Kontrollkäigud

Õiguskantsler peab jälgima, et kinnipidamisasutustes viibivate inimeste põhiõigused oleksid kaitstud. See ülesanne tuleneb õiguskantsleri seadusest, mille järgi on õiguskantsler ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivse protokolli (OPCAT) artiklis 3 sätestatud riigi ennetusasutus. Ülesande täitmiseks teevad õiguskantsleri nõunikud kinnipidamiskohtadesse enamasti ette teatamata kontrollkäike. 

Kinnipidamiskoht on asutus, kus hoitakse või võidakse hoida isikuid, kellelt on võetud vabadus kas avalikku võimu teostava asutuse korralduse alusel, selle asutuse toetusel või sõnaselgel või vaikival nõusolekul. Eestis on sellised kinnipidamisasutused vanglad, politsei kinnipidamiskohad, tahtevastast ravi osutavad psühhiaatriahaiglad, kinnised lasteasutused, ööpäevaringset erihoolekannet pakkuvad sotsiaalhoolekandeasutused jne. 

Erihooldekodud

Õiguskantsler kontrollis ülevaateperioodil seitset erihoolekandeasutust: Imastu Kool-Kodu, Võisiku Kodu ja Karula Kodu, MTÜ Valgamaa Tugikeskust, Valga Haigla hoolekande osakonda, Hellenurme Kodu ja Lõuna-Läänemaa Tervishoiu ja Sotsiaalhoolekande Keskust. 

Riigieelarvest rahastatav ööpäevaringne erihooldusteenus on mõeldud neile psüühikahäirega või raske või sügava puudega töövõimetutele inimestele, kes vajavad vaimse tervise tõttu igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalist abi ja järelevalvet. Eestis on kokku 43 ööpäevaringse erihooldusteenuse asutust, kus 2017. aasta lõpus elas 2503 inimest. Õiguskantsler pööras sel ülevaateperioodil rohkem tähelepanu asutustele, kus ööpäevaringsel erihooldusteenusel on sügava liitpuudega inimesed. 

Erihoolekandeasutustesse tehtud kontrollkäikudel jälgisid õiguskantsleri nõunikud, kas klientide liikumisvabadust piiratakse (näiteks lukustatakse tubadesse, seotakse kinni) ja kuidas kasutatakse ohjeldusmeetmeid. Samuti hindasid nõunikud asutuste olmetingimusi, kontrollisid, kas hoolekandeasutuses on piisavalt töötajaid ning kas nad on saanud vajaliku koolituse psüühikahäiretega inimestega töötamiseks. Nõunikud uurisid ka seda, kas klientidele pakutakse piisavalt mõtestatud ajasisustust ning nende terviseseisundi säilitamiseks vajalikku toetavat tegevust. Jälgiti, kuidas on korraldatud ravimite jagamine ja kas tervishoiuteenused on kättesaadavad. Kõigil kontrollkäikudel osales tervishoiueksperdina perearst. 

Sageli napib erihoolekandeasutustes asjatundlikke tegevusjuhendajaid, iseäranis õhtuti ja öösiti. Tegevusjuhendajate töökorraldus peaks võimaldama kõigi erihoolekandeasutuse elanikega individuaalselt tegelda ning vajaduse korral nende liikumisel ja tegevusel silma peal hoida. Töötajaid peab olema nii palju, et ärevad olukorrad saaks lahendada kiiresti, kõigile patsientidele ohutult ning tagada seejuures ka töötajate endi turvalisus. Õigusaktides kehtestatud erihoolekandeasutuste töötajate miinimumarv ei pruugi alati tagada kvaliteetset teenust ega elanike põhiõiguste kaitset. Peale selle tuleb arvestada asutuse hoone ja elanike eripäradega.

2020. aastani võib sügava liitpuudega inimeste tegevusjuhendajana töötada ka isik, kes on end registreerinud selleks tööks nõutavale täienduskoolitusele. Paljud vajaliku ettevalmistuseta tegevusjuhendajad töötavad sügava liitpuudega psüühikahäiretega inimestega juba aastaid. Mõned neist ei ole saanud isegi tegevusjuhendaja põhikoolitust. Riik on koolitusnõuded kehtestanud psüühikahäiretega inimeste eripärast hooldus- ja abivajadust silmas pidades. Koolitamata töötajad ei pruugi osata olukordi õigesti hinnata ega pruugi valida turvalisuse ja kliendi heaolu tagamiseks õigeid töövõtteid. Erihooldekodu peab hoolitsema, et personal saaks võimalikult ruttu seadusega ette nähtud koolitust. 

