20.–21. novembril osales õiguskantsler Ülle Madise Euroopa Liidu ombudsmani Teresa Anjinho kutsel Brüsselis peetud Euroopa ombudsmanide võrgustiku konverentsil „Hoides õigustel rajanevat Euroopat“. Madise juhtis arutelu teemal „Regulatsioonide lihtsustamine – mida see võiks tähendada põhiõiguste kaitsele“.
Arutelus keskenduti Euroopa Komisjoni algatatud regulatsioonide lihtsustamise paketile, mille eesmärk on tõsta EL-i konkurentsivõimet. Mitmed kodanikuühendused on sellele aga vastu, leides, et lihtsustamise sildi all loobutakse olulistest põhiõigustest ja nõuetest, sealhulgas osadest keskkonnakaitsenõuetest.
Madise käsitles aruteluteemat kolmest vaatenurgast.
Esiteks selgitas ta, et iga regulatsioon tähendab ühtlasi põhiõiguste piiramist, kohustust või keeldu. Seetõttu eeldavad sellised muudatused enamasti rahvaesinduse otsust. Õiguskantslerid ja ombudsmanid, kellel on põhiseaduslikkuse järelevalve algatamise õigus, saavad hinnata, kas kehtivad normid või nende tühistamine on kooskõlas põhiseadusega ning kas eri õigusi ja väärtusi on õigesti kaalutud. Poliitiliste valikute sisuline hindamine ei kuulu nende sõltumatute institutsioonide pädevusse.
Teine lähenemisnurk puudutab normide arusaadavust ja selgust. Madise sõnul toetab liiga keeruliste või eri aktide vahel hajutatud regulatsioonide korrastamine otseselt põhiõiguste kaitset, muutes seaduste järgimise ja rakendamise lihtsamaks nii kodanike kui ametnike jaoks.
Kolmandaks tõi ta esile hea halduse mõõtme – kas inimesed saavad oma asjad aetud ühe korraga ilma liigse ringijooksmiseta, kuidas asutused kasutavad juba olemasolevaid andmeid, kas üleliigsed menetlusetapid on eemaldatud ning kuidas rakendatakse digitaliseerimise ja tehisintellekti võimalusi. Selle üle järele valvamine on õiguskantslerite ja ombudsmanide igapäevatöö lahutamatu osa.
Õiguskantsler osales ka töötoas, kus arutati ombudsmanide ja õiguskantslerite praktikat keskkonnakaitsealaste kaebuste lahendamisel. Madise selgitas, et Eesti põhiseadus oli 1992. aastal selles valdkonnas erakordselt edumeelne: põhiseaduse sätetes on kirjas, et loodusvarad on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult, ning põhiõiguste ja -kohustuste peatükis, et igaühel lasub kohustus säästa elu- ja looduskeskkonda ning hüvitada keskkonnale tekitatud kahju. Neil sätetel on oluline kaal ka õiguskantsleri töös, kui ta hindab seaduste ja määruste põhiseaduspärasust.
Madise tutvustas lühidalt olulisemaid keskkonnakaitsega seotud kaasusi ning märkis, et hea halduse tava rikutakse sageli just põhiseaduspäraste regulatsioonide rakendamisel. Näiteks võivad ettevõtluseks või kodu rajamiseks vajalike lubade menetlused venida, ametnike nõudmised ja hinnangud olla ebajärjekindlad ning otsustused kohati omavahel vastuolus. Põhjuseid võib olla mitmeid: pädevate ja motiveeritud ametnike nappus, täitevvõimu nn eesliini alamehitus ja alarahastus, aga ka Euroopa Liidu õigusloome, mille mõjul jõuavad siseriiklikku õigusesse normid, mis on läbirääkimiste kompromissina sõnastatud nii ebaselgelt, et inimestel ja ametnikel on raske mõista, mis on lubatud, mis keelatud ning miks.
Õiguskantsleri sõnul mõjutab liigne halduskoormus tugevalt ka Eesti ettevõtteid, kellest enamik kuulub väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete hulka.
Tegemist oli iga-aastase Euroopa ombudsmanide konverentsiga, kuhu kogunevad Euroopa Liidu liikmesriikide ning kandidaatriikide ombudsmanid ja õiguskantslerid, et arutada ühiseid väljakutseid ning vahetada kogemusi hea halduse ja põhiõiguste kaitse valdkonnas.
Foto: Euroopa Ombudsman