Õiguskantsleri ülesanne on kontrollida vangla, arestimaja, kaitseväe väeosa, väljasaatmiskeskuse, varjupaigataotlejate vastuvõtu- või registreerimiskeskuse, psühhiaatriahaigla, erihooldekodu, erivajadustega õpilaste kooli, üldhooldekodu, lastekodu, noortekodu ja muu järelevalvealuse asutuse tegevust.
Üldistatult võib jagada õiguskantsleri kontrollkäigud kolmeks selle põhjal, millist tüüpi asutust kontrollitakse:
- kinniste asutuste kontrollimine – asutused, kus isikud viibivad tahtevastaselt ja kus viibivate isikute vabadust võidakse piirata (nt vanglad, arestimajad, psühhiaatriakliinikud);
- mittekinniste asutuste kontrollimine – asutused, kus isikud viibivad vaba tahte alusel (nt koolid, lastekodud);
- ametiasutuste kontrollimine – valitsusasutused või kohaliku omavalitsuse asutused, kus kontrollitakse isikute põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtte ning hea halduse tava järgimist.
Aruandeperioodil tegi õiguskantsler kokku 20 kontrollkäiku, neist 10 kinnistesse asutustesse, 5 lahtistesse asutustesse ja 5 ametiasutustesse. Ette teatamata kontrollkäike oli 7.
Kontrollkäigud kinnistesse asutustesse
Alates 2007. aastast täidab õiguskantsler väärkohtlemise ennetusasutuse ülesandeid ( õiguskantsleri seadus § 1 lg 7). Kohustus nimetada või luua väärkohtlemise ennetamiseks üks või mitu sõltumatut riigi ennetusasutust tuleneb piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni lisaprotokollist, mis jõustus Eesti Vabariigi suhtes 17.01.2007.
Ennetusasutuse peamiseks ülesandeks on teha regulaarseid kontrollkäike kinnistesse asutustesse, et kontrollida kinnipidamiskohtades vabaduse kaotanud inimeste kohtlemist ja vajadusel tõhustada nende kaitset väärkohtlemise vastu. Õigus mitte olla piinatud või väärkoheldud ei tähenda ainult õigust füüsilisele terviklikkusele, vaid ka inimväärikusele ja psüühilisele heaolule. Seega ei ole piinamine ja väärkohtlemine pelgalt füüsilise valu tekitamine, vaid ka näiteks vaimsete kannatuste põhjustamine, ebasanitaarsed olmetingimused kinnipidamisasutuses, meditsiinilise abi osutamata jätmine, ebaseaduslik sunni- ja ohjeldusmeetmete kasutamine, pikaajaline kinnipidamisruumi ülerahvastatus, põhjendamatu sekkumine privaatsusesse.
Kokku on Eestis ligi 150 kinnist asutust. Kinnised asutused on näiteks vanglad, arestimajad, välismaalaste väljasaatmiskeskus, varjupaigataotlejate majutuskeskus, erikoolid käitumishäiretega lastele, sõltuvushäiretega alaealiste rehabilitatsioonikeskused, psühhiaatriakliinikud, erihoolekandeasutused. Õiguskantsler külastab iga kinnipidamisasutust vähemalt kord kolme aasta jooksul. Kontrollkäik võib toimuda nii ette teatatult kui ka ette teatamata, nii päeval kui öösel, nii tööpäeval kui nädalavahetusel.
Õiguskantsler võib vajadusel kaasata kontrollkäigule erialaasjatundjaid, olutundjaid või viia kontrollkäigu läbi koostöös mõne riikliku järelevalveasutusega. 2015. aasta esimesel kaheksal kuul kaasati eksperte kontrollkäikudele neljal korral, millest kolmel kasutati ekspertidena perearstid ja ühel korral ratastoolikasutajast olutundjat. Lisaks kaasas õiguskantsler kahel korral kontrollkäigule erialaasjatundjatena päästeametnikke ja kolmel korral Ravimiameti spetsialiste.
Politsei kinnipidamiskohad
22. jaanuaril kontrollisid õiguskantsleri nõunikud Põhja prefektuuri arestimaja , kus viibivad isikud, kelle suhtes käib kriminaalmenetlus, arestialused, kriminaalmenetluses kahtlustatavana kinni peetud isikud, väärteomenetluse raames kinni peetud isikud ning teatud juhtudel ka kainenemisele toimetatud isikud. Kontrollkäigu ajal viibis arestimajas 47 kinnipeetut, kellest 30 kandsid aresti. Keskmiselt viibib kinnipeetu nimetatud arestimajas ligi 30 päeva.
