Eesti ratifitseeris ÜRO lapse õiguste konventsiooni 26.09.1991. Konventsiooni artikli 4 järgi võtavad osalisriigid kasutusele kõik vastavad seadusandlikud, administratiivsed ja teised abinõud, tagamaks selles konventsioonis tunnustatud õiguste täitmist. Eestis täidab sõltumatu lasteombudsmani ülesandeid õiguskantsler. Lasteombudsmani ülesanne on seista selle eest, et kõik asutused, institutsioonid ja inimesed, kes langetavad lastesse puutuvaid otsuseid, austaksid laste õigusi ning lähtuksid lastesse puutuvate otsuste langetamisel laste parimatest huvidest.
2015. aasta kaheksa kuu jooksul algatas õiguskantsler kokku 97 menetlust, mis puudutasid otseselt laste õigusi. Lapsed ise pöördusid ülevaateperioodil oma õiguste kaitseks õiguskantsleri poole neljal korral. Selgitusi lapse õiguste kohta jagasid Õiguskantsleri Kantselei laste õiguste osakonna nõunikud ka telefoni teel.
Ülevaateperioodil pöörduti õiguskantsleri poole korduvalt avaldustega, kus paluti abi seoses lapse vaimse või füüsilise väärkohtlemisega vanema või pereliikme poolt. Õiguskantsleril puudub pädevus sekkuda selliste juhtumite lahendamisse, küll aga jagasime avaldajatele selgitusi, kuhu pöörduda ning edastasime vajadusel info abivajavast lapsest kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajale. Samuti laekus 2015. aastal õiguskantslerile mitu pöördumist inimestelt, kes on tundnud muret, kuidas ennetada laste vastu suunatud seksuaalkuritegude korduvat toimepanemist isikute poolt, kes on küll vanglakaristuse ära kandnud, kuid võivad endast endiselt ohtu kujutada.
Kasvatusvägivalla ennetamisel on hea meel tõdeda, et õiguskantsleri poolt 2012. aastal tehtud üleskutsest keelustada selgesõnaliselt laste kehaline karistamine on tänaseks vormunud seadusetäht, mis jõustub 2016. aastal lastekaitseseaduses. Selleks aga, et arusaam vägivaldse kasvatuse lubamatusest juurduks inimeste väärtushinnangutes ja käitumises, on vaja jagada teadmisi ja oskusi positiivsetest kasvatusviisidest. Seetõttu on kiiduväärt, et Sotsiaalministeerium on asunud testima programmi "Imelised aastad", mille koolitustel õpivad lapsevanemad ära hoidma stressi ja tülisid tekitavaid olukordi ning saavad tuge lapsele piiride seadmisel.
Laste väärkohtlemise korral on kõige olulisem selle märkamine ja sekkumine. Selleks, et väärkoheldud last ära tunda, väärkohtlemise kahtlusest õigetele asutustele teada anda ja abistada last talle uusi kannatusi põhjustamata, on kõikidel oluline omandada vajalikke oskusi ja teadmisi ning teadvustada oma vastutust. Ses osas ootame väga tervishoiutöötajatele ning kooli- ja lasteaiaõpetajatele mõeldud koolitusi ja juhiseid, mida Sotsiaalministeerium ja Justiitsministeerium peavad vägivalla ennetamise strateegia rakendusplaani järgi aastatel 2015-2018 ellu viima. Vastutuse võtmist peaks sisendama uues lastekaitseseaduses senisest konkreetsemalt sätestatud igaühe kohustus teatada abivajavast lapsest kohalikule omavalitsusele või lasteabi telefonil 116 111. Samuti paneb seadus lastekaitsetöötajale kohustuse kümne päeva jooksul teate saamisest lapse abivajadust hinnata ja otsustada sobiva abistamisviisi üle.
Laste vastu suunatud seksuaalkuritegude kordumise vältimiseks on olemas mitmeid võimalusi. Näiteks kehtib piirang, et lastega kokku puutuvatel kutsealadel ei tohi töötada isikud, keda on karistatud seksuaalkuritegude eest. Igaühel on võimalik avalikust karistusregistrist järele pärida, kas lapsega kokku puutuv isik on seksuaalsüüteo eest karistatud või mitte. Kõrge riskiga hooldusaluste kontrolliks peab Justiitsministeerium 2015. aastal ellu rakendama ametiasutuste koostöö ja infovahetuse mudeli, nagu näeb ette vägivalla ennetamise strateegia rakendusplaan.
