Autoriõigused internetiajastul
Riigikohtu palvel kujundas õiguskantsler arvamuse küsimuses, kas autoriõiguste kaitsjatel on õigus nõuda riigilt kahjude hüvitamist põhjusel, et 2006. aastast kehtiv salvestusseadmete ja –kandjate loetelu on jäänud kaasajastamata ning autoritel jäänud seetõttu saamata õiglane tasu.
Autorid, esitajad ning fonogrammitootjad soovivad nn tühja kasseti tasu ka moodsatelt meediakandjatelt ja -seadmetelt, nagu seda on vananenud salvestusvahendite asemele tulnud mp3-mängijad, i-Podid, samuti Blu-Ray ja HD DVD-plaadid ja nendele salvestavad seadmed.
Tühja kasseti tasu küsitakse salvestusseadmete ja -kandjate tarnijatelt, sõltumata sellest, kas neid seadmeid tegelikult salvestamiseks kasutatakse. Nii kogutud tasude arvel hüvitatakse autorile, teose esitajale ja fonogrammitootjale salvestusseamete kasutamise tõttu saamata jäänud tasu. Tühja kasseti tasu määr on alates 2006. aastast kolm protsenti salvestusseadmete ja kaheksa protsenti salvestusvahendite tarnimise hinnast ilma käibemaksuta.
Õiguskantsler analüüsis küsimust võimaliku põhiseadusevastasuse kontekstis, mille järgi jääb õigustatud isikutel valitsuse tegevusetuse tõttu saamata õiglane tasu nende teose või fonogrammi kasutamise eest.
Õiguskantsler jõudis analüüsi tulemusel arvamusele , et autorite, esitajate ja fonogrammitootjate põhiseaduslikke õigusi pole rikutud.
Kehtivat valitsuse määrust ei saa pidada seaduse- ja põhiseadusevastaseks vaid selle tõttu, et selles ei ole tühja kasseti tasu objektina loetletud kõik salvestamist võimaldavad seadmed.
Tühja kasseti tasu laekumise vähenemisest aga ei järeldu automaatselt, et autoritele, esitajatele ja fonogrammitootjatele on tekkinud kahju. Osa neist kasutab tasu saamiseks muid kaasaegseid vahendeid juba praegu ja suudab oma teoste loata tasuta kasutamist ja edastamist vältida.
Õiguskantsleri hinnangul vajab intellektuaalomandi kaitse korraldus kaasajastamist. Autorid, esitajad ja fonogrammitootjad peavad oma loomingu ja töö eest saama õiglast tasu, samas tuleb ka neil endil kasutada selleks võimalusel kaasaegseid meetodeid (nt teoste müük interneti kaudu). Uus lähenemine peaks ühtaegu arvestama nii internetivabaduse põhimõtteid kui osaliste õiglasi huve. Kui on kadunud või olulisel määral muutunud need alused, mille abil adekvaatselt mõõta autorite kaudseid kahjusid, siis tuleb neid aluseid kas täpsustada või leida uued alused ning tagada nende rakendatavus kooskõlas Eestile siduvate rahvusvaheliste lepingute ja Euroopa Liidu õigusega.