Euroopa ombudsman tutvustab Eestis isikute kaitset Euroopa ametivõimude haldusomavoli eest

 

Õiguskantsleri Kantselei 23. oktoober 2009

29.-30. oktoobril viibib Eestis kahepäevasel ametlikul infovahetus- ja koostöövisiidil Euroopa ombudsman P. Nikiforos Diamandouros. Visiidi põhieesmärgid on koostöö edasiarendamine Eesti õiguskantsleriga ning Eesti inimeste teadlikkuse tõstmine Euroopa ombudsmani tööst ja talle kaebuste esitamise võimalustest.

Visiidi käigus kohtub Euroopa ombudsman Riigikogu esimehe Ene Ergma ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Marko Mihkelsoniga, Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvesega, justiitsminister Rein Langiga, Eesti Kohtunike Ühingu esindajatega; samuti toimuvad kohtumised Euroopa Parlamendi Eesti esinduse, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja esindajatega ning Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu esindajate ja ajakirjanikega. Euroopa Ombudsman annab Õigusinstituudis loengu oma tööst ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartast.

Koostöö Eesti õiguskantsleriga
Visiidi esimene eesmärk on edasi arendada koostöösuhteid oma põhilise koostööpartneriga Eestis – Eesti õiguskantsleri Indrek Tederiga. Euroopa ombudsman teeb väga tihedat koostööd oma kolleegidega Euroopa Liidu liikmesriikides läbi Euroopa ombudsmanide koostöövõrgustiku. Koostöö eesmärk on kodanike kaebuste võimalikult kiire lahendamine, info vahetamine arengutest Euroopa Liidu õiguses ning praktiliste kogemuste vahetamine. Eesti oli esimesi riike, keda P. Nikiforos Diamandouros külastas 2003. aastal peale ametisseasumist oma koostöövisiitide sarjas EL liikmesriikidesse. „Euroopa ombudsman ja liikmesriikide ombudsmanid ei ole mingil moel ülemus-alluva suhetes, vaid vastastikku konstruktiivsetes koostöösuhetes ühise eesmärgi nimel - seista inimeste õiguse eest heale haldusele ning vähendada haldusomavoli kõigis selle taunitavates ilmingutes, olgu selleks siis võimuliialdus või ebaõiglus, õiguslikud eksimused ja menetlusvead, hooletus või ignorantsus kodaniku suhtes, diskrimineerimine ja palju muud, mis põhjustab inimeste põhiõiguste rikkumisi avaliku võimu poolt“, ütles Indrek Teder.

Probleem: Eestist avaldusi vähe ja neidki ei saa menetleda
Visiidi teine eesmärk on tõsta Eesti inimeste teadlikkust Euroopa ombudsmani tööst. See on eriti oluline Eestis, kust laekub Euroopa ombudsmanile väga vähe kaebusi. Eestist laekus 2008. aastal 7 kaebust, see on küll peaaegu kaks korda rohkem kui 2007. aastal, mil laekus 4 kaebust, kuid siiski jäi Eesti 2008. aastal 27 EL liikmesriigi seas 21. kohale Euroopa ombudsmanile saadetud kaebuste hulgalt. 2009. aasta septembri alguse seisuga on Eestist laekunud 12 kaebust. Kuid nagu varasematel aastatel, nii ka sel aastal ei saa nende kaebuste alusel alustada ühtegi menetlust, kuna need ei lange Euroopa ombudsmani pädevusse. Kaebusi on olnud Eesti politsei ja kohtute tegevuse peale, maksuameti ja erafirmade tegevuse peale, näiteks lennufirma klienditeeninduse peale jne. Neil juhtumitel annab Euroopa ombudsman soovitused pöörduda avaldustega vastavalt kas Eesti õiguskantsleri, prokuratuuri või teiste pädevate järelevalveasutuste poole. Näiteks 2009. aastal edastas Euroopa ombudsman Eesti õiguskantslerile avalduse, milles kaevati Eesti maksuametnike tegevuse peale seoses sotsiaalkindlustusmaksete tagastamisega. Eesti õiguskantsler edastas avalduse lahendamiseks ja kodanikule vastamiseks pädevusejärgselt Maksu- ja Tolliametile, rõhutades omalt poolt vajadust lahendada avaldus lähtuvalt inimese õigusest heale haldusele. Seega on oluline ja ühiselt lahendamist vajav probleem Eesti inimeste ebapiisav teadlikkus Euroopa ombudsmani pädevusest, talle kaebuse esitamise võimalustest ning oma õigustest EL õigusruumis.

