Õiguskantsler kutsus 6.‒12. klasside õpilasi vastama küsimustele, mida nad pärast kooli teevad, mida nad tahaksid teha, ja mis neid takistab tegemast seda, mida nad tahaksid. Küsimused olid ajendatud tänavusest Eesti inimarengu aruandest, milles on soovitatud pakkuda noortele koolipäevadel rohkem vaba aja veetmise võimalusi. Huviharidus parandab õpitulemusi ja vähendab noorte riskikäitumist. Huvialadega tegelemine on ka hea alternatiiv ekraani taga istumisele.
Oleme tänulikud kõigile 3232-le õpilasele üle Eesti, kes küsitlusele vastasid ja nende vanematele ning õpetajatele, kes noori vastama innustasid. Eriline tänu kuulub õiguskantsleri laste nõuandva kogu liikmetele ja Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadikutele ning nende juhendajatele, kes valmistasid küsitluse tulemuste tutvustamiseks videod ning kaardirakenduse.
Mida noored pärast kooli teevad?
Küsitluse tulemustest selgus, et valdavalt on noorte koolijärgne aeg üsna struktureeritud ja kohustusega täidetud. Ligikaudu pooled kõigist vastanutest käivad regulaarselt trennis. Paljud käivad jõusaalis, mängivad jalgpalli või tegelevad kergejõustikuga. Silma jäi, et paljud noored, nii poisid kui tüdrukud, tegelevad motospordiga: sõidavad mootorrataste, krossiautode ja kartidega. Tegeletakse ka laskmise ja võitluskunstidega.
Üllatuseks oli, et põhikooli ja gümnaasiuminoored teevad pärast kooli oluliselt rohkem sporti (50%) kui kutsekoolis õppivad noored (22%).
22% noortest tegeleb regulaarselt muude juhendatud tegevustega – käivad muusika- või kunstikoolis, näiteringis, robootikas, laulavad kooris või tantsivad rahvatantsurühmas. Positiivne üllatus oli, et paljudele noortele pakub huvi kokandus ja söögitegemine.
Ka juhendatud huviringides osalevad põhikooli ja gümnaasiuminoored rohkem kui kutsekoolis õppivad noored.
Iga neljas vastanu märkis, et nende põhitegevuseks pärast koolipäeva lõppu on õppimine. Tehakse kodutöid, erinevaid kooliprojekte, valmistutakse kontrolltöödeks ja eksamiteks. Mitmed vastajad märkisid, et võtavad lisatunde ja õpivad koos eraõpetajaga. Tüdrukutest märkis lausa 34%, et peale kooli kulub nende aeg peamiselt õppimisele. Poistest märkis põhitegevuseks õppimise 21%.
Positiivseks üllatuseks oli, et erinevad ekraanitegevused olid koolijärgsete tegevuste hulgas alles viiendal kohal (18%). Peaaegu sama palju on noori, kes liiguvad värskes õhus: jalutavad, sõidavad jalgrattaga jne. Ekraanikasutuses olid märkimisväärsed erinevused poiste ja tüdrukute vahel: kui tüdrukutest veedab ekraani taga aega (on sotsiaalmeedias, surfab internetis, vaatab videoid või mängib arvutimänge) 14% vastanutest, siis poistest 25%.
Negatiivseks üllatuseks oli, et 3232-st õpilasest, kes küsitlusele vastasid, käis noortekeskustes üle Eesti vaid 38 noort. See on kõigest veidi enam kui üks protsent küsitlusele vastanud 6-12. klasside õpilastest. Oluliselt rohkem noori käib kooli kõrvalt tööl (3,3%). Tööl käivad rohkem kutsekooli ja gümnaasiumi õpilased (6%). Põhikooli õpilastest mainis töötamist 1,5%.
Paraku jääb noortel kohustuslike koolitööde kõrvalt vähe aega lugemiseks. Lugemisharjumused on poistel ja tüdrukutel erinevad - tüdrukud (7,2 %) loevad poistest (2,3%) kolm korda rohkem.
Mida noored soovivad pärast kooli teha?
Kui noored saaksid vabalt valida, mida pärast kooli teha, valiksid enamik noortest trenni, spordi või muu aktiivse tegevuse (27%). Soovitakse tegeleda nende harrastuste ja spordialadega, mis tegelikult huvi pakuvad, mitte leppida selle trenni või huviringiga, mis kodu lähedal kättesaadav on. Vastustest võis välja lugeda noorte kasvavat huvi motospordi ja robootika vastu.
Teisel kohal soovitud tegevuste hulgas on sõpradega koos olemine. Sõpradega koos olemine on oluline ka huvihariduse ja spordi puhul – see, et sõber käib samas huviringis või trennis, võib olla mõjuv põhjus, et ka ise sama harrastusega tegeleda. Vastustest jääb kõlama, et sõpradega soovitakse koos olla rohkem, rahulikumalt, väljaspool kooli, ilma kodutöödest tingitud ajasurveta.
Paljud noored tegelevad pärast kooli juba praegu kolme-nelja erineva harrastusega ega soovi juurde uut huviringi või harrastust, nad soovivad rohkem puhata. Pea iga kaheksas vastaja sooviks pärast koolipäeva lihtsalt puhata, magada, taastuda ja olla ilma kohustusteta.
Positiivsena võib välja tuua, et ainult 4,3 % vastanutest sooviks oma vaba aega pärast kooli veeta ekraani taga – mängida arvutimänge, vaadata videoid, surfata internetis, olla sotsiaalmeedias. Seda on kordades vähem, kui on vastanute tegelik ekraanikasutus (18%). Järelikult ei ole ekraaniaeg paljude noorte jaoks ihaldatuim vaba aja veetmise viis, kuid kuna pärast koolipäeva ollakse tihti väsinud ja muudeks tegevusteks ei jätku aega või pole võimalusi, siis valitakse see lihtsasti kättesaadav vähest pingutust nõudev tegevus.
