Õiguskantsler ootab Riigikogult erakonnaseaduse muutmist

Õiguskantsler Ülle Madise saatis Riigikogule arvamuse erakonnaseaduse muutmise eelnõu kohta, paludes kaaluda juriidilise isiku annetuse keelu kaotamist. Seadus lubab praegu karistada kodanikuühendusi vabas ühiskonnas täiesti tavapärase ausa ja avaliku kandideerijate toetamise eest, mis ei kätke mingit korruptsiooniriski. Seesugune olukord läheb vastuollu ka inimõiguste konventsiooniga. „Kandidaatidest ja erakondadest sõltumatud kolmandad osapooled peavad saama teha kulutusi ka siis, kui selle eesmärk on valimistulemuse mõjutamine – seda ei tohi täielikult keelata,“ öeldakse Veneetsia komisjoni ja ODIHRi ühisdokumendis. 

Juba 2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel peaksid kodanikuühendused saama kandideerijaid karistushirmuta toetada, eeldusel, et toetus ja kasutatud raha päritolu on avalik, leiab õiguskantsler ja rõhutab, et kõigi ilmavaadete parteivälised toetajad on juba kannatada saanud, piirangu kaotamine ei suurenda korruptsiooniriski ega anna ühelegi erakonnale eelist. See on muudatus, mida ei ole ka kohalikke valimisi silmas pidades hilja teha - vähem kui aasta enne valimisi ei peeta ausate valimiste põhimõtetega kooskõlas olevaks valimissüsteemi muutmist eesmärgiga anda mõnele poliitilisele jõule eelis, seda siin ei ole. Muudatusega pigem legaliseeritaks tegelik olukord ja oleks lootust mõnedest piirangutest möödahiilimise võtetest vabaneda, sest on võimalik ausalt teada anda, milline juriidiline isik millist kandideerijat millega toetas, selgitas õiguskantsler. 

Teatavasti liigitub kehtiva seaduse järgi erakonna, valimisliidu või kandidaadi poliitilist tegevust toetavaks (keelatud) annetuseks nii rahaline annetus kui ka tööd ja teenused, mida tehakse tasu võtmata või soodustingimustel. See keeld puudutab kõigi juriidiliste isikute, sh kodanikuühenduste tegevust. Keelatud annetus on karistatav väärteona, aga kui annetuse suurus ületab 40 000 eurot, on tegemist kuriteoga.

„Sellisel viisil juriidiliste isikute poliitikas osalemise keelamine kahjustab Eesti võimalike arengusuundade avalikku läbiarutamist. Näiteks kohalikel valimistel peaks olema lubatud asumi- ja külaseltside, aga ka näiteks looma- või metsakaitseühenduste avalik toetus kandideerijatele Praegu paistab olevat keelatud seegi, kui kodanikuühendus jagab enne valimisi teabelehti, kus on lisaks kodanikuühenduse liikmete jaoks olulisele probleemile välja toodud kandidaadid, kes lubavad probleemi lahendada,“ märkis õiguskantsler, lisades, et maailmavaate ühe või teise kandidaadi, valimisliidu või erakonna eelistamises ja temaga koostöö tegemises ei ole demokraatlikus ühiskonnas midagi ohtlikku – vastupidi, see on terve ja vaba ühiskonna toimimise loomulik osa. 

Tagatud peab olema vaid sellise koostöö läbipaistvus ning välistada tuleb vaenulike välisriikide mõju, rõhutab õiguskantsler. „Avalikult peab olema teada ja kontrollitud, kes, millal ja millega erakonna, valimisliidu või kandidaadi poliitilist tegevust on toetanud. Valimiskampaania kulude ja nende allikate läbipaistvuse tagamisel peab olema võimalik välja selgitada, kui palju on tegelikult makstud reklaami eest meediaväljaannetele, sotsiaalmeediaplatvormidele jne. Ainult nõnda saab hinnata, millisest allikast toimus tasumine ja kas maksti kogu saadud kauba või teenuse eest. Ühtlasi võimaldab teave panuse päritolu kohta asuda uurima, kas panuse tegija sai poliitikult keelatud vastuteene,“ seisab õiguskantsleri arvamuses.