Mitmes erihoolekandeasutuses oli õigusvastaselt piiratud elanike liikumisvabadust. Näiteks oli peremaja või osakonna uks lukus. Lukustatud üksustes elavaid inimesi tuleb nende terviseseisundi tõttu pidevalt jälgida. Ilma kohtumääruseta võib erihooldekodu elaniku liikumisvabadust piirata vaid seadusega määratud erandlikel tingimustel, paigutades ta kuni kolmeks tunniks ohutusse eraldusruumi. 

Mõnes kontrollitud erihooldekodus elasid kliendid läbikäidavates tubades, soovida jättis pesu- ja tualettruumide puhtus, samuti oli mitmes hoones keeruline ratastooliga liikuda. 

Õiguskantsler uuris veel, kuidas aitavad Imastu Kool-Kodu ja Võisiku Kodu oma elanikel erihoolekandeasutuste reorganiseerimise kava alusel väiksematesse hoolekandeasutustesse ümber asuda, kuna need kodud on plaanis mõne aja pärast sulgeda. Ettevalmistusi on üldiselt tehtud läbimõeldult ja põhjalikult. Õiguskantsler tuletas hooldekodudele taas meelde, et töötajad annaksid ümberkorralduste kohta võimalikult palju teavet ka hooldekodu elanikele.

Õiguskantsler palus AS-i Hoolekandeteenused hooldekodudel hoolitseda selle eest, et õendusabiteenus oleks kättesaadav vähemalt seaduses sätestatud minimaalsel määral. 

Lasteasutused

Õiguskantsler kontrollis Imastu Kool-Kodusse kohtumääruse alusel paigutatud alaealiste osakonda, Tallinna Lastekodu Väikelaste turvakodu ja kaht alaealistele statsionaarset psühhiaatrilist abi osutavat haiglat: SA Tallinna Lastehaigla Laste Vaimse Tervise Keskust ning SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskust.

Imastu Kool-Kodu alaealiste osakond on kinnine ning seal viibivad alaealised, kes vajavad ka lihtsamate ülesannete täitmisel individuaalset juhendamist. Oli hea tõdeda, et päevasel ajal oli selles osakonnas piisavalt palju töötajaid.

Õiguskantsler leidis, et Imastu Kool-Kodu kinnise osakonna õuealast tuleks kujundada lastele sobilik mänguväljak, kus neil oleks piisavalt tegevust.

Imastu Kool-Kodu peab muutma ka eraldusruumi viiva teekonna ohutumaks ja parandama eraldusruumi jälgimisvõimalusi. Kinnisest osakonnast pääseb eraldusruumi mööda kitsaid koridore, kus on mitu suletud ust, riidenagisid jms, mis võivad rahutu lapse või nooruki eraldusruumi viimise muuta talle endale ja töötajatele ohtlikuks. Eraldusruumi ukses oli toas toimuva jälgimiseks läbipaistva purunemiskindla kattega vaateava, mis aga ei võimaldanud jälgida kogu ruumi – tekkis nii-öelda pime nurk. 

Tallinna Lastekodu Väikelaste turvakodul palus õiguskantsler parandada olmetingimusi ja kaunistada laste magamistube, et need oleksid lapsesõbralikumad. Turvakodus võiks olla eraldi õdus külalistuba, praegu toimuvad kokkusaamised rühmaruumis või fuajees. 

Õiguskantsler kontrollis ka SA Tallinna Lastehaigla Laste Vaimse Tervise Keskuse ning SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskuse tegevust psühhiaatrilise abi osutamisel alaealistele. 

Lastele psühhiaatrilist abi andvates haiglates peab patsientidel olema võimalik tualettruumi ust lukustada. Samal ajal peab meditsiinipersonalil olema võimalus tualettruumi siseneda, kui tekib kahtlus, et laps võib end suletud ukse taga vigastada. Lapsed peavad saama vanemate ja eestkostjatega privaatselt suhelda. Telefonivestlused ei peaks toimuma personali juuresolekul. 

Mõlemas külastatud haiglas kasutatakse videovalvet, mille rakendamise praktika on mõneti erinev. Õiguskantsler rõhutas, et palatis kasutatav videovalve riivab patsiendi privaatsust ja seetõttu peab see olema iga patsiendi puhul põhjendatud ja kaalutud, mitte automaatselt rakendatav meede. Vabatahtlikult ravil oleval patsiendil tuleb anda palatis videovalve kasutamiseks nõusolek, kuid videovalve rakendamisest peab kindlasti teavitama ka tahtest olenematul ravil viibijat. Kui patsienti tuleb näiteks suitsiidiohu tõttu videokaamera abil pidevalt jälgida, peab haiglatöötaja seda ka tõepoolest tegema, muidu ei täida videovalve oma eesmärki − kaitsta patsiendi elu ja tervist.

