteombudsmanide Võrgustiku (ENOC) aastakonverentsil ja üldkoosolekul Helsingis.

20.–22.09.2017 – Vallo Olle osales Euroopa Nõukogu sõltumatute ekspertide kohtumisel Strasbourgis.

24.–27.09.2017 – Eva Lillemaa ja Maria Sults osalesid väärkohtlemise ennetusasutuste suhtlemisoskuse ja küsitlustehnikate arendamise koolitusel Viinis. 

26.–27.09.2017 – Indrek-Ivar Määrits esines ettekandega rahvusvahelisel sümpoosionil „Strengthening monitooring for prevention of torture and illtreatment in places of liberty deprivation“ Berliinis.

26.–29.09.2017 – Kertti Pilvik osales Euroopa Põhiõiguste Ameti (FRA) haldusnõukogu koosolekul Viinis.

27.–29.09.2017 – Ülle Madise juhatas Euroopa rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise komisjoni (ECRI) korraldatud põhiõigusteteemalist ümarlauda Bratislavas.

28.–29.09.2017 – Epp Maaten osales rahvusvahelisel andmekaitse konverentsil „Data protection and freedom of information – contradiction or complement“ Potsdamis.

28.–29.09.2017 – Kristi Lahesoo osales Euroopa Ombudsmani ja Euroopa Komisjoni korraldatud seminaril „Application of EU law − Challenges in complaint handling and own-initiative investigations“ Brüsselis.

02.–04.10.2017 – Olari Koppel esines ettekandega Serbia ombudsmani institutsiooni arendamise koolitusel Belgradis.

05.–06.10.2017 – Ülle Madise, Indrek-Ivar Määrits ja Kertti Pilvik osalesid Põhja- ja Baltimaade ombudsmanide koostöökohtumisel Stockholmis.

08.–10.10.2017 – Raivo Sults osales relvajõudude ombudsmanide konverentsil Londonis.

05.–07.11.2017 – Ülle Madise, Liina Lust-Vedder, Vladimir Svet ja Kertti Pilvik osalesid Hollandi ombudsmani korraldatud omainitsiatiivi seminaril Haagis. Samuti osalesid Ülle Madise ja Kertti Pilvik Rahvusvahelise Ombudsmani Instituudi Euroopa regiooni juhatuse koosolekul.

06.–08.11.2017 – Andres Aru osales 11. Euroopa lapse õiguste foorumil Brüsselis.

06.–10.11.2017 – Janek Luts esines ettekandega Eesti Inimõiguste Instituudi korraldatud konverentsil „Building the Capacity of NGOs to protect Human Rights in Tajikistan“ Dušanbes. 

05.–08.12.2017 – Ülle Madise osales Euroopa rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise komisjoni 74. täiskogu istungil Strasbourgis.

11.–13.12.2017 – Indrek-Ivar Määrits, Eva Lillemaa, Maria Sults ja Angelika Sarapuu käisid õppereisil Norras, kus külastasid parlamendi ombudsmani ja dementsuse diagnoosiga inimeste hooldekodu.

13.–14.12.2017 – Kertti Pilvik osales Euroopa Põhiõiguste Ameti haldusnõukogu koosolekul Viinis.

17.–18.12.2017 – Kristiina Albi osales seminaril „Strengthening Policies and Practices for Unaccompanied and Separated Children in the Baltic States” Riias.

25.–27.01.2018 Œ– Marju Agarmaa osales Euroopa Inimõiguste Kohtu korraldatud seminaril „The Authority of the Judiciary” Strasbourgis.

08.–09.02.2018 – Andres Aru osales konverentsil „Measuring the Effectiveness of Children’s Rights“ Brüsselis.

07.–09.03.2018 – Kristiina Albi osales Euroopa ombudsmanide võrgustiku koostöökonverentsil Brüsselis.

11.–13.03.2018 – Eva Lillemaa osales Euroopa Nõukogu korraldatud konverentsil „Monitoring homes for the elderly” Trieris.

21.–23.03.2018 – Ülle Madise osales Euroopa rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise komisjoni 75. täiskogu istungil Strasbourgis.

16.–17.04.2018 – Ülle Madise, Olari Koppel, Eva Lillemaa, Kristi Ploom ja Kertti Pilvik külastasid Hollandi riiklikku ombudsmani Haagis ning Hogeweyki dementsete inimeste küla Weespis.

29.04.–04.05.2018 – Ülle Madise ja Kertti Pilvik osalesid Rahvusvahelise Ombudsmani Instituudi 40. aastapäevale pühendatud üritusel New Yorgis ja IOI juhatuse maailmataseme koosolekul Torontos.

