Tasuta põhiharidus kui põhiseaduslik põhiõigus

TASUTA PÕHIHARIDUS KUI PÕHISEADUSLIK PÕHIÕIGUS

Põhiseaduse järgi peab hea tasuta põhiharidus olema kättesaadav sõltumata elukohast, perekondlikust taustast ja emakeelest

Õiguskantsler edastas augustis Riigikogule kirjaliku ettekande põhihariduse korralduse kooskõlast Põhiseadusega ja tegi Riigikogule ettepaneku kaaluda olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu algatamist.

Õiguskantsleri ülesanne on hinnata seaduste kooskõla Eesti Vabariigi põhiseadusega, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste tegevuse vastavust hea halduse põhimõttele ning edendada lasteombudsmani rollis laste ja noorte õigusi.

Ettekande keskmes on kvaliteetse, parimat isiklikku arengut ja edasiõppimist toetava põhihariduse tasuta kättesaadavus igale lapsele sõltumata tema elukohast, sotsiaalmajanduslikust taustast ja emakeelest.

Sellelt teljelt hargnevad küsimused koolivõrgu arengust ja olemasoleva ressursi tõhusaimast mõeldavast kasutamisest, ühtluskooli põhimõttest, hariduslike erivajadustega laste õpetamisest, aga ka koolisüsteemi sisestest arengutest, mis ei vasta õiguskantsleri hinnangul põhiseaduse mõttele ja ühtluskooli ideoloogiale.

Ettekandes sõnastatud probleemide valguses võiks Riigikogu kaaluda, kas praegune ülesannete jaotus riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel võimaldab saavutada eesmärke, mis tulenevad põhiseadusest ning mis on sõnastatud seadustes.

Õiguskantslerile laekunud avaldusi ja tehtud kontrollkäikude tulemusi[1] arvestades oleks vaja otsustada, kas kohaliku omavalitsuse kohustus rahastada kogu õppekava, sh süvaõpe ja tugipersonal vajab selgemat regulatsiooni; kuidas lõpetada olukord, kus riigi ja kohaliku omavalitsuse vaikival nõusolekul tegutsevad aastaid munitsipaal- ja erakooli sugemetega koolid, kus annetuse või õppetoetuse nime all või näiliselt vabatahtliku huvitegevuse läbiviimise egiidi all kogutakse vanematelt sisuliselt õppemaksu; kuidas lahendada esimesse klassi pääsemise ja koolivaliku teema Eesti laste huve ja haridussüsteemi kui tervikut silmas pidades, st lähtudes vajadusest tagada kõigile kvaliteetne haridus.

Lahendus ei tohiks mingil juhul kahjustada laste huve ega välja kujunenud häid koole, samuti ei tohiks külvata ebakindlust. Vaja on selgust, kindlust ja mõistlikkust. Hariduslik kihistumine, see tähendab laste võimete maksimaalselt välja arendamata jäämine ohustab Eesti ühiskonda.

Omaette probleem on hariduslik kihistumine emakeele tõttu. Vene keelt emakeelena kõnelevate laste hariduslikud võimalused peavad olema sama head kui eestikeelsetel lastel. Tulemuslik riigikeele õpe algab lasteaias ja algkoolis, mitte gümnaasiumis.

Õiguskantsleri hinnangul pole välja toodud probleemid uued, seega võib see viidata praegu kehtiva kaasvastutuse süsteemi puudustele, mida polegi võimalik tänaste regulatsioonide raames kõrvaldada.