Tegelikult soovivad noored oluliselt rohkem tegeleda kunsti, muusika ja loominguga (10 %) ning viibida värskes õhus (10%). Vastustest jääb kõlama, et noored sooviksid ka rohkem reisida. Reisimisvõimalustes on aga suured erinevused. Kui mõni noor reisib igal koolivaheajal välismaale, siis on ka neid noori, kes igatsevad, et saaks kasvõi linna kinno, kontserdile või spaasse.
Mis takistab noori tegemast seda, mida nad tahaksid?
Peamiste takistustena tõid küsitlusele vastanud noored välja, et koolipäevad on pikad (keskkoolis tihti 8-9 tunni pikkused), õppekoormus on suur, kodutöid ja kontrolltöid on palju. Sellepärast ei jää meelepärase huvialaga tegelemiseks piisavalt aega. Isegi kui kooliga seotud tegevusest veidi aega üle jääb, ollakse sageli liiga väsinud, et trenni või huviringi minna. 27% noortest vastas, et nad tahaksid rohkem sportida, puhata, sõpradega olla või hobidega tegeleda, aga kooliga seotud kohustused võtavad ära suure osa ajast ja energiast. Vastustes kordub mõte: „olen pärast kooli nii väsinud, et ei jaksa midagi teha“. Tüdrukud mainisid kodutööde mahtu ja suurest õppekoormusest tingitud väsimust rohkem kui poisid.
Paljud mainisid ka soorituspinget ja ärevust. Kardetakse halbu hindeid tunnistusel ja tuntakse hirmu eksamil ebaõnnestumise ees. Kardetakse, et iga ebaõnnestumine võib tuleviku ära rikkuda. Eriti suure pinge all on põhikooli ja gümnaasiumi lõpuklasside õpilased. Mitmed vastasid, et on eksamite tõttu loobunud huviringidest ja trennidest, või pannud need nö pausile. Samuti oli neid, kelle vanemad olid soovitanud neil hobidest loobuda, et eksamiteks valmistuda. Keegi ei soovi jääda ilma kohast gümnaasiumis või kutsekoolis.
Takistusena mainiti veel pikka vahemaad kodu, kooli ja huviringi vahel ning sobimatut bussigraafikut. Transpordiga seotud probleemid olid selgelt suuremaks mureks maal elavate noorte jaoks. Kui linnanoortest mainis transpordiprobleeme 2,4%, siis maal elavatest noortest märkis iga kümnes, et ta ei saa tegeleda meelepärase huvialaga transpordiprobleemide tõttu. Maal elava lapse võimalus huvialaga tegeleda sõltub tihti sellest, et kas vanem saab last autoga sõidutada. Transpordiprobleemid on taksituseks eriti nende tegevust puhul, kus on oluline olla kindlal ajal kindlas kohas: trennid, huviringid ja muud juhendatud tegevused, aga ka kino, teater, kontsert ja muud sündmused, mis algavad kindlal kellaajal. Transpordiprobleeme tõid enim esile Rapla-, Põlva-, Jõgeva-, Viljandi- ja Hiiumaa noored. Harjumaal elav noormees kirjutas, et ta sooviks koolist koju jõuda kahe minutiga, mitte kahe tunniga. Võrumaal elav poiss kirjutas, et tema sooviks ennast koolist koju teleportida.
4,2% vastanutest märkis, et ei saa teha pärast kooli seda, mida ta soovib, sest hobi on kulukas ja perel ei ole selleks piisavalt raha. Veidi vähem oli neid noori, kes märkisid takistuseks kodused kohustused või muud perega seotud piirangud. Näiteks peavad hoidma nooremat õde-venda, hoolitsema loomade eest või tegema majapidamistöid.
Takistustena toodi veel välja, et kodukohas ei ole sobivat trenni, ringi või juhendajat, pole noortele sobivaid ruume ega vajalikku varustust. Maakonniti on noorte võimalused meelepärase spordialaga tegeleda erinevad. Näiteks Harjumaal saab meelepärases trennis käia 58,5 % vastanutest; Jõgevamaal, Tartumaal, Pärnumaal ja Jõgevamaal üle 53% vastanutest, aga näiteks Valgamaal 32,4%, Ida-Virumaal 33% ja Viljandimaal 35% vastanutest. Ida-Virumaal elavad noored osalevad kõige vähem ka muudes organiseeritud ringides ja huvitegevustes. Positiivne on siiski see, et nendes maakondades, kus noortel on vähem võimalusi organiseeritud huvitegevuseks, liiguvad noored ise rohkem looduses, jalutavad koeraga, sõidavad jalgrattaga.
Kui Saare maakonnas ja Põlvamaal külastas noortekeskusi üle 6% vastanutest, siis mitmes maakonnas ei olnud ükski vastanu noortekeskust külastanud või oli seda teinud mõni üksik.
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks ühe noore sõnadega: „noored tahaksid olla vabal ajal aktiivsemad ja loovamad, kui nende igapäevarutiin võimaldab.“ Peamisteks takistusteks meelepärase huvialaga tegelemisel on suur õppekoormus ja sellest tingitud väsimus, maapiirkondades ka transpordiprobleemid.
Ekraani taga tahetakse olla vähem, kui tegelikult ollakse. Kui noortel jääks pärast kooliga seotud kohustuste täitmist rohkem aega ja energiat, siis valiksid nad ekraanitegevuste asemel looduses viibimise, sõpradega koosolemise või meelepärase huvialaga tegelemise.