14.05.2018 – Ülle Madise esines tervituskõnega pidulikul vastuvõtul Strasbourgis, millega tähistati 25 aasta möödumist Eesti, Leedu ja Sloveenia liitumisest Euroopa Nõukoguga. Samuti kohtus ta Euroopa inimõiguste voliniku ja Veneetsia komisjoni esindajaga.

15.–17.05.2018 – Kertti Pilvik osales Euroopa Põhiõiguste Ameti haldusnõukogu koosolekul Viinis.

15.–18.05.2018 – Ülle Madise ja Evelin Lopman osalesid ettekandega seminaril „Good environmental governance: the role of Ombuds institutions in protecting environmental Rights“ Vitoria-Gasteizis. Ülle Madise osales Rahvusvahelise Ombudsmani Instituudi Euroopa regiooni juhatuse koosolekul.

21.–22.05.2018 – Andres Aru ja Kristi Paron osalesid Baltimaade ja Poola lasteombudsmanide koostöökohtumisel Varssavis.

23.–25.05.2018 – Olari Koppel osales Euroopa rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise komisjoni korraldatud võrdõiguslikkust edendavate asutuste seminaril Strasbourgis.

06.–09.06.2018 – Andres Aru osales Euroopa Lasteombudsmanide Võrgustiku laste vaimse tervise teemalisel töökohtumisel Dublinis.

18.–19.06.2018 – Andres Aru esines ettekandega Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) korraldatud seminaril „Opportunities and risks of digitalisation for girls and boys“ Vilniuses.

18.–22.06.2018 – Ülle Madise osales Euroopa rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise komisjoni 76. täiskogu istungil Strasbourgis.

Õppereisid

Õiguskantsleri nõunikud külastasid 2017. aasta septembris ja detsembris Soome ja Norra parlamendi ombudsmane, tutvusid sealsete psühhiaatriahaiglate ja dementsuse diagnoosiga inimestele mõeldud hooldekodude olukorraga ning arutasid nende asutuste järelevalve küsimusi. Õppereisid toimusid Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammi toel. 

Rahvusvaheline seminar „Inimõigused digiajastul“

Õiguskantsler Ülle Madise korraldas koostöös Rahvusvahelise Ombudsmanide Instituudiga 23.−24. jaanuaril 2018 Tallinnas Kultuurikatlas seminari, kus 36 riigi õiguskantslerid ja ombudsmanid arutasid globaalse digipöörde mõju inimeste õiguste ja vabaduste kaitsele. Kõneldi riiklikust julgeolekust, inimese privaatsusest, õigusest elada n-ö levist väljas, e-tervisest, inimeste profileerimisest andmekogude alusel ja selle tagajärgedest ning õigusest kaitsta end internetis leviva laimu ja vale eest.

Enam kui 120 osalejaga seminaril juhtisid ombudsmanide arutelu Eesti parimad spetsialistid: IT-visionäär Linnar Viik, Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor Viljar Peep, vandeadvokaadid Karmen Turk ja Ants Nõmper, doktor Madis Tiik, IT-ettevõtja Rein Lang, tehnoloogiaõiguse professor Katrin Nyman-Metcalf, teadlane Kristjan Vassil jt. Ettekande tegid ka Soome, Horvaatia, Serbia ja Hollandi ombudsmanid. Seminari avas Rahvusvahelise Ombudsmanide Instituudi president, Iirimaa ombudsman Peter Tyndall. 

Õiguskantsler meedias

Intervjuud

Kõned

  • Õiguskantsler Ülle Madise kõne Euroopa Liidu eesistumise raames Tallinnas korraldatud konverentsil „E-volution of data protection“, 07.09.2017.
  • Õiguskantsler Ülle Madise tervituskõne selge sõnumi konverentsil, 08.09.2017.
  • Õiguskantsler Ülle Madise ettekanne Riigikogule õiguskantsleri tegevusest perioodil 1. septembrist 2016 kuni 31. augustini 2017, 19.09.2017.
  • Õiguskantsler Ülle Madise tervituskõne Tallinnas peetud rahvusvahelisel konverentsil „Religioon. Ühiskond. Riik“, 16.11.2017.
  • Õiguskantsler Ülle Madise kõned rahvusvahelisel seminaril „Inimõigused digiajastul“, 23.−24.01.2018.
  • Õiguskantsler Ülle Madise ettekanne Eesti Juristide Liidu 29. aastapäeva konverentsil „Kohtuvõimu piirid ja raamid“, 05.04.2018.
  • Õiguskantsler Ülle Madise tervitus tseremoonial, millega tähistati 25 aasta möödumist Eesti, Leedu ja Sloveenia saamisest Euroopa Nõukogu liikmeks. Strasbourg, 14.05.2018.
  • Õiguskantsler Ülle Madise kõne Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul „Riigireform ja hea halduse põhialused“, 05.06.2018.

