Leitud vasteid: 681 - 700 / 732
25. märtsil on Eesti esimese õiguskantsleri Anton Palvadre 120. sünniaastapäev. Eesti põhiseaduse juhtiva koostaja, õigusteadlase ja riigikohtuniku sünniaastapäeva tähistatakse Anton Palvadre isikunäituse avamisega 24. märtsil Rahvusraamatukogus ning sellele järgneva koosviibimisega Õiguskantsleri Kantseleis.
Eesti Vabariigi Õiguskantsleri Kantselei austab ning tunnustab leinas ning meenutustes president Lennart Meri elutööd ning panust Eesti riikluse arendamisse, hindamatut koostööd põhiseaduslike väärtuste ning demokraatlike põhimõtete elushoidmisel.
Õiguskantsler Allar Jõks on seisukohal, et kohalik omavalitsus ei tohi raieloa väljastamise eest inimestelt teenustasu küsida, sest see on vastuolus seaduste ja põhiseadusega. Allar Jõks saatis märgukirja Viimsi Vallavolikogule, milles palub kõrvaldada põhiseadusvastased sätted määrusest, millega on raieloa väljastamise eest teenustasu kehtestatud.
Allar Jõks alustas õiguskantsleri akadeemiliste foorumite sarja inimõigustest.
„Õiguskantslerina ei näe ma ülesannet ainult selles, et lahendada kaebusi ja kontrollida seaduste vastavust põhiseadusele. On vaja tõsta ka inimeste teadlikkust inimõigustest”, ütles Allar Jõks.
Akadeemiliste foorumite eesmärk on arendada inimõiguste alast diskussiooni oma ala asjatundjate seas, aga ka Eesti ühiskonnas ning esitada uudseid teooriast ning praktikast lähtuvaid vaatenurki inimõigustele.
Õiguskantsler Allar Jõks tuvastas kodaniku avalduse menetlemisel seaduserikkumised Lümanda Põhikooli tegevuses õpilase õppetööst eraldamisel ja individuaalsele õppele suunamisel. Samuti leidis kooli tegevuse tõttu aset õpilase vabadusõiguse ja isikupuutumatuse riive. Õiguskantsler pöördus Saare Maavalitsuse poole palvega jälgida, et Lümanda Põhikoolis lõpeks õigusvastane käitumine ning siseeeskirjad viidaks kooskõlla seadusega.
Kaitseväe juhataja Tarmo Kõuts nõustus õiguskantsleriga ning kinnitas vastuses Allar Jõksile, et kaitseväeteenistuse staaži hulka loetakse nüüd ka töölepingu alusel töötatud aeg, suurendades selliselt isikute kaitseväeteenistuse staaži.
Õiguskantsler saatis Kaitseväe juhatajale märgukirja palvega korrigeerida seadusest lähtuvalt kaitseväeteenistuse staaži arvestamist. Senises staaži arvestamises on rikutud nende kaitseväelaste õigusi, kelle staaži hulka ei ole arvatud teenistuse aega töölepingu alusel, kui sellele ei järgnenud vahetult teenistusse astumine.
Õiguskantsler Allar Jõks algatas ajakirjanduses ilmunud teabe ja isikult laekunud avalduse alusel menetluse Viimsi valla sissesõiduteedele paigaldatava videojälgimissüsteemi põhiseadusele vastavuse selgitamiseks.
Allar Jõks pöördus Viimsi vallavanema Urmas Arumäe poole, soovides selgitust, millistele õiguslikele alustele tuginedes paigutab Viimsi Vallavalitsus valla teedele videojälgimissüsteemi ning asub koguma andmeid isikute liikumise kohta.
Õiguskantsler Allar Jõks saatis Riigikogule ettekande palvega arutada kollektiivse töötüli lahendamise seaduses sätestatud streigikeelde ning viia streigipiiranguid sisaldavad sätted põhiseadusega kooskõlla. Õiguskantsler on seisukohal, et riigisektoris ja kohalikus omavalitsuses töötavate inimeste absoluutne streigikeeld on vastuolus põhiseaduse ja Eestile siduvate rahvusvaheliste lepingutega.
Õiguskantsler Allar Jõks saatis Kuusalu Vallavolikogule ettepaneku viia põhiseaduse ja seadustega kooskõlla volikogu määrus, millega on kehtestatud täiendav maamaksusoodustus Kuusalu valla elanikele. Kuusalu Vallavolikogu on täiendava maamaksusoodustuse kehtestanud ilma seadusliku aluseta, sest maamaksuseadus niisugust maksusoodustust ette ei näe. Sellega kohtleb Kuusalu Vallavolikogu ebavõrdselt oma valla elanikke ja teisi Kuusalu maaomanikke.
Õiguskantsleri, Eesti Advokatuuri ja Justiitsministeeriumi esindajad arutasid ühisnõupidamisel õiguskantsleri praktikas tõusetunud õigusabi kättesaadavuse ja kvaliteedi probleeme. Otsustati kaardistada riigi õigusabi seaduse rakendamisel ilmnenud kitsaskohad ning kohtuda lahenduste leidmiseks edaspidi kolmepoolselt kord kvartalis.