Politseihoones kontrolliti pisteliselt eriliigilisi kambreid, külastati arestimaja ametnike tööruume, toidujagamiseks mõeldud ruumi, pesemisruume, lühiajaliste kokkusaamiste ja menetlustoimingute ruume, sõidukilüüsi ning jalutushoovi. Samuti tutvuti sõidukilüüsis olnud politsei saatebussi tingimustega. Kontrolliti ka arestimajas kontrollkäigu ajal kambrites viibinud kinnipeetute isiklikke toimikuid ning muid materjale. Pisteliselt kontrolliti kambrite tööarvestuse raamatut ja isolaatorite kasutamise kohta koostatud protokolle.
Lisaks vestlesid õiguskantsleri nõunikud kontrollkäigul 13 juhuvaliku teel valitud kinnipeetuga. Vestlustest selgus, et arestimajas on mitmeid probleeme juurdepääsuga avalikule informatsioonile (nt võimalus lugeda regulaarselt ja ebamõistliku viivituseta värskeid ajalehti), telefoni kasutamisel ja kõnekaardi omandamisel, raamatukogust raamatute laenutamisel. Samuti selgus, et Politsei- ja Piirivalveameti poolt kinnipeetutele nende õiguste ja kohustuste kohta koostatud lühimaterjal sisaldab osaliselt vananenud teavet.
Kontrollkäigu tulemusel tegi õiguskantsler Põhja prefektuurile soovituse kõrvaldada arestimaja kontrollimisel leitud puudused.
Kontrollkäik Põhja prefektuuri Ida-Harju ja Lääne-Harju konstaablijaoskondadesse toimus 23. aprillil. Politsei kasutab konstaablijaoskondade hooneid isikute lühiajaliseks kinnipidamiseks. Lääne-Harju arestikamber on hiljuti avatud ning kaasaegsete kinnipidamistingimustega, samas kui Ida-Harju arestikamber on võrdlemisi amortiseerunud.
Kontrollkäigu tulemusel rõhutas õiguskantsler, et kinnipeetavate põhiõiguste seisukohalt tuleb politseil jätkata (eriti Ida-Harju politseihoones) isikute kinnipidamist vaid lühiajaliselt ja pigem eelistada kaasaegsemate kinnipidamistingimustega arestikambreid. Lisaks juhtis õiguskantsler veelkord politsei tähelepanu juba varem tehtud soovitusele seoses Ida-Harju konstaablijaoskonnas aset leidnud surmajuhtumiga. Nimelt leidis õiguskantsler, et 23.01.2013 Ida-Harju arestikambris surnud kinnipeetava juhtumi puhul polnud järelevalve arestikambris viibivate isikute üle piisav. Juba toona märkis õiguskantsler, et tõhusat järelevalvet kinnipeetute üle ei taga üksnes see, kui ametniku ametijuhendisse lisatakse kohustus järelevalvet teostada (kas siis turvakaamerate pildi vahendusel või vahetult füüsiliselt kambreid kontrollides), vaid see, et ametnikul on reaalselt võimalik muude kohustuste kõrvalt järelevalvet teostada ning ta on selle kohustuse täitmise olulisusest teadlik.
26. mail kontrollisid õiguskantsleri nõunikud Lääne prefektuuri Rapla ja Paide politseijaoskondasid. Jaoskondade hooneid kasutab politsei isikute lühiajaliseks kinnipidamiseks.
Kontrollkäigul selgus, et Rapla kambris ei töötanud kinnipeetu ja tema lähedaste lühiajaliste kokkusaamiste tarbeks loodud tehniline süsteem. Kasutusel olev lahendus on amortiseerunud ega pruugi tagada kokkusaamise privaatsust. Samuti selgus, et nii Rapla kui Paide politseihoones ei ole kinnipeetutele mõeldud jalutushoovid varustatud varjualuste ja istekohtadega. Samale puudusele on varasemalt tähelepanu juhtinud ka Euroopa Nõukogu juures tegutsev Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee.