E-harta

23. märtsil avaldasid Õiguskantsleri Kantselei ja Riigikontroll ühistööna valminud e-harta uusversiooni. Iga Eesti avalike teenuste kasutaja saab sellest dokumendist järele vaadata, millised õigused on tal e-riigis asutustega suheldes, ja teha kindlaks, kas neid õigusi on järgitud. Samuti saab iga asutus harta alusel lihtsalt ja süsteemselt üle vaadata oma toimingud ning seada selged ja hõlpsasti mõõdetavad eesmärgid kodanikukesksema asjaajamise korraldamiseks. Harta uusversioon vahetab välja aastal 2008 valminud teksti (vt E-riigi hartat).

Raadiosaade „Õigus ja õiglus“

Alates 4. septembrist 2016 on Kuku raadios saade „Õigus ja õiglus“, milles saatejuht, õiguskantsler Ülle Madise käsitleb saatekülalistega ühiskonnaelu teemasid, võttes arvesse põhiseaduses sätestatut. Saatekülalistega arutatakse, miks asjad on nii, nagu nad on, ja kui põhiseadus nõuab paremat, siis kuidas saaks paremini. Saade on eetris pühapäeviti kella 12–13 ja kordussaade pühapäeviti kella 18–19. Saade on järelkuulatav Kuku raadio taskuringhäälingus.