Samas ei tasuks tähelepanuta jätta ka õigusnormide täpsustamise võimalust. Kuigi Riigikohus tunnistas karistusjärgse kinnipidamise põhiseaduse vastaseks, on kohtu hinnangul võimalik karistusjärgse käitumiskontrolli tingimusi vajadusel karmistada. Eelkõige vägistamise eest süüdimõistetud seksuaalkurjategijate puhul on võimalik kaaluda nt piirangute kehtestamist elukoha valikul ning kindlalt piiritletud juhtudel pole välistatud kohustuslik ravi, teraapias osalemine või elektrooniline valve.
ÕIGUSKANTSLERI MÄRGUKIRI JUSTIITSMINISTRILE TÄITEMENETLUSE SEADUSTIKU § 179 PÕHISEADUSEGA KOOSKÕLLA VIIMISEKS
Lapse ja vanema suhtluskorda reguleeriva kohtumääruse menetlus on eripärane, sest tegemist ei ole klassikalise sissenõudja – võlgnik suhtega. Täitmine toimub lapse suhtes ja seadus peab arvestama ka lapse huvide ja õigustega, et leida tasakaal vanemate ja lapse huvide vahel. Seadus peab tagama lapse kaitse oma vanemate eest, kui vanemad ei teosta hooldusõigust lapse parimates huvides. Analüüsi tulemusena asus õiguskantsler seisukohale , et täitemenetluse seadustiku §-s 179 sätestatud menetluse kord lapsega suhtlemise asjas tehtud kohtulahendi täitmiseks on vastuolus põhiseadusega, kuna ei võimalda täituril lapse parimaid huve esikohale seada ja arvestada lapse tahtega, eeldusel, et lapse küpsus ja arengutase võimaldab tal oma tahet väljendada ning lapse tahteavaldust on hinnanud eriteadmistega isik.
REHABILITATSIOONITEENUSEL VIIBIVATE LASTE VABADUSE PIIRAMINE SEADUSLIKU ALUSETA
Käesoleval hetkel puudub endiselt seaduses sätestatud alus lapse tahte vastaselt tema vabaduse piiramiseks rehabilitatsiooniteenust osutavates asutustes. Eestis on hetkel kaks kinnist asutust, kus osutatakse rehabilitatsiooniteenust käitumis- ja sõltuvusprobleemidega lastele.
Tallinna Laste Turvakeskus on Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti hallatav asutus, kus hetkel on kokku 48 voodikohta 10-17-aastastele lastele. Rehabilitatsiooniprogramm kestab 6-9 kuud. Programm lõpeb kevadel, mis tähendab, et suveks saadetakse lapsed tagasi koju. Laps võib olla suunatud teenusele ka mitu korda, st tuleb järgmisel sügisel jälle. Programmi on suunatud erinevate probleemide ja vajadustega lapsed, kellele kõigile kohaldub sama režiim ja osutatakse sama teenust.
Jõhvi Noorukite ravi- ja rehabilitatsioonikeskus on OÜ-le Corrigo kuuluv asutus, mille põhieesmärgiks on 14-18-aastastele sõltuvusaineid kuritarvitavatele noorukitele ravi- ja rehabilitatsiooniteenuse osutamine. Teenust rahastatakse Tervise Arengu Instituudi kaudu riigieelarvest. Sihtgrupp on sarnane Tallinna Laste Turvakeskuse omaga. Teenust osutatakse kuni 16 lapsele. Programm lõpeb teenusele suunamisele järgneva õppeaasta 30. juunil. Ka Jõhvi on suunatud erinevate probleemide ja vajadustega lapsed. Kaasnevateks probleemideks on, et regulatsiooni puudumise tõttu ei ole üheselt selge, kes on teenuse sihtgrupp: kas sõltuvushäirega, käitumishäirega või komplekssete probleemidega lapsed. Keskustesse satuvad erinevate vajaduste ja probleemidega lapsed.