Üldjoontes võib öelda, et kinnipeetutega seotud dokumendid on mõlemas politseihoones vormistatud korrektselt, kuid siiski esines mõningaid küsitavusi, millele kontrollkäigul koheselt ka ametnike tähelepanu juhiti. Näiteks Rapla kambris viibinud kinnipeetute isiklikes toimikutes olnud dokumentidest ei ilmnenud alati ühemõtteliselt see, kas isiku lähedasi teavitati isiku kinnipidamisest ning millal ja kes seda tegi. Samuti ei olnud kinnipeetu kohta vormistatud esmase tervisekontrolli aktis sageli märgitud, kas kinnipeetava ülevaatusel märgati tal väliseid vigastusi või mitte. Paide kambri isiklikest toimikutest aga selgus, et osadel juhtudel on isiku kinnipidamise kohta koostatud selline kinnipidamise protokoll, milles ei ole võimalik isiku tervisekahjustusi fikseerida ning protokollis ei ole dokumenteeritud kinnipeetavale õiguste ja kohustuste tutvustamist.
Kontrollkäigu tulemusel tegi õiguskantsler Lääne prefektuurile soovituse puuduste kõrvaldamiseks.
Kontrollkäik Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonda ning Ida-Harju politseijaoskonda ja kainestusmajja viidi läbi ööl vastu 20. juunit. Selle plaanivälise kontrollkäigu eesmärgiks oli soov kontrollida, kas ja kuidas mõjutavad paljud samaaegselt toimuvad koolilõpupeod olukorda politseijaoskondades. Samuti kontrolliti kambrite kinnipidamistingimusi, dokumentide vormistamise korrektsust ja kambritesse vastuvõtmise protseduure. Kontrollkäigul märkimisväärseid rikkumisi ei tuvastatud, kuid õiguskantsler pidas varasemale praktikale tuginedes vajalikuks juhtida Põhja prefekti tähelepanu veelkord kainestusmajas viibivate kinnipeetavate turvalisusele ja soovitas kõik kainestusmaja kambrid varustada videovalvega (vt õiguskantsleri soovitust Põhja prefektuurile ).
Kaitseväe üksused
Õiguskantsler kontrollib kaitseväe üksusi, et hinnata ajateenijate põhiõigustest kinnipidamist. Õiguskantsleri nõunikud külastasid aruandeperioodil kolme kaitseväe üksust: suurtükiväepataljoni (09. märtsil), pioneeripataljoni (16. juulil) ja õhutõrjepataljoni (16. juulil). Kõigist kontrollkäikudest anti eelnevalt kaitseväele teada.
Suurtükiväepataljonis ja õhutõrjepataljonis vestlesid õiguskantsleri nõunikud ajateenijatega. Õiguskantsleri nõunikud ei tuvastanud kontrollkäigul rikkumisi, mistõttu õiguskantsler pataljonidele soovitusi või ettepanekuid ei teinud.
Pioneeripataljoni kontrollkäigu tulemusena selgus, et ajateenijate mobiiltelefonid võetakse töönädalaks hoiule, mida aga kehtiv õigus ei luba. Täpsemalt ütleb kaitseväeteenistuse seadus, et ajateenijatele on lubatud kasutada isiklikke side- ja elektroonikavahendeid, kui see ei sea ohtu ajateenijat ega teisi isikuid ning ei takista sõjaväelise väljaõppe läbiviimist ega teenistusülesannete täitmist. Kuigi ajateenistuskohustuse täitmisega kaasneb paratamatult suhtlemisõiguse piirang, ei tähenda see täielikku äralõikamist välismaailmast. Suhtlemise tagamiseks on kehtivas õiguses ette nähtud võimalus kasutada muuhulgas mobiiltelefoni. 1. jalaväebrigaadi ülema käskkirjaga kehtestatud sisekorraeeskirja järgi on ajateenijatel elektrooniliste vahendite kasutamine lubatud vabal ajal ja puhkeajal kuni öörahu väljakuulutamiseni. Õiguskantsler tegi ettepaneku ajateenijatele nende mobiiltelefonid viivitamatult tagastada ning edaspidi telefone õigusvastaselt hoiule mitte võtta.
Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajad
Aruandeperioodil kontrollisid õiguskantsleri nõunikud eelnevalt teavitamata kolme erihoolekande asutust: AS Hoolekandeteenused Valkla Kodu, SA Haraka Kodu ja AS Hoolekandeteenused Erastvere Kodu. Kõigil kolmel kontrollkäigul osalesid ekspertidena perearstid, Valkla Kodu kontrollkäigule oli lisaks kaasatud olutundjana ratastoolikasutaja. Samuti osalesid kõigil kontrollkäikudel erialaasjatundjatena Ravimiameti spetsialistid.