  • 03.09.2017. Kes ja miks kardavad valimisliite kohalike omavalitsuste volikogude valimistel? Kui sisuline on erakondade ja valimisliitude vastastikune kemplus usaldusväärsuse ümber, kui kõne all on kohaliku elu korralduslikud küsimused? Valimisliitude ajaloo ja rolli üle Eesti poliitikas arutlevad politoloog Tõnis Leht, ajakirjanik Argo Ideon ja saatejuht Janek Luts. Kuula saadet
  • 10.09.2017. Tahaks kinnitust, et ID-kaart ja pangakaart ja üldse tehnoloogia on kindel. Matemaatik ütleb: pole võimalik. Küsimus on vaid selles, kas vea tõenäosus on kaduvväike või suurem. Kas elu me ümber muutub nii ohtlikuks, et e-asjandusest tuleb hoopis loobuda? Milleks Eestile ID-kaart? Kust jookseb mõistlik piir halvava hirmu ja arutu uljuse vahel? Õiguskantsler Ülle Madise vestluskaaslased on Tallinna Tehnikaülikooli küberturvalisuse ekspert Jaan Priisalu ja õiguskantsleri nõunik Epp Maaten. Kuula saadet
  • 24.09.2017. Selge sõnumi auhinna võitis eelmisel aastal Maksu- ja Tolliamet. Isegi maksuvõlga saab nõuda selgete sõnadega ja kenasti. Kuidas kirjutada inimesele nii, et ta jutust aru saab ja end väärika kodanikuna tunneb? Õiguskantsler Ülle Madise vestluskaaslased on Karin Aleksandrov Maksu- ja Tolliametist ja Helen Kranich õiguskantsleri ametkonnast. Kuula saadet
  • 01.10.2017. Korruptant peab kahjud hüvitama, võimukandjail ei või olla huvide konflikti, kohtuotsuseid tuleb täita. Mõnikord on läinud teisiti. Korruptsiooni olemusest, vormidest ja ohjeldamisest räägivad Ülle Madise, Urvo Klopets ja Norman Aas. Kuula saadet
  • 08.10.2017. Kas iga rahvahääletus loeb? Millised on hääletamise ja valimise aususe reeglid? Õiguskantsler Ülle Madise vestluskaaslane on pikaaegne Veneetsia Komisjoni liige, Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Oliver Kask. Kuula saadet
  • 15.10.2017. Euroopa Liidu muutumises on Eestilgi oma roll, ja mitte üksnes selle poolaasta eesistujana. Kas võib juhtuda, et regioonid ja kohalikud omavalitsused muutuvad kõikjal tähtsamaks? Milline tulevikukujutlus on regioonide Euroopa, mitmekiiruselise Euroopa, senisest tugevama või hoopis nõrgema Euroopa sisuks? Õiguskantsler Ülle Madise vestluskaaslane on suursaadik Matti Maasikas, Eesti Vabariigi valitsuse eriesindaja Euroopa Liidu institutsioonide juures. Kuula saadet
  • 22.10.2017. Miks tohib eelhääletamise ajal reklaami teha ja miks ei võiks olla üksainus hääletamispäev? Kuidas võrrelda tulemusi ja kas on vaja muuta süsteemi? Valimisküsimusi vaevad Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants, riigiteadlane Kristjan Vassil ja õiguskantsler Ülle Madise. Kuula saadet
  • 29.10.2017. Seadused on täitmiseks. Ka need, mis piiravad valimisreklaami, keelavad häälteostu ja muu ebaausa tegevuse. Möödunud valimistel ilmsiks tulnud õigusrikkumistest räägivad saatejuhiga Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja Krista Aas ja Vabariigi Valimiskomisjoni liige, Õiguskantsleri Kantselei direktor Olari Koppel. Kuula saadet
  • 05.11.2017. Millal tohib ründajale vastu astuda? Kuidas pealtnäha ohtlikku inimest peatada? Mille poolest erinevad politseiniku ja igaühe õigused? Kuidas hinnata ohte? Kus on hädakaitse piir? Õiguskantsler Ülle Madise vestluskaaslased on Markus Kärner ja Heili Sepp. Kuula saadet
  • 12.11.2017. Mitmes riigis on võimule tõusnud karismaatilise liidriga liikumine, mis pole ei vasak- ega parempoolne; teisalt arvatakse, et selgete hoiakuteta suurparteide aeg on läbi ja selgete ilmavaadete aeg on tagasi. Erakonna olemuse ja koha üle demokraatlikus õigusriigis praegu ja tulevikus arutavad õiguskantsler Ülle Madise ja Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees Jüri Adams. Kuula saadet
  • 19.11.2017. Kas ja kuivõrd tohib teiste inimeste eraelu avaldada? Olgu või omaenda elulooraamatus. Kuriteole peab järgnema karistus, see on õige. Ent kui kurja tegu ei olnudki ning on vaid edevus, kättemaks või rahahimu? Ega me ometi umbusule ja reetmishirmule rajatud ühiskonna suunas liigu? Õiguskantsler Ülle Madise vestluskaaslased on kohtunik Ele Liiv ja kirjastaja Tauno Vahter. Kuula saadet
  • 26.11.2017. Esimesed heidetakse, tagumised – teadagi –, keskmised koju tulevad, teame rahvatarkust ja „Kalevipoega“. Kas võimekus on kohustus? Vastutusest, nahahoidmisest ja pühendumisest vestlevad õiguskantsler Ülle Madisega saate „Plekktrumm“ toimetaja Hedi Rosma ja kirjanikust suursaadik Jaak Jõerüüt. Kuula saadet
  • 03.12.2017. Eesti kohtus tuleb süü täpselt selgeks teha. Tõendamine võtab aega, emotsionaalne hukkamõist käib ruttu. Nii käib enne kohut tihti avalik süüdi- või – vahel harva – õigeksmõistmine. Kuidas hoida kohtumenetlust autoriteetse, õiglase ja seaduslikuna, kuidas kaitsta inimest ülekohtu ja ühiskonda kurjategijate eest, arutavad Riigikohtu esimees Priit Pikamäe, riigi peaprokurör Lavly Perling ja õiguskantsler Ülle Madise. Kuula saadet