Õiguskantsler on vahemees riigi ja kodaniku vahel. Iga aastaga saabub õiguskantslerile üha rohkem avaldusi, mis näitab selgelt, et inimesed on valmis oma õiguste eest seisma ja põhiseaduslikud õigused pole enam ainult paberil, vaid on saamas oma sisu. Seepärast rõõmustab õiguskantslerit üldine õigusteadlikkuse tõus nii kodanike kui ka riigiametnike seas. „Ka sel aastal on õiguskorras toimunud olulised muudatused paremuse suunas, kinnitab õiguskantsler.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees vastas õiguskantslerile, et Riigikogu Keskerakonna fraktsioon, Rahvaliidu fraktsioon ja Reformierakonna fraktsioon on algatanud töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu 763 SE, mis tuleb esimesele lugemisele 10. jaanuaril 2006. Eelnõuga sätestatud muudatuste jõustumisel kaovad kehtivast töölepingu seadusest vanuselist diskrimineerimist võimaldavad sätted.
10. detsembril on rahvusvaheline inimõiguste päev. Inimõiguste päeva puhul ilmub õiguskantsleri teatmik inimeste paremaks informeerimiseks põhiõigustest, õiguskantsleri ülesannetest ja kaebuse esitamise võimalustest.
„Seadusandja on andnud õiguskantslerile riigi õigusvalvuri rolli“, ütles Allar Jõks. „Õiguskantsler peab olema inimese ja riigi vahemees ning lepitaja. Kahjuks pean päevast päeva oma töös tõdema, et inimesed teavad vähe oma õigusi ja ei suuda enda eest seista“, märkis õiguskantsler.
8. - 9. detsembril külastavad õiguskantsler Allar Jõksi Taani Parlamendi ombudsman Hans Gammeltoft-Hansen, divisjoni juht Morten Engberg ning vanem-õigusnõunik Jens Olsen. Toimub ühisseminar tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande küsimustes.
Õiguskantsleri sekkumise tulemusena lõpetati Kernu Hooldekodus hoolealuste paigutamine nõuetele mittevastavasse eraldusruumi.
Õiguskantsleri nõunikud viisid oktoobrikuus omaalgatuse korras läbi kontrollkäigu Kernu Hooldekodusse, et kontrollida, kuidas on tagatud hoolealuste põhiõigused ja –vabadused. Kernu Hooldekodu on riigieelarveline Harju Maavalitsuse hallatav ööpäevane hoolekandeasutus psüühiliste erivajadustega täisealiste inimeste ülalpidamiseks ja hooldamiseks.
Õiguskantsler Allar Jõks peab märgukirjas Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehele Urmas Reinsalule vajalikuks Narva ja Kohtla-Järve arestimajade kinnipidamistingimuste otsustavat parandamist. Justiitsministeerium ja Siseministeerium ei ole vaatamata õiguskantsleri ettepanekutele suutnud viia olukorda arestimajades põhiseadusele ja Euroopa nõuetele vastavaks. Euroopa Inimõiguste Kohus on Eestilt välja mõistnud esimese kahjutasu ebainimliku ja alandava kohtlemise eest kinnipidamisasutuses.
14.-15. novembril külastavad õiguskantsler Allar Jõksi Rootsi Parlamendi peaombudsman Mats Melin ning Rootsi Parlamendi ombudsmanid Kerstin Andre ja Nils-Olof Berggren.
Rootsi ombudsmanide visiidi raames toimub 14. novembril Õiguskantsleri Kantseleis ühisseminar keskkonnaõiguse ja sotsiaalhoolekande teemadel.
Nii Rootsi delegatsioon kui ka Eesti õiguskantsler käsitlevad ühisseminari avateemana ombudsmani/õiguskantsleri pädevust ja viimase aasta suurimaid töövõite.
2.- 4. novembril külastasid Eesti õiguskantslerit Leedu ombudsman Albina Radzevièiūtė ning tema nõunik Dalia ®ukauskienė. Leedu ombudsmani Eesti-visiidi eesmärk oli tutvuda õiguskantsleri järelevalvega vanglate üle ja õiguskantsleri kontrollkäikude korraldusega.
Leedu ombudsmanile tutvustati Murru vanglat - üht Eesti suurimat laagertüüpi kinnist meestevanglat, mis viib täide vabaduskaotuslikke karistusi ning kus kannab karistust umbes 1600 kinnipeetavat.
Õiguskantsler Allar Jõks esines 25. oktoobril Riigikogu ees ettekandega, mis käsitles ettepanekut viia ravikindlustuse seaduse põhiseadusvastased sätted kooskõlla põhiseadusega. Õiguskantsler on seisukohal, et vaidlustatud sätetega piiratakse ebaproportsionaalselt töötaja õigust võrdsele ravikindlustusele ning õigust tervise kaitsele. Samuti piiratakse ebaproportsionaalselt sotsiaalmaksu maksjast tööandja omandiõigust ning isikute ettevõtlusvabadust.
Õiguskantsler on seisukohal, et seadusandja peab tagama lastele võrdsed võimalused koolivahendite muretsemiseks olenemata nende vanemate majanduslikust olukorrast või laste erivajadustest.
Allar Jõks tervitab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse täiendamist nii, et riik toetaks edaspidi isikuid riiklikule õppekavale vastavate töövihikute, õpikute ja mu õppekirjanduse ning kunstiõppetarvete soetamisel.