2015. aastal pöörab õiguskantsler kontrollkäikudel ööpäevaringset erihooldusteenust osutavatesse asutustesse erilist tähelepanu ravimite käitlemisele ja manustamisele. Kuigi võrreldes 2014. aastaga oli olukord paranenud, on probleemid ravimite väärkäitluse ja klientidele manustamisega endiselt päevakorral. Olulisemateks probleemideks olid veel erihooldusteenust saavatele isikutele inimväärsete elamistingimuste tagamine ning nende vabaduspõhiõiguse ebaseaduslik piiramine. Samuti valmistas õiguskantslerile muret erihooldekodudes töötavate tegevusjuhendajate ebapiisav arv, mis mõjutab otseselt pakutava teenuse kvaliteeti.
Õiguskantsleri nõunikud külastasid AS Hoolekandeteenused Valkla Kodu 31. jaanuaril ning 5.-6. veebruaril. Valkla Kodul oli kontrollkäigu läbiviimise ajal tegevusluba 100 täiskasvanule ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamiseks kohtumääruse alusel. Kontrollkäigu toimumise ajal viibis asutuses 93 täisealist isikut.
Õiguskantsler kontrollis Valkla Kodu viimati 27.02.2014. Toona tuvastas õiguskantsler, et seal napib tegevusjuhendajaid, õhtusel ajal lukustatakse osasid kliente nende magamistubadesse, tagatud pole inimväärseid elutingimusi (eriti sanitaar- ja pesuruumides), tekkis kahtlus, et klientidele manustatakse raviplaani väliselt rahustavaid ravimeid jms. Käesoleval aastal läbi viidud kontrollkäik positiivseid üllatusi kaasa ei toonud. Õiguskantsleri nõunikud tõdesid taas, et hooldekodus on jätkuvalt probleeme klientide vabaduse piiramise, ravimite manustamise, inimväärsete elutingimuste tagamise ja personali piisavusega. Samuti leidsid õiguskantsleri nõunikud, et klientide eraldamiseks kasutatav ruum on ebaturvaline ning selles toimuvat tegevust pole võimalik jälgida.
Lisaks sellele kerkis küsimus, kas Valkla Kodu akende ette paigaldatud metallsõrestikud ning asutuse territooriumi ümbritsev okastraattõkkega võrkaed täidavad oma eesmärki ja arvestavad klientide huve. Täpsemalt selgus kontrollkäigul, et kõikides osakondades, kus osutati ööpäevaringset erihooldusteenust kohtumääruse alusel, olid nii osakonna ühisruumide kui vähemalt poolte magamistubade aknad seestpoolt kaetud metallsõrestikega. Maja tiibu piiras 3,5-4 meetri kõrgune võrkaed, millele oli lisatud okastraattõke. Vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 1149 lg 1 peab erihoolekandeteenuse osutaja tagama ööpäevaringse erihooldusteenuse tingimustes, mis selleks sobivad, vastavad teenust saava isiku vajadustele ja on turvalised. Sellest lähtuvalt saab sobilikeks kinnipidamistingimusteks lugeda selliseid, mis nimetatud eesmärkidele kaasa aitavad, sealhulgas ei tekita teenusekasutajates stressi, hirmu, alaväärsust ja rahutust. Mitmed asutuse töötajad märkisid, et metallsõrestike eesmärgiks on eelkõige Valkla Kodu ümbritseva kogukonna rahustamine. Seoses sellega tekkis õiguskantsleril kahtlus, kas ja kuivõrd arvestavad metallsõrestikud ja okastraat Valkla Kodu klientide huve. Samuti jäi ebaselgeks, kas turvalisuse tagamiseks on kaalutud alternatiivseid meetmeid. Lisaks juhtis õiguskantsler AS Hoolekandeteenuste tähelepanu asjaolule, et piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee (CPT) on pidanud trellide olemasolu psühhiaatriahaigla akuutosakonna akendel ebasobivaks meetmeks ning viidanud muude võimaluste olemasolule (vt CPT 19.07.2013 aruanne Sloveeniale, lk 83).
Olutundjana kontrollkäigul osalenud tavaratastoolikasutaja hinnangul pole mitmed Valkla Kodu vaba aja veetmise ruumid ligipääsetavad, kuivõrd puudub lift ja võimalus kasutada kaldteed. Olemasolevat trepironijat ei osanud asutuse töötajad kasutada. Ratastoolikasutajale esines ligipääsetavuse osas probleeme ka tualettruumides, õuealale pääsemisel ja Valkla Kodu ümbruses liikumisel. Ratastoolikasutaja vajadustega ei olnud arvestatud magamistubades ega duširuumides ning mitmes kohas olid ukseläved lubatust kõrgemad.