  • 10.12.2017. Kuidas ennustada maksu või toetuse mõju riigieelarvele? Aga inimkäitumisele? Kuidas selgitada muutusi, mis ei meeldi? Õiguskantsler Ülle Madise vestluskaaslased on Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov ja Sotsiaalkindlustusameti peadirektor Egon Veermäe. Kuula saadet
  • 17.12.2017. Vabas ühiskonnas on lubatud mõelda ja öelda – erinevalt. Mõistlikust kritiseerimisest ja loomingulisest tulevikuosutusest sünnivad uued otsused – ideaalis. Kui tähtis on tänapäeval arvamusartikkel? Arvamuskultuurist kõnelevad Postimehe arvamustoimetaja Marti Aavik, kommunikatsiooniekspert Ilmar Raag ja õiguskantsler Ülle Madise. Kuula saadet
  • 24.12.2017. Eesti riigi põhiseaduslik eesmärk on kaitsta eesti rahvust, keelt ja kultuuri. Mis on keeleoskus ja kas seda saab õiglaselt mõõta? Kuidas eesti keelt hästi hoida ja arendada, arutavad tunnustatud keeleteadlane Martin Ehala, Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk ja õiguskantsler Ülle Madise. Kuula saadet
  • 31.12.2017. Sündmusterohke aasta kajastus ka õiguskantsleri ametkonna tööpõllul. Haldusreformile, väljamõeldiste pealetungile, sotsiaalkaitsele, maksureformile, koleerilisele õigusloomele ja põhiseaduslikkuse järelevalvele vaatavad tagasi Ülle Madise, Janek Luts ja Olari Koppel. Kuula saadet
  • 07.01.2018. Meediast rääkides kõlavad kõige rohkem sellised sõnad nagu konvergents, kontsentreerumine, globaliseerumine, manipulatsioonid, propaganda ja libauudised. Aga kui vaja, siis kes ja kuidas peab meediat ohjama ja kontrollima, ilma et ohustataks ettevõtlus-, sõna- ja ajakirjandusvabadust? Kas vajame täiendavat meediaregulaatorit? Stuudios arutlevad meediainnovatsiooni professor Indrek Ibrus, meediapoliitika dotsent Andres Jõesaar ja saatejuht Janek Luts. Kuula saadet
  • 14.01.2018. Kas vabas ühiskonnas saab midagi olla kogu rahvale tähtis, isegi püha? Kas kaasaja Eesti vajab kangelasi ja rahvuslikku müüti? Kultuurist, sümbolitest, vabadusest ja ühtekuuluvusest räägivad saatejuhiga Anzori Barkalaja ja Kadi-Ell Tähiste. Kuula saadet
  • 21.01.2018. Internetis liikuvat infot saavad jälgida needki, kel selleks õigust pole. Kas seda on võimalik takistada? Äkki liigume sinnapoole, et kurjategijad suhtlevad internetis salaja ja korralikud inimesed, kel erioskusi ei ole, on enda teadmata niisama nähtavad kui linnatänaval? Enesekaitsest internetis, süva- ja tumeveebist ning küberkuritegude avastamisest räägivad Keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo juht Oskar Gross, infoturbeekspert Anto Veldre ja õiguskantsler Ülle Madise. Kuula saadet 
  • 28.01.2018. Kas Eesti heaolu suurendamiseks tuleb riigiinstitutsioone muudkui ümber teha? Äkki oleks targem riigiteenijad hea Eesti nimel tööle panna ja lõpetada tööaja raiskamine? Ametnikud on nn kastikeste joonistamise, väikeste poliitiliste ambitsioonide rahuldamise ja üha lisanduva bürokraatia all kookus, kõiki Eesti inimesi puudutavad muudatused tehakse aga tihti halvasti ja sisulised tulevikuotsused seisavad hoopis. Visalt ringlevaid riigilammutamise plaane vaevad õiguskantsler Ülle Madise, Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Jüri Adams ja Inimõiguste Instituudi juhataja, kooliõpetaja Vootele Hansen. Kuula saadet
  • 04.02.2018. Kui usaldus on tunne, siis kas seda saab tõsikindlalt mõõta? Mida järeldada vähesest või suurest usaldusest, olgu poliitikas, majanduses või ühiskonnas üldse? Saatekülalised on Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora ja sotsioloog Juhan Kivirähk. Kuula saadet
  • 11.02.2018. Õigusriik kõlab uhkelt, inimeste võrdsus ja õiglus niisamuti. Ometi tuntakse sageli, et õigus jääb jalule seadmata, võim kipub koonduma ja üle jääb protest. Miks see nii on? Õiguskantsler Ülle Madise vestluskaaslased on Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees Jüri Adams ja Inimõiguste Instituudi juhataja, kooliõpetaja Vootele Hansen. Kuula saadet
  • 18.02.2018. Kas kool on tõesti teenus, õpetaja teenindaja ja hinded haldusaktid? Kas usalduse ja austuse peab asendama kontroll? Tänapäeva koolielu, õpetaja ja õpilase rolli ning vanemate õiguste üle arutlevad saatejuhiga Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktor Kaarel Rundu ja õiguskantsleri nõunik Helen Kranich. Kuula saadet
  • 25.02.2018. Kas vabadus on igaühele jõudumööda? Aga võrdsus? Miks tahetakse vahel oma õnne rajada teise endataoliseks vormimisele? Unistustest, usust, mälestustest, võrdsusest ja vabadusest, omast ja võõrast räägivad kirjanik Tõnu Õnnepalu ja õiguskantsler Ülle Madise. Kuula saadet
  • 04.03.2018. Saaremaa valdadest sai haldusreformis üks suur Saaremaa. Kas reformist oli kasu? Mis on muutunud? Eesti suurima valla loomisest räägivad Alo Heinsalu ja Ülle Madise. Kuula saadet
  • 11.03.2018. Rahvale meeldida tahtmine pole paha, aga võimuihast kantud ässitamine küll. Vahel lõhutakse ühiskonda väljastpoolt ja vahel seest. Pole harv seegi, et nn õige demokraatia loosungiga populistid võtavad rahvalt viimse võimu ja ikka oma kätte. Valitsemise muutumisest kõnelevad õiguskantsler Ülle Madisega Rahvusringhäälingu välisuudiste toimetaja Arni Alandi ja NATO küberkaitsekoostöö keskuse direktor Merle Maigre. Kuula saadet