Põhiõiguste seisukohalt seisneb peamine probleem selles, et hetkel suunatakse lapsi kinnistesse asutustesse rehabilitatsiooniteenusele nii alaealiste komisjoni otsuste kui ka laste elukohajärgsete kohalike omavalitsusüksuste suunamiskirjade alusel. Seadusega ei ole aga ei alaealiste komisjonidele ega kohalikele omavalitsusüksustele antud õigust laste vabaduse piiramiseks rehabilitatsiooniteenusele suunamise eesmärgil. Sisuliselt piiratakse laste vabadust seadusliku aluseta.
Alaealiste vabaduse piiramine on hetkel võimalik psühhiaatrilise abi seaduse alusel tahtest olenematu ravi kohaldamiseks, erihoolekandeteenusele paigutamiseks, kasvatuse eritingimusi vajavate laste kooli paigutamiseks, vahistamiseks, vangistuse täitmiseks. Kõigil neil juhtudel on vabaduse piiramiseks selge seaduslik alus ja kõigil neil juhtudel peab olema vabaduse piiramiseks kohtu luba.
Samuti on probleemne õppimise korraldus. Tallinnas ja Jõhvis toimub õpe väikeklassides. Selliseks õppekorralduseks on vaja nõustamiskomisjoni soovitust. Samas on keskusesse jõudnud laste võimed ja varasem õpikogemus väga erinevad, st kõigi puhul ei ole väikeklassi suunamise tingimused täidetud ning nõustamiskomisjon ei saa kõigi laste jaoks soovitust anda. Kui lapse jaoks soovitust ei ole, ei rahastata ka selle lapse õpet väikeklassis. Lisaks oleks mõned lapsed võimelised õppima ka tavaklassis.
Keskustes viiakse läbi laste turvakontrolli, lukustatakse lapsi eraldusruumi, piiratakse laste suhtlemist, kontrollitakse laste kirjavahetuse ja telefoni teel edastatavate sõnumite sisu, kohustatakse lapsi andma uriiniproovi kodust keskusesse naasmisel. Keskuste töötajate hinnangul on nimetatud piirangud rehabilitatsiooni õnnestumiseks hädavajalikud ja sarnaseid piiranguid on asutustes rakendatud juba aastaid. Samas seaduslik alus selliste piirangute rakendamiseks turvakeskuses puudub.
Õiguskantsler on probleemidele korduvalt tähelepanu juhtinud. Süsteemsemalt on probleem lahti kirjutatud 2009. aasta ettekandes . Toona Riigikogu nõustus õiguskantsleri kriitikaga ja tegi Vabariigi Valitsusele ülesandeks regulatsioon välja töötada. Paraku ei ole siiani nende asutuste tegevust puudutavat regulatsiooni vastu võetud.
ASENDUSKODUTEENUS
2014. aasta lõpul valmis sotsiaalministeeriumis asendushoolduse roheline raamat . Selles poliitikadokumendis on kajastatud plaanitavaid arenguid asenduskoduteenuse korralduses ja välja pakutud lahendusi ka neile probleemidele, millele õiguskantsler oma 2013. aasta analüüsis tähelepanu juhtis. Õiguskantsleri soovitused sotsiaalministrile puudutasid lapse põhivajadustele vastavat teenuse standardit ja rahastusmudelit.
Teenuse standardisse puutuvalt tegi õiguskantslerile muret, et seni ei ole selge, mis on need lapse põhivajadused, mis asenduskodu peab rahuldama. Selle puuduse ületamiseks on sotsiaalministeeriumil kavas täiendada teenuse kvaliteedinõudeid. Olemasolevatele nõuetele töötajate ja ruumide kohta lisanduvad muud põhimõtted, mis võimaldaks hinnata, kuidas mõjutab teenus laste elukvaliteeti ja aitab tagada laste õigusi näiteks osaleda ennast puudutavate otsuste tegemisel.
TURVAKODUTEENUS
Turvakodu on ajutine varjupaik, mis on mõeldud hätta sattunud lapsele, kes on näiteks perest eraldatud või kodust lahkunud („ära jooksnud“). Turvakoduteenus on seni sisuliselt reguleerimata. Kehtivad vaid tervisekaitsenõuded ruumide osas, kuid teenuse standard on soovituslik . Teenuse võimalik regulatsioon on ette valmistatud sotsiaalhoolekande seaduse eelnõus, mille täiendatud versioon esitati Vabariigi Valitsusele uueks kooskõlastamiseks 2015. aasta juulis.