Kontrollkäigu tulemusel saatis õiguskantsler AS Hoolekandeteenustele ettepaneku eelpool nimetatud puuduste kõrvaldamiseks ning põhiõiguste paremaks kaitseks Valkla Kodus.
Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 25. veebruaril SA-s Haraka Kodu sügava liitpuudega klientidele ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamist. Haraka Kodu osutab ööpäevaringset erihooldusteenust kokku 27 inimesele, neist sügava liitpuudega inimesele 20 kohal. Kontrollkäigu ajal oli sügava liitpuudega inimestele mõeldud teenusel 19 klienti, ööpäevaringsel erihooldusteenusel 6 klienti.
Kontrollkäigu tulemusel tunnustas õiguskantsler Haraka Kodu klientidele loodud meeldiva koduse õhkkonna eest. Samuti väärisid märkimist hooldekodu pingutused leidmaks klientidele võimalusi erinevateks tegevusteks ja nende heaolu toetavateks teenusteks (nt massaaž, füsioteraapia). Siiski tuvastas õiguskantsler ka mõningaid vajakajäämisi.
Näiteks selgus kontrollkäigul, et ühiskasutuses olevates ruumides ja magamistubades on klientide jälgimiseks kasutusel videovalve. Hooldekodu selgitas, et kliendi saabudes teavitatakse eestkostjat videovalvest, kuid eraldi kirjalikku nõusolekut kliendilt/eestkostjalt ei küsita. Arvestades, et hooldekodu on seal elavate inimeste koduks, riivatakse õiguskantsleri hinnangul nii eraelu puutumatust. Õiguskantsleri meelest on videojälgimine klientide turvalisuse huvides küll mõistatav, ent nende jälgimine videokaamerate abil eeldab siiski õiguslikku alust, sh õigusaktidega kooskõlas oleva nõusoleku olemasolu. Õiguskantsleri hinnangul ei saa inimväärikuse ja eraelu puutumatuse selline piirang olla eesmärgipärane.
Kontrollkäigu ajal selgus, et hooldekodu piiratud territooriumile sisse- ja väljapääs oli vaba, kuna kahepoolne autovärav oli lahti ning autovärava iseenesliku sulgumise takistuseks oli väravapooltele pandud ette kivid. Otse autovärava kõrval asus üks majutusüksustest, teiste majutusüksuste juurest oli avatud värav näha. Majutusüksuste välisuksed olid lahti, seega võis neisse sisse või sealt välja minna igaüks. Välisuks avanes hääletult. Ehkki kontrollkäigul ei selgunud, et mõni klient oleks töötajate teadmata majast ja hooldekodu territooriumilt lahkunud, ei saa välistada, et see võib eelkirjeldatud olukorras juhtuda. Seepärast juhtis õiguskantsler oma soovituses Haraka Kodu tähelepanu asjaolule, et hooldekodu klientide hooldekodu ruumidest ja territooriumilt lahkumine ilma, et töötajad sellest teadlikud oleksid, ohustab klientide turvalisust, nende elu ja tervist (vt õiguskantsleri soovitust SA Haraka Kodule).
Õiguskantsleri nõunikud külastasidErastvere Kodu,Kodijärve Kodu jaPariisi Erihoolduskeskust vahemikus 29. juuni kuni 2. juuli. Kontrollkäikudel tuvastatud probleemid olid neis kolmes asutuses üldjoontes sarnased. Nii Erastvere Kodus kui ka Kodijärve Kodus selgus, et tegevusjuhendajate arv ei olnud piisav klientide turvalisuse tagamiseks. Erastvere Kodus ei vastanud tegevusjuhendajate arv seaduses sätestatud miinimumile ega arvestanud asutuse eripära, mistõttu puudus töötajatel pidev kontroll ja ülevaade klientide liikumise, tegevuste ja asukoha üle. Kodijärve Kodus oli seadusega kehtestatud miinimumnorm täidetud, aga ka seal ei vastanud tegevusjuhendajate arv asutuse eripärale, eelkõige peremajade mudelile, mille tulemusena olid kliendid öisel ajal mitmes peremajas omapäi. Soovituse tegevusjuhendajate arvu kohta on õiguskantsler mõlemale asutusele teinud ka eelnevate kontrollkäikude tulemusena.