  • 18.03.2018. Sõnadega saab teha palju head – või palju kurja. Ega asjata öelda, et sõna on tegu ja sõnal on jõud. Emakeelepäeva puhul räägivad sõna väest kirjanik Viivi Luik ja õiguskantsler Ülle Madise. Kuula saadet
  • 25.03.2018. Praegu on juba raske hinnata, millal muutus Eesti metsade teema ühiskonda lõhestavaks küsimuseks. Üks põhjus, miks metsade olukord on muutunud emotsionaalse arutelu teemaks, on metsa kohta käivate andmete üleküllus, et mitte öelda andmete usaldusväärsuse küsimus. Kuidas vastanduvast olukorrast välja tulla, arutlevad erametsaomanik Rainer Kuuba, Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra ja saatejuht Janek Luts. Kuula saadet
  • 01.04.2018. Sõltumatu ja asjatundlik kohus on õigusriigi nurgakivi. Seaduslikku otsust ei tohi väärata kohtuniku ilmavaade ega avalik arvamus. Mis saab siis, kui avalikkusel on kõik juba enne kohut selge? Kuidas lohutada kaotajat: kõik kohtuskäijad on ju oma õiguses kindlad, ent korraga nad võita ei saa. Õiguskantsler Ülle Madise vestluskaaslased on endine Riigikohtu esimees, vandeadvokaat Märt Rask ja ringkonnakohtunik, Veneetsia komisjoni liige Oliver Kask. Kuula saadet
  • 08.04.2018. Võlg on võõra oma, öeldakse. Ometi on palju võlgnikke ja neid, kes kohtuotsuseid ei täida. Pangakonto arestimine ja muud sunnimeetmed näivad võlgnikule karmid, aga sellele, kes oma raha tagasi nõuab või lahutuse järel lapsega kohtuda tahab, leebed. Kohtutäituri tööst räägivad Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja aseesimees Terje Eipre, kohtutäitur Elin Vilippus ja õiguskantsler Ülle Madise. Kuula saadet
  • 15.04.2018. Tuleva aasta riigieelarve tegemine on alanud. Kuidas seda kokku pannakse? Mis on riigi eelarvestrateegia? Soove ja vajadusi on ikka rohkem kui raha. Kuivõrd on läbirääkimisruumi? Mis mõju on majandusprognoosil? Riigieelarve kokkupanemist valgustavad Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik, Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja asetäitja Marika Tuusis ja õiguskantsler Ülle Madise. Kuula saadet
  • 22.04.2018. Andmekaitse näib tüütu bürokraatiana vaid seni, kuni tuntav kahju on tekkinud. Era- ja pereelu puutumatust tuleb kaitsta meil kõigil: igaühel endal, ettevõtjatel ja riigil. Tervise-, karistuse-, võla- ja muude andmete kaitsest ning tänapäeva teadusest, ärist ja kuritegevusest räägivad Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor Viljar Peep ja õiguskantsler Ülle Madise. Kuula saadet
  • 29.04.2018. „Kõigepealt kujundame meie oma linnu ja siis hakkavad linnad kujundama meid,“ kõlab Taani urbanisti Jan Gehli kuulus tsitaat. Uuringud kinnitavad, et nii on. Roheluse asemel asfalt; hea ruumi asemel läbimõtlematult ehitatud tänavad ja majad teevad elu kehvemaks. Mõistliku, erinevaid huve arvestava linnaplaneerimise võimalikkust arutavad õiguskantsler Ülle Madise ja arhitekt Veronika Valk. Kuula saadet
  • 06.05.2018. Kellega nõustuda läheneva Euroopa päeva eelõhtul: kas nendega, kes väidavad, et eurooplased muutuvad pigem üha natsionalistlikumaks ning pooldavad rohkem omaette olemist ega panusta piisavalt koostööle; või nõustada nendega, kes leiavad, et Euroopa Liit on muutunud rände- ja majanduskriisi tõttu tugevamaks. Euroopas toimuva temperatuuri mõõdavad Välisministeeriumi Euroopa asjade asekantsler Matti Maasikas, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets ja saatejuht Janek Luts. Kuula saadet
  • 13.05.2018. Kas inimesel on õigus sellele, mis tal on või mille ta teenib, või peab ta oma heaolu kehvematega jagama? Riiklikult sunnitud abi ja kaastunne? Revolutsioonihirm? Kas keegi üldse õpiks, töötaks ja pingutaks, kui võrdsus oleks täielik? Kui aga lootust ega sihti üldse pole, kõik on juba jagatud, kaob ka ühistunne, kas pole? Õiguskantsler Ülle Madise vestluskaaslased on Kalev Kukk ja Vootel Hansen. Kuula saadet
  • 27.05.2018. Mõnikord astutakse keelust üle ka siis, kui ähvardab karm karistus. Teinekord pole aga ähvardust tarviski: inimesed peavad reeglitest ikkagi kinni. Miks see nii on? Kus on käsu ja keelu mõistlikud piirid? Õiguskantsler Ülle Madise vestluskaaslased on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna sotsioloog Anna Markina ja ajakirjanik Mikk Salu Eesti Ekspressist. Kuula saadet
  • 03.06.2018. Äsja möödus 50 aastat 1968. aasta suurtest sündmustest. Atentaatide, tehnoloogiliste uuenduste ja relvastumise taustal avaldati meelt tarbimisühiskonna, ärakasutamise, sõdade, bürokraatia, vaimse ahistatuse ja kivistunud struktuuride vastu. Kuidas see juhtub, et korraga saab paljudel villand? Revolutsioonide olemuse ja mõistlikkuse võimalikkuse üle arutlevad mõttekoja PRAXIS juhataja Tarmo Jüristo ja õiguskantsler Ülle Madise. Kuula saadet 