Õiguskantsler toonitas, et patsientide ohjeldamine tuleb vormistada nii, et dokumentides märgitaks iga kord ära ka ohjeldusmeetme rakendamise ning selle jätkamise põhjendus. Ohjeldamise jätkamist peab arst eraldi põhjendama, ei piisa üksnes patsiendi ohjeldamisele eelnenud käitumise kirjelduse kordamisest.

Haiglad peavad lastele ja noortele statsionaarse ravi ajal pakkuma vaba aja veetmise võimalusi. Külastatud haiglates oli patsientidel võimalik vaadata filme, lugeda raamatuid, jalutada hoovis ja ka sporti teha, kui patsiendi seisund seda võimaldab. Patsientide vaba aega aitasid sisustada noorsootöö spetsialistid ja tegevusjuhendajad. 

(Loe ka peatükki „Lapsed ja noored“.)

Arestimajad ja vanglad

Õiguskantsler kontrollis Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lääne prefektuuri Kuressaare, Rapla, Paide, Pärnu ja Kärdla politseijaoskonna arestimaju. Samuti analüüsis kinnipeetute surmajuhtumeid politseihoonetes.

Enamikus külastatud arestimajade kambrites napib loomulikku valgust. Rapla ja Paide arestimajades ei saa kinnipeetud värskes õhus viibida nädalavahetusel. Kuressaare ja Pärnu arestimajas ei pääse kinnipeetud üldse õue. Kuressaares saavad nad jalutada avatud aknaga kambris. 

Ööpäevaringse videovalve kasutamine arestimaja kambris eeldab iga juhtumi puhul kaalutud otsust. Kuressaare arestimajas tuleks kambrite hügieeninurgad ülejäänud kambrist tõhusamalt eraldada, et kinnipeetu ei peaks tualetti kasutama teiste kambris viibijate silme all. Mõnes arestimajas ei olnud kainenejatel puhast jooginõu.

Kinnipeetutega seotud dokumente vormistatakse arestimajades varasemaga võrreldes hoolikamalt. Endiselt tuleb korrektselt fikseerida arestimajja saabuja tervislik seisund. Võimalikke hilisemaid õiguslikke vaidlusi aitaks lahendada, kui talletataks, kui pikalt rakendati kinnipeetu suhtes erivahendeid. Mõnes dokumendis oli jäetud märkimata, kas ja millise tulemusega teatati isiku lähedastele tema kinnipidamisest. 

Paaril juhul avastas õiguskantsler, et PPA kodulehel avaldatud ja politseijaoskonna teenindussaali ning kinnipeetu kambriseinale välja pandud info pakkide vastuvõtu ja kokkusaamiste kohta on erinev. Vastuoluline teave parandati kiiresti.

Lähiaastatel on kavas rajada Pärnusse uus pääste- ja politseihoone. Praeguse arestimaja kinnipidamistingimused on endiselt kehvad. Kinnipeetud ei saa viibida värskes õhus ning lühiajalised kokkusaamised toimuvad koridoris, trellide vahel. Tualetti saab kasutada ainult ühes kainestuskambris. Uue hoone rajamise plaani tõttu on arestimaja mahukad ehitustööd majanduslikus mõttes küsitavad. Sellegipoolest ei tohi kinnipeetuid hoida nõuetele mittevastavates tingimustes.

2017. aastal suri arestimajades kolm kainenema toodud isikut. Neli kinnipeetut sooritas enesetapu. PPA analüüsib ja võtab arvesse kinnipeetu võimalikku riskikäitumist, muu hulgas kalduvust enesetapule. Igat suitsiidijuhtumit uuriti otsekohe. Kui distsiplinaarmenetluse käigus tuvastatakse, et teenistuja on oma töökohustusi rikkunud, määratakse talle distsiplinaarkaristus sõltuvalt süü olemusest ja suurusest. Surmajuhtumeid aitaks ära hoida ulatuslikuma videovalve kasutamine kõikides kainestuskambrites ning tehnilise järelevalve kombineerimine tõhusa ja vahetu visuaalse jälgimisega.

Õiguskantsler kontrollis vanglas viibiva kinnipeetu palvel enne tähtaega vangistusest vabanemise norme ning leidis, et Riigikogul on nende nõuete kehtestamisel avar kaalutlusruum. Näiteks võib kohustada vabanenut elama kohtu määratud alalises elukohas, kehtestada alkoholitarbimise keelu jne. Tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabaks laskmine ei vabasta isikut karistuse kandmisest. Kui isik rikub nõudeid, tuleb tal jätkata karistuse kandmist kinnipidamisasutuses ning on põhjendatud, et kohus asub uut tingimisi ennetähtaegse vabastamise võimalust vaagima alles aasta möödumisel.