Teiseks selgus kontrollkäigu tulemusena, et mitte üheski kolmest asutusest ei olnud meditsiiniõe teenuse piisavalt kättesaadav. Õiguskantsler soovitas tagada õendusabiteenuse kättesaadavuse ulatuses, mis vastab vähemalt seaduses sätestatud miinimumnõuetele, ja viisil, mis annab õele võimaluse kliendi seisundit isiklikult hinnata. Kuigi seadus ei täpsusta, kas tagada tuleb õe füüsiline kohalolek või mitte, on õiguskantsler seisukohal, et iseseisva õendusabi kättesaadavus on tagatud siis, kui õel on võimalus klient isiklikult üle vaadata ja kliendi seisundit hinnata. See tähendab, et seaduses sätestatud nõue on täidetud siis, kui õde viibib füüsiliselt asutuses, samuti siis, kui teatud osa ajast ei ole õde kohal, kuid temaga on sõlmitud kokkulepe, et vajaduse ilmnedes on talle võimalik helistada ja ta kliendi seisundi hindamiseks kohale kutsuda.
Kõigis kolmes asutuses esines mitmesuguseid puudujääke ka ravimitega seonduvalt. Kõige tõsisem mure puudutas retseptiravimite manustamist. Kontrollkäigul nähtu põhjal tekkis õiguskantsleri nõunikel põhjendatud kahtlus, et selliste retseptiravimite manustamise üle, mida tuleb võtta vaid teatud asjaolude esinemise korral, ei otsusta meditsiiniharidusega töötaja, vaid tegevusjuhendaja. Kuna meditsiinihariduseta isik ei pruugi ravimi manustamisel olla võimeline hindama kõiki terviseriske nende kogumis ning ravimi ebaõigel manustamisel võivad olla patsiendi jaoks rängad või ebasoovitavad tagajärjed, tegi õiguskantsler soovituse, et „vajadusel“ manustatavate ravimite andmise üle klientidele otsustaks ainult selleks vajaliku koolituse saanud tervishoiutöötaja.
Lisaks tuvastasid õiguskantsleri nõunikud kontrollkäikudel, et nii Erastvere Kodus kui ka Pariisi Erihoolduskeskuses leidus läbikäidavaid magamistube, ja selliseid magamistube, kus elas koos rohkem kui kaks klienti. Samuti puudusid Erastvere Kodus mitmetel pesemis- ja tualettruumidel ukse lukustamise võimalused, Pariisi Erihoolduskeskuses ei olnud aga piisavalt sirme, mida oleks saanud kasutada hügieenitoimingute tegemisel. Olukord, kus kliendid peavad tuba jagama rohkem kui ühe kaaskliendiga, riivab põhjendamatult klientide privaatsust. Samuti ei vasta see ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisele kehtestatud tervisekaitsenõuetele, mille järgi võib ühes magamistoas elada kuni kaks isikut. Põhjendamatult riivab klientide privaatsust ka see, kui mõned kliendid on sunnitud elama läbikäidavates magamistubades. Seda arvesse võttes tegi õiguskantsler nendele asutustele ettepaneku astuda samme klientide eraelu kaitse ning inimväärikuse tagamiseks. Täpsemalt leidis õiguskantsler, et tagada tuleks magamistubade ja klientide arvu selline suhe, et magamistubadena ei kasutataks läbikäidavad ruume ja et klientidel ei tuleks magamistuba jagada rohkem kui ühe kliendiga. Samuti soovitas õiguskantsler tagada võimalused hügieenitoimingute või intiimsemat laadi protseduuride privaatseks teostamiseks.
Positiivsena jäi kontrollkäikudel aga silma klientidele pakutavate tegevuste ring Kodijärve Kodus. Õiguskantsler tunnustas Kodijärve Kodu selle eest, et klientidele on loodud rohkelt võimalusi tegevusteks, sealhulgas sellisteks, mis on suunatud iseseisva toimetuleku suurendamisele ja mis arvestavad klientide eripära, arengutaset ja huve.
Kontrollkäigud lahtistesse asutustesse
Lisaks kinnistele asutustele külastab õiguskantsler regulaarselt ka nn lahtisi asutusi, et kontrollida, kuidas on neis asutustes tagatud inimeste põhiõigused ja –vabadused. Lahtised asutused on asutused, kus inimesed viibivad vaba tahte alusel. Nendeks on näiteks koolid, turvakodud, lastekodud, kodutute öömajad jms.