  • 10.06.2018. Rahvaalgatusel ja rahvahääletusel on eri vorme: nn auru väljalaskmisest siduvate otsusteni. Eestis on rahvahääletus kohustuslik ja küllap seepärast harv. Rahvaalgatus meil aga otseteed rahvahääletuseni ei vii. Otsedemokraatia põhivormide erinevusi ja kogemust Eestis ja mujal arutavad Riigikogu Kantselei asedirektor Aaro Mõttus ja õiguskantsler Ülle Madise. Kuula saadet
  • 17.06.2018. Parlamentaarne riigivalitsemine tähendab tavaliselt pikka arutamist ja presidentaalne riigivalitsemine kiiret otsust. Kumba õigupoolest tahame, kui ei tea, kas oleme otsuse poolt või vastu – olgu see uus tehas, mets või aktsiis? Riigikogu ja valitsuse võimu tasakaalustamise vaidlusi Põhiseaduse Assamblees meenutavad Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees Jüri Adams, Põhiseaduse Assamblee redaktsioonitoimkonna esimees Liia Hänni ja õiguskantsler Ülle Madise. Kuula saadet
  • 24.06.2018. Kuidas hinnata ja mõõta alkoholipoliitika edukust või läbikukkumist? Kas seadustega saab muuta inimeste käitumisharjumusi ja maksude tõstmisega ostukäitumist? Viimaste aastakümnete Eesti alkoholipoliitikat vaatlevad Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing, sotsioloog Riina Raudne ja saatejuht Janek Luts. Kuula saadet
  • 01.07.2018. Kui Riigikogus saavad kokku Eesti rahva seas kõige rohkem levinud vastandlikud vaated ja huvid, ei saa ka valitsus olla ühte nägu. Peaminister on esimene võrdsete seas. Nii võtab kokkuleppimine aega. Teadagi: meelepärane otsus näib ikka tulevat liiga aeglaselt ja huvidevastane otsus kiirustades. Kas minister peab juhitavat eluala tundma või on kõigest külaline ametnike majas? Valitsuse põhiseaduslikku rolli üle arutlevad õiguskantsler Ülle Madise, Riigikogu põhiseaduskomisjoni liikmed Jüri Adams ja Mart Nutt. Kuula saadet
  • 08.07.2018. Inimestele meeldib end mõistlikuks pidada. Ometi kipub pikem hea aeg lõppema inimeste endi esile kutsutud krahhiga. Miks loobutakse headusest, loogikast, ratsionaalsest soovist suurendada kõikide heaolu? Miks on isiklik vabadus paljudele raske kanda? Miks peibutab kirglik grupikurjus? Ühiskonna enesehävituslikust tungist räägivad David Vseviov, Hent Kalmo ja Ülle Madise. Kuula saadet 
  • 15.07.2018. Kahekümne esimese sajandi töösuhteid ja -turgu iseloomustab paindlikkus. Paljud teenivad raha mitmel kohal töötades ja omaks on võetud jagamismajandus. Tööõigus on aga suuresti samaks jäänud, maksud ja sotsiaalne turvavõrk niisamuti. Mida teha, et tuleviku tööelu oleks mõistlikult ja õiglaselt korraldatud? Õiguskantsler Ülle Madise vestluskaaslased on Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Sten Andreas Ehrlich ja Õiguskantsleri Kantselei sotsiaalsete õiguste osakonna vanemnõunik Angelika Sarapuu. Kuula saadet 
  • 22.07.2018. Kohtuotsus ei saa kõikidele meeldida, olgu tegu lapse hooldusõiguse jagamise, maksuvaidluse või kurjategija karistamise kohtuasjaga. Võõras otsus näib ikka leebe ja enda oma karm. Vaatamata eksamile, kolmeaastasele katseajale, rangele igapäevatöö kontrollile ja üldjuhul õigetele otsustele püütakse kõikjal kohtu autoriteeti murendada. Mida saaks kohus paremini teha, küsib õiguskantsler Ülle Madise Tallinna Ringkonnakohtu esimehelt Villem Lapimaalt ja Eesti Kohtunike Ühingu esimehelt Indrek Parrestilt. Kuula saadet 
  • 29.07.2018. Meedia terviseseisundi üle arutletakse seoses andmekaitse ja autorikatse direktiiviga. Need on kindlasti põnevad, aga keerulised dokumendid, ent küsigem teisiti: kas Eesti seadusruum takistab praegu meedia tegevust sisuliselt? Meedia oleviku ja tuleviku üle arutlevad Geenius.ee vastutav väljaandja Henrik Roonemaa, Edasi.org eestvedaja Janeck Uibo ja saatejuht Janek Luts. Kuula saadet 
  • 05.08.2018. Selle aasta seitsme kuuga on liikluses hukkunud poolsada inimest, niisiis rohkem kui 2017. aastal kokku. Ehmunult otsitakse põhjusi ja kiireid lahendusi olukorra muutmiseks. Kas liikluskultuuri ja traagiliste õnnetuste arvu saab vähendada kampaaniate korraldamisega, seaduste muutmise ja karistuste karmistamisega? Arutlevad Põhja prefektuur prefekt Kristian Jaani, Maanteeameti liiklusohutuse strateegialoome juht Alo Kirsimäe ja saatejuht Janek Luts. Kuula saadet 
  • 12.08.2018. Naiste ja nõrgemate õigustest räägitakse palju ja õige muidugi: tulebki olla lahke ja kena. Ent ka „tavalisel valgel mehel“ on õigused ja kohustused ning vahel mure. Õiguskantsler Ülle Madise kõneleb professor Kristjan Pordi ja näitleja Peeter Ojaga poiste ja meeste elust, tunnetest ja õigustest tänapäeva maailmas. Kuula saadet 
  • 19.08.2018. Kas edukat ettevõtet saab juhtida demokraatlikult? Aga demokraatlikku riiki edukalt? Mille taha jääb avara tulevikuvaatega laitmatu riigijuhtimine? Õiguskantsler Ülle Madise vestluskaaslane on ettevõtja, endine Maksu- ja Tolliameti peadirektor Marek Helm. Kuula saadet
  • 26.08.2018. Lehman Brothersi pankrotist möödub septembris kümme aastat. Inimesed üle maailma kaotasid kodusid, töökohti ja lootust. Mis täpselt juhtus? Finantskriisi olemusest, vältimisest ja mõjust räägivad õiguskantsler Ülle Madise, SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel ja presidendi majandusnõunik Heido Vitsur. Kuula saadet

