Õiguskantsleri aastaülevaade: inimeste mured peegeldavad kasvavat ärevust ja bürokraatiat

Õiguskantsler Ülle Madise andis 14. septembril Riigikogule üle oma tegevuse aastaülevaate. See käsitleb ajavahemikku 1. septembrist 2025 kuni 31. augustini 2026.

Aasta jooksul saadeti õiguskantslerile kokku 6313 kirjalikku pöördumist. Nende hulgas oli ka pöördumisi, mille lahendamiseks õiguskantsleril volitusi ei ole. Sellisel juhul vastatakse inimesele üldjuhul kirjalikult ning võimaluse korral selgitatakse, kuhu või kuidas ta saab oma õiguste kaitseks edasi pöörduda.

Õiguskantsler algatas sisulise menetluse 2901 korral. Võrreldes eelmise aastaga suurenes selliste menetluste arv 15 protsenti. 

Õiguskantsleri töömaht on kasvanud alates 2022. aastast ning kümne aastaga kahekordistunud.

Õiguskantsleri poole pöörduvate inimeste mured annavad pildi Eesti ühiskonnas toimuvast. Abi otsivad lapsevanemad, ettevõtjad, hooldekodude elanikud, ajateenijad, kinnipeetavad ja puuetega inimesed, samuti Eestis kaitse saanud ukrainlased. Pöördumised puudutavad näiteks kooli- ja lasteaiakohti, kohalike omavalitsuste tegevust, arstiabi, sotsiaaltoetusi, makse, planeerimist ja ehitamist, elamislubasid ning isikuandmete ja privaatsuse kaitset.

Õiguskantsler toob lõppenud aastast esile kaks suuremat suundumust. Esiteks on ühiskonnas kasvanud ärevus, mis annab tunda ka koolides, haiglates ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes. Madise sõnul on inimeste suhtluses rohkem teravust ning inimesed on vähem valmis otsima probleemidele rahulikult praktilisi lahendusi. Tema hinnangul aitaks suurem inimlikkus ja hoolivus nii ametnikke kui ka abi otsivaid inimesi.

Teiseks toob õiguskantsler esile kasvava ootuse, et elu peaks olema võimalikult turvaline ja mugav. Madise seostab seda muu hulgas bürokraatia kasvu ning järjest suurema andmekogumise ja jälgimisega. Tema sõnul peavad inimestele ja ettevõtjatele kehtestatud nõuded olema selge eesmärgiga ja põhjendatud. Ebavajalikud load, kooskõlastused, aruanded ja kontrollid kulutavad inimeste, ettevõtete ja riigi aega ning raha.

Aastaülevaates käsitletakse ka julgeoleku ja põhiõiguste tasakaalu. Õiguskantsleri hinnangul on jälitustegevus kuritegude ärahoidmiseks ja avastamiseks vajalik, kuid inimeste õiguste piiramisel peavad olema selged reeglid ja kontroll. Ühelt poolt sooviti aasta jooksul anda korrakaitse- ja julgeolekuasutustele uusi volitusi, teisalt kardeti olemasolevate volituste kuritarvitamist.

Ülevaates pööratakse palju tähelepanu ka tehnoloogia ja tehisintellekti kasutamisele avalikus sektoris. Madise rõhutab, et tehnoloogiat peab juhtima inimene, mitte vastupidi. Riigiasutused võivad tehisintellekti kasutada, kui see on õigustatud ja inimeste põhiõigused on kaitstud. Vastutus tehtud otsuste eest jääb siiski riigile. Inimesel peab olema võimalik automaatselt tehtud otsust vaidlustada ning ametiasutus peab suutma seda otsust kontrollida ja vajaduse korral parandada.

Õiguskantsler näeb tehisaru kasutamises võimalust tööd kiirendada, kuid sellega kaasnevad ka uued probleemid. Õiguskantsleri Kantseleisse on juba jõudnud pöördumisi, kus probleemiks on tehisaru abil koostatud pikad ja ebatäpsed kirjad. Madise soovitab inimestel oma mure võimalikult lihtsalt ja oma sõnadega kirja panna. Nii on lihtsam inimese murest aru saada ja juhtumit sisuliselt hinnata.

Õiguskantsler juhib tähelepanu ka sellele, et seadused peavad olema selged ja arusaadavad. Tema hinnangul tuleb järjest sagedamini ette olukordi, kus seaduse tekstist ei selgu piisavalt hästi, millised on inimese õigused ja kohustused või mida ta peab tegema. Inimeste põhiõigusi võib piirata ainult seaduse alusel. Õigusi ja kohustusi puudutav oluline info peab olema kirjas seaduses, mitte ainult seletuskirjades, arengukavades või juhendites.

Riigi ülesanne on leida inimeste probleemidele võimalikult selgeid ja õiguspäraseid lahendusi, vältides samal ajal põhjendamatut bürokraatiat ja põhiõiguste piiramist. Kõiki ühiskonna riske ei ole võimalik täielikult kõrvaldada. Liiga ranged või arvukad piirangud võivad aga vähendada inimeste algatusvõimet, vastutustunnet ja julgust tegutseda.