2015. aastal on õiguskantsleri erilise tähelepanu all laste turvakodud ja neis pakutavad teenused. Täpsemalt on õiguskantsleril kavas analüüsida, kuidas on tagatud turvakoduteenusel viibivate laste põhiõigused nagu igakülgset arengut toetavad elutingimused, piisav ja professionaalne hoolitsus, õigus abile, lapsele toimuva selgitamine ja lapse osalemine teda puudutavates küsimustes, perekondlike suhete säilitamine ja asendushoolduse järjepidevus. Samuti on kavas hinnata, kas ja kuidas täidavad kohalikud omavalitsused kohustust tagada turvakoduteenuse kättesaadavus ja lapse õigused tema elu korraldamisel. Selleks külastab õiguskantsler aasta jooksul erinevaid turvakoduteenust osutavaid asutusi ning analüüsib turvakoduteenust reguleerivaid õigusakte.
26. märtsil külastasid õiguskantsleri nõunikud Siimusti lastekodu Metsatareke , mis osutab nii asenduskoduteenust (püsiv või pikaajaline teenus vanemliku hooleta lapsele) kui ka turvakoduteenust (ajutine teenus hätta sattunud lapsele ehk nn varjupaigateenus, nt kodust ära jooksnud laps, joomingu tõttu ajutiselt turvakoju viidud laps jne). Lastekodu tegutseb kahes hoones. Kontrollkäigu ajal elas ühes majas üks pere, kus oli kuus väiksemat last asenduskoduteenusel ja üks laps turvakoduteenusel ning nendega igapäevaselt koos elavad perevanemad. Teises majas elas 16 erinevas vanuses last ja noort, kelles eest vastutasid vahetustega tööl käivad kasvatajad. Õiguskantsleri nõunikud vestlesid kontrollkäigul lastekodu direktori ning nelja kasvatusala töötaja ning kuue lapse ja noorega. Samuti tutvusid nõunikud asenduskodu dokumentidega ning vaatlesid laste elamistingimusi ja maitsesid lastele pakutavat toitu.
Kontrollkäigu tulemusena selgus, et Siimusti lastekodu Metsatareke peamiseks probleemiks on personali suutmatus lapsi kontrollida (lapsed hulkusid öösel ringi, rikkusid öörahu jne). Õiguskantsler soovitas asutusel probleemi lahendamiseks pakkuda kasvatajatele vanemlike oskuste koolitust ja pädevat kasvatustööalast suunamist. Samuti selgus kontrollkäigul, et kuigi Siimusti lastekodu ruumid on sisustatud ja kujundatud koduselt ja hubaselt, siis suurema maja ruumipaigutus pole üldiselt peresarnane ega vasta mitmes punktis tervisekaitsenõuetele. Ruumid ei võimalda kummalgi perel eralduda privaatselt vaid oma pere tegemisteks, mistõttu kahe pere 16 last ja nende kasvatajad söövad koos, vaatavad televiisorit ühiselt, elavad kõrvuti magamistubades, kasutavad samu pesuruume jne. Leida neis tingimustes loomulikku võimalust usalduslike ja kasvatuslike suhete tekkeks ja hoidmiseks võib olla raskendatud. Selline korraldus võib omakorda selgitada eelpool käsitletud kasvatajate raskusi noorte käitumise suunamisel. Lisaks märkasid õiguskantsleri nõunikud, et lastekodus oli töötajaid korraga tööl nõutust vähem. Seetõttu tegi õiguskantsler asutusele ettepaneku tagada, et igas asenduskodu peres viibiks alati vähemalt üks kasvataja. Õiguskantsler ei pidanud ka õigeks, et turvakoduteenusel ja asenduskoduteenusel olevad lapsed elavad samades peredes. Õiguskantsleri hinnangul on selliste laste vajadused erinevad – kui turvakodulaps vajab eelkõige kriisiabi, mis keskenduks vaid talle ja ei toimuks muu pereelu kõrvalt, siis asenduskodulaps vajab ennekõike stabiilset perekonda, kus pereliikmed igapäevaselt ei vahetu (vt õiguskantsleri soovitus Siimusti lastekodule Metsatareke).
23. aprillil kontrollis õiguskantsler Tartu Laste Turvakodu. Turvakodu pakub ööpäevaringset esmast abi ja turvalist keskkonda vägivalda, hülgamist või hooletusse jätmist kogenud lapsele, vajadusel osutatakse abi ka teenusel oleva lapse vanemale või muule last kasvatavale inimesele ning korraldatakse arendus- ja huvitegevusi vähekindlustatud perede lastele. Asutus pakub teenust lastele vanuses 3-18 aastat ja erandjuhtudel ka noorematele. Asutuses on 20 kohta. Kontrollkäigu ajal osutas turvakodu teenust kahele alaealisele, kahele noorele täiskasvanule ning kolmele emale lastega.