Võimukõnelused

Õiguskantsler algatas 2015. aasta lõpus akadeemiliste loengute sarja „Võim“, mille siht on lahata võimu kõigis selle võimalikes ilmingutes. Peale õiguskantsleri ametkonna on loengutest oodatud osa saama kantselei lähemad koostööpartnerid Riigikogust, avalikku võimu teostavatest asutustest, erasektorist ja vabakonnast.

2017. aasta septembrist 2018. aasta maini peetud loengud:

  • 12.09.2017. Rein Lang „Õnne võim“;
  • 10.10.2017. Anna Levandi „Tahte(jõu) võim“;
  • 21.11.2017. Robert Kitt „Kas Eesti saab rikkaks?“;
  • 19.12.2017. Hagi Šein „Kas televisioon on kaotanud oma võimu?“;
  • 16.01.2018. Jekaterina Koort „Hiinlaste ärikultuur ja läbirääkimiste strateegiad“;
  • 21.02.2018. Toomas Hendrik Ilves „Vaba ühiskonna kestmise võimalikkus“ ;
  • 27.03.2018. Märt Rask „Süüdimõistmisest enne õigusemõistmist“;
  • 11.04.2018. Raivo Vare „Rongide ja raudtee võim maailma majanduses“;
  • 22.05.2018. Lavly Perling „Kriminaalmenetlus ja avalik huvi. Tõde, inimesed ja aus kohtupidamine“;
  • 12.06.2018. Lili Milani „Tervishoiu demokratiseerumine: uued geenipõhised lähenemised“.