Oleme aastate jooksul saanud õiguskantslerile tehtud avaldustest, telefonikõnedest ja kontrollkäikudel asenduskodudesse informatsiooni võimalikest probleemidest turvakoduteenuse osutamisel. Turvakoduteenuse peamised probleemid on laste turvakodus viibimise aja pikkus, olmetingimused, ülerahvastatus ja lähedastega suhtlemise piiramine, mistõttu otsustasime sarnaselt asenduskoduteenusega analüüsida kontrollkäikudel kogutavate andmete põhjal turvakoduteenusega seotud probleeme.
2015. aasta esimeses pooles kontrollisid õiguskantsleri nõunikud viit asutust: kolme turvakodu ja kaht asenduskodu, kus osutatakse ka turvakodu teenust.
Tartu Laste Turvakodul soovitasime edaspidi kontrollida turvakodus vabatahtlikuna töötavate inimeste tausta. Vabatahtlike kaasamine on hea ja mõistlik, ent ebasoovitavate juhtumite ennetamiseks tuleb eelnevalt kontrollida, ega neid ei ole karistatud tegude eest, mis muudavad lastega töötamise lubamatuks. Selleks võib turvakodu teha ise järelepärimise või paluda vabatahtlikul endal küsida väljavõte karistusregistrist. Turvakodu vastas, et alates septembri algusest nõutakse vabatahtliku töö tegijatelt väljavõtet karistusregistrist.
Narva Sotsiaaltöökeskuse laste turvakodus oli peamiseks probleemiks, et töötajaid oli laste arvu kohta liiga vähe ja lapsed ei saanud käia lasteaias. Kontrollkäigu ajal oli ühe kasvataja hoole all kümme last. Soovitasime turvakodul tagada, et igal ajal oleks tööl piisav arv kasvatajad, tagamaks lastele piisavat tähelepanu ja võimalust viibida õues. Narva linna Sotsiaalabiametile panime südamele mitte jätta turvakodu lapsi ilma lasteaias käimise võimalusest ja säilitada vähemalt see osa lapse eelnevast elukorraldusest.
Siimusti lastekodus Metsatareke elasid turvakodu ja asenduskodu lapsed samades peredes. See pole ekspertide hinnangul hea, sest laste vajadused on erinevad. Turvakodu lapsel on vaja kriisiabi, mis keskendukski talle ega toimuks muu pereelu kõrvalt. Asenduskodu laps vajab aga ennekõike stabiilset perekeskkonda, kus liikmed igapäevaselt ei vahetu. Seetõttu soovitasime mitte paigutada turvakodu ja asenduskodu lapsi kokku.
Kohtla-Järve Laste Varjupaigas ja Sillamäe Laste Hoolekande Asutuses Lootus me lapse õiguste rikkumisi ei leidnud.
ÕIGUSKANTSLERI AVALIK PÖÖRDUMINE HARIDUSASUTUSTE JUHTIDE POOLE SEOSES POLIITILISE AGITATSIOONIGA HARIDUSASUTUSTES
Avaldaja tõstatas küsimuse poliitilise agitatsiooni lubatavusest haridusasutustes. Menetluse tulemusena pöördus õiguskantsler haridusasutuste juhtide poole ning juhtis nende tähelepanu sellele, et konkreetse erakonna või poliitilise maailmavaate propageerimine haridusasutuses ei ole lubatud.
Õiguskantsler osutas oma pöördumises, et põhiseadus annab üldjuhul vanematele õiguse otsustada, milliste maailmavaateliste tõekspidamiste järgi lapsi õpetatakse. Ka inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon nõuab, et haridusfunktsioone täites peab riik austama vanemate õigust tagada lastele nende endi usuliste ja filosoofiliste veendumustega kooskõlas olev haridus. Ülaltoodud põhimõtetega ei ole kooskõlas konkreetse erakonna või poliitilise maailmavaate propageerimine haridusasutuses – ei lasteaias ega koolis.