Haldusomavoli Euroopa Liidus – Euroopa ombudsmani töövaldkond
Euroopa ombudsman menetleb kaebusi haldusomavoli kohta Euroopa Liidu institutsioonides ja asutustes. Haldusomavoliga (halduspuudulikkuse või –suutmatusega) on tegu siis, kui mõni institutsioon on toiminud õigusvastaselt, ei ole järginud head haldustava või on rikkunud inimõigusi. Näiteks võib esitada kaebuse mõne EL institutsiooni läbipaistmatuse, vastamata jätmise, teabe andmisest keeldumise või põhjendamatu viivitamise kohta; EL projektiraha hilinemise kohta; halduseeskirjade eiramise, diskrimineerimise, ebaõigluse, võimu kuritarvituse kohta jms. Kaebusi võib esitada näiteks selliste EL institutsioonide peale nagu Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament. EL asutused, mille tegevust ombudsman uurib, on näiteks Euroopa Ravimiamet, Euroopa Personalivaliku Amet, Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond jpt. Ombudsmani pädevusalast jäävad välja ainult Euroopa Kohus, esimese astme kohus ja avaliku teenistuse kohus, kui nad tegutsevad õigusemõistjana. Tavaliselt teeb ombudsman järelepärimisi kaebuste alusel, kuid tal on õigus ka omal algatusel uurimist alustada.

Diamandouros: kaebusele reageerimise viis kui kodanikukesksuse mõõdupuu. Suur osa 3406 kaebusest, mis Euroopa ombudsmanile 2008. aastal laekus, puudutas EL institutsioonide ja asutuste ebapiisavat läbipaistvust, sh informatsiooni või dokumentide andmisest keeldumist (36 % menetlustest). EL reeglid avalikkuse juurdepääsuks dokumentidele on käesoleval ajal ülevaatamisel ning Euroopa ombudsman on sellesse protsessi aktiivselt kaasatud, et aidata paremaks muuta seadusandlust avalikkuse võimalikult avatud juurdepääsuks informatsioonile. Nikiforos Diamandouros peab vastutustundlikku ja läbipaistvat administreerimist ning head teeninduskultuuri võtmeks kodanike usalduse ehitamisel Euroopa Liidu vastu. Oma 2008. aasta aruandes ütleb Diamandouros: „Viis, kuidas institutsioon kaebustele reageerib, näitab kõige paremini, kui kodanikukeskne ta on“.

Kaheksa tähtjuhtumit
2008. aasta aruandes toob Euroopa ombudsman välja kaheksa hea tava tähtjuhtumit, mis peaksid olema eeskujuks kõigile EL institutsioonidele ja asutustele Euroopa ombudsmani ettekirjutuste täitmisel. Näiteks tegi ombudsman kodaniku kaebusest lähtuvalt ettekirjutuse Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) tagada kodanikule juurdepääs teda puudutavatele aruannetele ning peale ombudsmani taotlust tagas amet kodanikule dokumentidele juurdepääsu EL eeskirjade kohaselt ja kodanikukeskselt. Austria kodanik esitas ombudsmanile kaebuse Euroopa Kohtu peale, kes ei taganud juurdepääsu dokumentidele ja ei andnud piisavalt teavet – pärast ombudsmani sekkumist saatis kohus isikule üksikasjaliku vastuse. Itaalia ettevõte esitas kaebuse Euroopa Komisjoni peale lepingust tulenevas maksevaidluses seoses EL projektiga, mille käigus varustati veega ümberasustatud inimesi Libeerias. Ombudsmani sekkumise tulemusena maksti Itaalia ettevõttele täiendavaid makseid enam kui 100000 EUR. Euroopa Nõukogu nõustus ombudsmani taotlusel maksma 1000 EUR vallandustasu ebamugavuse ja stressi eest, mida kaebuse esitaja oli kannatanud. Euroopa ombudsmani aastaaruannetega eesti keeles on võimalik tutvuda kodulehel: http://www.ombudsman.europa.eu/activities/annualreports.faces

Oluliseks arutlusteemaks peab Euroopa ombudsman õiguslikult siduvat Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, mis on ette nähtud Lissaboni lepinguga. Harta sätestab põhiõiguse heale haldusele. See põhiõigus hakkab ombudsmani hinnangul omama lähiaastatel üha kasvavat tähtsust.

Euroopa ombudsman, võrdleva politoloogia professor Nikiforos Diamandouros (endine Kreeka riiklik ombudsman) valiti Euroopa Parlamendi poolt ning ta on olnud ametis alates 1. aprillist 2003. Parlament valis esimese Euroopa ombudsmani aastal 1995.

Lisainfo Euroopa ombudsmani tegevusest koduleheküljel: http://www.ombudsman.europa.eu/home.faces

Euroopa ombudsmani visiidi Eesti-poolne korraldaja ja vastuvõtja on Õiguskantsleri Kantselei koostöös Euroopa Parlamendi Infobürooga Eestis.

Avalik kohtumine Euroopa ombudsmaniga
29. oktoobril kell 11.30 - 12.30 toimub Euroopa Liidu Majas Rävala pst 4, Tallinn (sissepääs Laikmaa 15) avalik loeng ja kohtumine ombudsman Nikiforos Diamandourosega, kuhu oodatakse kodanikeühenduste, haridusasutuste, avaliku ja erasektori esindajaid ning ajakirjanikke arutlema Euroopa Liidu kodanike õiguste ja Euroopa ombudsmani tegevuse üle. Ajakirjanikele lühiintervjuude võimalus Euroopa ombudsmaniga.

Huvilistel osalemiseks registreeruda hiljemalt 27. oktoobriks:
e-mail [email protected] 
telefon 372 630 6969

Jaana Padrik
õiguskantsleri avalike suhete nõunik
[email protected] 
693 8423
50 18 793