Kaitseväe juhataja Tarmo Kõuts nõustus õiguskantsleriga ning kinnitas vastuses Allar Jõksile, et kaitseväeteenistuse staaži hulka loetakse nüüd ka töölepingu alusel töötatud aeg, suurendades selliselt isikute kaitseväeteenistuse staaži.
Õiguskantsler saatis Kaitseväe juhatajale märgukirja palvega korrigeerida seadusest lähtuvalt kaitseväeteenistuse staaži arvestamist. Senises staaži arvestamises on rikutud nende kaitseväelaste õigusi, kelle staaži hulka ei ole arvatud teenistuse aega töölepingu alusel, kui sellele ei järgnenud vahetult teenistusse astumine.
Tuginedes õiguskantsleri märgukirjas toodud järeldustele senise isikute õigusi ebaseaduslikult piirava kitsenduse osas kaitseväeteenistuse seaduse tõlgendamisel märkis Kaitseväe juhataja, et teenistuse aeg töölepingu või muul õiguslikul alusel loetakse nüüdsest kaitseväeteenistuse staaži hulka sõltumata sellest, kas töölepingu või muul alusel töötamisele järgnes vahetult tegevteenistuse lepingu sõlmimine või mitte. Tarmo Kõuts viitas vastuses Allar Jõksile, et kaitseväe teenistuses olevad isikud on vastavalt seadusele jätkuvalt huvitatud enne tegevteenistuse lepingu sõlmimist töölepingu alusel töötatud aja arvamisest kaitseväeteenistuse staaži hulka. Kaitseväe juhataja lubas töölepingu alusel töötatud aja nüüdsest staaži hulka arvata, suurendades selliselt nende isikute staaži.
Tarmo Kõuts rõhutas, et väeosadele ja kaitseväeasutustele teatatakse vajadusest korrigeerida senist staaži arvestamise praktikat ning nõutakse seaduse ühetaolist kohaldamist kõigi rakendajate poolt.
„Tunnustan kaitseväe juhataja samme kaitseväelaste seadusjärgsete õiguste taastamiseks ning staaži arvestamise viimiseks õiguslikele alustele”, ütles Allar Jõks. „Mulle saadetud kaebus ei puudutanud mitte ainult avaldaja õigusi, seaduse väära tõlgendamise tõttu rikuti kõigi nende kaitseväelaste õigusi, kelle staaži hulgast töölepingu alusel töötatud aeg ainult seepärast välja jäeti, et nad ei asunud kohe peale seda tegevteenistusse”, märkis õiguskantsler. „Selline isikute õigusi kitsendav tõlgendus ei ole minu hinnangul kooskõlas seadusega, sest seadusandja ei ole sätestanud töötamise järjepidevuse nõuet”.
Kaitsejõudude Peastaabi personaliosakond on väeosade personaliosakondadel seni soovitanud nende kaitseväelaste puhul, kes ei astunud vahetult peale töölepingu lõpetamist kaitseväeteenistusse, mitte arvestada kaitseväeteenistuse staaži hulka nende töölepingu alusel töötatud aega. Kaitsejõudude Peastaap on oma praktikas lähtunud tõlgendusest, et seaduses sisaldub järjepidevuse nõue, mille kohaselt peab teenistusele töölepingu alusel vahetult järgnema tegevteenistusse astumine.
Õiguskantsler leiab, et nii kuni 1. aprillini 2005 kehtinud kui ka praegu kehtiva kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt arvatakse kaitseväeteenistuse staaži hulka teenistuse aeg töölepingu või muul õiguslikul alusel enne tegevteenistuse lepingu sõlmimist. Seejuures ei ole seaduses märgitud „vahetult enne”, vaid „enne”. Ka seadusele lisatud seletuskirjast ega Riigikogu stenogrammidest ei ole võimalik välja lugeda, et seadusandja oleks tahtnud sätestada järjepidevuse nõude, mille kohaselt tuleks lugeda kaitseväeteenistuse staaži hulka teenistuse aeg töölepingu või muul õiguslikul alusel üksnes juhul, kui sellele järgnes vahetult tegevteenistusse astumine.
Ka kaitseminister asus vastuses õiguskantsleri pöördumisele seisukohale, et seaduse tõlgendus, mille kohaselt teenistusele töölepingu või muul õiguslikul alusel peab vahetult järgnema tegevteenituse lepingu sõlmimine, on rakendaja poolt meelevaldne.
Seetõttu palus õiguskantsler märgukirjas Kaitseväe juhatajale korrigeerida kaitseväeteenistuse seaduse kohaldamise praktikat selliselt, et tegevteenistusse astunute kaitseväeteenistuse staaži hulka arvatakse ka teenistuse aeg töölepingu või muul õiguslikul alusel kaitseväes, Kaitseliidus, piirivalves, sõjaväestatud päästeüksustes ning linna- või maakonnavalitsuste riigi- ja piirikaitse osakondades. Nimetatud teenistuse aeg töölepingu või muul õiguslikul alusel tuleb lugeda kaitseväeteenistuse staaži hulka sõltumata sellest, kas töölepingu või muul alusel töötamisele järgnes vahetult tegevteenistuse lepingu sõlmimine või mitte.
Õiguskantsler menetles küsimust avaldaja pöördumise põhjal, kelle töölepingu alusel kaitsejõudude teenistuses töötatud aega ei arvestatud kaitseväeteenistuse staaži hulka, kuna ta oli enne tegevteenistuse lepingu sõlmimist töötanud mujal. Avaldaja palus õiguskantsleril kontrollida, kas väeosa personaliosakond ei ole tema kaitseväeteenistuse staaži arvestamisel seadust rikkunud.