LISAKS LASTE JA VANEMATE KONKREETSETE MUREDE LAHENDAMISELE, ON ÕIGUSKANTSLERI ÜLESANDEKS LASTE ÕIGUSI TUTVUSTADA JA EDENDADA
Lisaks järelevalve teostamisele on õiguskantsleri ülesandeks olla ka laste õiguste tutvustaja ja tugevdada laste positsiooni ühiskonnas aktiivsete osalejate ja kaasarääkijatena. Õiguskantsler viib lasteombudsmanina läbi erinevaid analüüse ja uurimusi lapse õiguste valdkonnas ning teeb nende pinnalt soovitusi ja ettepanekuid laste olukorra parandamiseks. Lasteombudsman esindab laste huve õigusloome protsessis ning korraldab erinevaid lapse õiguste alaseid koolitusi ja seminare.
Selleks, et julgustada ja toetada laste aktiivset tegutsemist oma õiguste ja kohustuste analüüsimisel ja lahtimõtestamisel on Õiguskantsleri Kantselei juurde asutatud lasteombudsmani nõuandev kogu, mille liikmed on erinevate laste- ja noorteorganisatsioonide esindajad, keda kaasatakse lasteombudsmani töösse. 2015. aastal käis lasteombudsmani nõuandev kogu koos ühel korral, et arutada laste ja meedia suhete üle. Õiguskantsleri nõunikud tutvustasid lastele õigusakte ja juhiseid, millest tuleb lähtuda laste kajastamisel meedias ning lapsed jagasid õiguskantsleri nõunikega oma kogemusi ja mõtteid meediaga suhtlemisest.
Et võimaldada mõnedel aktiivsematel noortel heita pilku ajakirjaniku töö telgitagustesse ja pakkuda noortele võimalust oma arvamuse väljendamiseks vägivalla teemal erinevates meediakanalites, toimusid õiguskantsleri eestvedamisel 8.-10. mail meediatalgud, millest võttis osa 16 noort. Meediatalgutel toimusid mitu meediatööd tutvustavat ekskursiooni ja kohtumist ekspertidega. Noored külastasid Balti Filmi- ja Meediakooli, Eesti Rahvusringhäälingu stuudioid, Eesti Päevalehe toimetust ning JustFilmi kontorit. Talgupäevadel arutlesid noored vägivalla teemadel asjatundjatega ning juhendajate abiga valmisid noorte endi mõtteid väljendavad meedialood.
2015 I poolaastal viisid õiguskantsleri nõunikud läbi mitmeid lapse õiguste alaseid koolitusi, pidasid loenguid ja ettekandeid lastega töötavatele spetsialistidele, nt lapse õigusi asendushooldusel puudutavad ettekanded asenduskodude töötajatele ja juhtidele erinevates Eesti paikades, koolituspäev alaealiste komisjonide esindajatele õigusrikkumise toime pannud laste õigustest ja koolitused Rajaleidja keskuste töötajatele lapse parimate huvide esikohale seadmise põhimõttest.
Lapse õigusi tutvustavad filmiõhtud koos koolipsühholoogi selgitustega psühholoogilise abi ja nõustamise saamise võimaluste kohta, toimusid lapsevanematele Valgas ja Jõhvis.
Lastele tutvustasid õiguskantsleri nõunikud lapse õigusi ja kohustusi ning arutlesid kehalise karistamise teemal teematundides, mis viidi läbi Eesti Lastekirjanduse Keskuse, Eduard Vilde muuseumi ja õiguskantsleri kantselei koostöös. Eduard Vilde lastejutustuse "Minu esimesed triibulised" ainelistes teematundides räägiti lastele pisut Eduard Vildest ja tema teosest ning arutati lastega õiguste, võrdsuse, vägivallavaba kasvatuse ja märkamise teemadel. Lisaks oli lastel võimalik jutustuse stseene läbi mängida ja nendele oma lõpp kujundada.
Lasteombudsman saab ühiskonna lapsesõbralikumaks muutumisele kaasa aidata ka seeläbi, et tunnustab häid inimesi, kes on koos lastega või laste heaks midagi silmapaistvat teinud. Laste huvide eest seisvate organisatsioonide ellu kutsutud ja tänavu teist korda toimunud tunnustusüritusel „Lastega ja lastele“ Lastekaitsepäeval tunnustati neid, kes on oma uute algatuste või pikemaajalise tegevusega oluliselt panustanud laste heaolusse.