Kaitsevägi

Õiguskantsler kontrollis ülevaateperioodil kaht Kaitseväe üksust ja analüüsis asendusteenistuse korraldamist.

Viru jalaväepataljonil soovitas õiguskantsler tagada, et kõik ajateenijad saaksid end vajadusel pesta sooja veega. Kalevi jalaväepataljonis ei tuvastanud õiguskantsler puudusi, millele ta peaks tähelepanu juhtima. 

Õiguskantsler uuris omaalgatuslikult asendusteenistuse korraldust. Asendusteenistujate ja teenistust korraldavate asutuste juhtidega tehtud intervjuudest selgus, et asendusteenistuse korraldusega ollakse üldjoontes rahul. Teenistujate sõnul on tööülesanded huvitavad ning asutustes suhtutakse neisse sõbralikult. Asutuste juhtide arvates on asendusteenistujatest palju kasu. Õiguskantsler soovitas kaaluda võimalust anda asendusteenistujatele õigus avaldada oma eelistus teenistuskoha kohta ning lubada neil teenistuskohaga eelnevalt tutvuda. Samuti on mõistlik, kui teenistuskohaks määratud asutus saaks asendusteenistuja sobivust eelnevalt hinnata. Ka tuleks paremini läbi mõelda, millist väljaõpet asendusteenistujatele edaspidi antakse. Asendusteenistuse korralduse muudatused on väljatöötamisel. 

Pagulaskeskused

Õiguskantsler kontrollis Varjupaigataotlejate Majutuskeskuse Vao Keskust ja selle Vägeva üksust. Majutuskeskustes elavad nii rahvusvahelise kaitse taotlejad kui ka juba kaitse saanud isikud.

Väga hea mulje jättis majutuskeskuste personali vastutulelik suhtumine elanikesse ning valmisolek igapäevamuresid kiiresti lahendada. Elanikele on tagatud tervishoiuteenused: esmane tervisekontroll, võimalus käia kohaliku perearsti ning eriarstide vastuvõtul. Vajaduse korral saab arsti vastuvõtul ja ka muudel juhtudel kasutada tõlketeenust. Tarvilikud ravimid saadakse hõlpsasti. 

Majutuskeskustes elavad lapsed on saanud tasuta hambaravi ning kõigil keskuse elanikel on võimalik soovi korral saada psühholoogilist nõustamist. Kooliealised lapsed käivad kohalikus koolis ja õpivad eesti keelt. Keeleõpe toimub ka majutuskeskustes, sealsamas korraldatakse elanikele ka vaba aja tegevust. Vao keskuse mänguplatsil võivad keskuses elavad lapsed suhelda kohalike eakaaslastega.

Majutuskeskustes elavatel lastel on võimalus mängida eakohaste mänguasjadega. Õiguskantsleri hinnangul peaks niisuguseid mänguasju Vägeva üksuses siiski rohkem olema. Mõlemas keskuses tuleks pakkuda lastele ka korrapärast arendavat tegevust, näiteks korraldada huviringe. 

Majutuskeskustesse paigutatakse üldjuhul lastega pered, kes jäävad sinna praktilistel põhjustel elama sageli kauemaks kui mõneks kuuks. Kahjuks ei olnud 2018. aastal suve alguses veel selge, kuidas korraldada keskuse laste lasteaias käimine, kuigi õiguskantsler juhtis niisugusele vajadusele tähelepanu juba eelmise Vao keskusesse tehtud kontrollkäigu ajal. Hea meel on tõdeda, et 2018. aasta sügisel see probleem lahendati ja nüüd on ka majutuskeskustes elavatel lastel võimalik käia kohalikus lasteaias. Õiguskantsleri hinnangul aitab lasteaed kaasa keskuses elavate laste lõimumisele Eesti ühiskonda, soodustab nende keeleõpet, aitab hõlpsamalt sõprussuhteid luua ja võimaldab ka kohalikku kultuuriruumi tundma õppida. Eriti oluline on see koolieelikutele, kes saavad pärast lasteaias käimist ilmselt ka koolis paremini hakkama.

Vägeva üksuses palus õiguskantsler edaspidi vältida olukorda, kus keskuse juht on sunnitud keskuse elaniku ja arsti (näiteks naistearsti) vahelises suhtluses osalema tõlgina.