Õiguskantsleri nõunikud vestlesid kontrollkäigul turvakodu juhataja ja sotsiaalpedagoogiga, ühe kasvataja, ühe turvakodusse alaealisena tulnud ja seal täisikka jõudnud noore, ning ühe emaga, kes oli turvakodus koos oma lastega. Samuti tutvusid nõunikud turvakodu dokumentidega, vaatlesid laste elamistingimusi ja maitsesid lastele pakutavat toitu. Kontrollkäigu tulemusel leidis õiguskantsler, et turvakodu tegevus väärib tunnustust. Eriti tõstis õiguskantsler esile turvakodu panustamist laste igakülgsesse nõustamisse ja tugiteenuste pakkumisse koostöös teiste võrgustikuliikmetega Tartu linnas. Siiski tegi õiguskantsler turvakodule ka ühe soovituse seoses turvakodus vabatahtlikuna töötavate inimestega. Nimelt selgus vestlustest, et turvakodu ei ole seni pidanud vajalikuks kontrollida turvakodus vabatahtlikena töötavate inimeste tausta. Õiguskantsler leiab, et vabatahtlike kaasamine on hea ja mõistlik, ent ebasoovitavate juhtumite ennetamiseks tuleb eelnevalt kontrollida, ega neid ei ole karistatud tegude eest, mis muudavad lastega töötamise lubamatuks. Selleks võib turvakodu teha ise järelepärimise või paluda vabatahtlikul endal küsida väljavõte karistusregistrist (vt õiguskantsleri soovitus Tartu Laste Turvakodule).
10. juunil külastasid õiguskantsleri nõunikud Kohtla-Järve Laste Varjupaika ning Sillamäe Laste Hoolekande Asutust Lootus . Õiguskantsleri nõunikud ei tuvastanud kontrollkäikudel olulisi rikkumisi, mistõttu õiguskantsler asutustele soovitusi või ettepanekuid ei teinud
11. juunil kontrollisid õiguskantsleri nõunikud Narva Sotsiaaltöökeskuse laste turvakodu . Peamisteks probleemideks olid kasvatajate vähesus ja asjaolu, et eelkooliealised lapsed ei käi lasteaias. Kontrollkäigu ajal oli ühe kasvataja hoole all kümme last. Pooleteisekuune imik, eelkooli- ja kooliealised lapsed. Laste hulgas oli erivajadusega lapsi, kelle ettearvamatut käitumist teised lapsed kartsid. Õiguskantsler soovitab turvakodul tagada, et igal ajal oleks tööl piisav arv kasvatajad, tagamaks lastele piisavat tähelepanu ja võimalust viibida õues.
Õiguskantsler paneb Narva linna Sotsiaalabiametile südamele mitte jätta turvakodu lapsi ilma lasteaias käimise võimalusest. Kuigi alushariduse võib laps omandada ka kodus, siis turvakodus oleva lapse puhul on eelistatud lasteaed, et säilitada osa lapse eelnevast elukorraldusest. Sel moel on võimalik tagada lapsele vajalik kokkupuude välismaailmaga. Lasteaias loob laps suhteid rohkemate inimestega, sealhulgas lastega, kes kasvavad peres, kogeb erinevat keskkonda ja saab tunda ennast teistega samaväärsena.
Turvakodu tegevuses oli ka palju kiitust väärivat. Eriti tõstaks esile, et lastel ja töötajatel oli võimalik saada tuge ja nõustamist sotsiaaltöötajalt ja psühholoogilt, kes töötasid turvakodus kohapeal. (vt õiguskantsleri soovitus Narva Sotsiaaltöökeskuse laste turvakodule)
Avalikke ülesandeid täitvate asutuste tegevus isikute pöördumiste menetlemisel
Õiguskantsleril on muuhulgas pädevus kontrollida avalikke ülesandeid täitvate asutuste (nt riigiasutused, kohalikud omavalitsused jt) tegevust isikute pöördumiste menetlemisel. Isiku õigus saada vastuseid oma pöördumistele tuleneb põhiseaduse (PS) §-s 14 sätestatud õigusest menetlusele. Samuti on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole igaühe põhiõigus (PS § 46).
Selgitamaks välja, kas isikute pöördumiste menetlemine on toimunud õiguspäraselt ja hea halduse tava nõuetega kooskõlas, vaadatakse esmalt, kas pöördumiste registreerimisel on järgitud tähtaegu. Seadusest tulenev kohustus registreerida isikute pöördumised kindla ajavahemiku jooksul on seotud kohustusega anda isikule seaduses ettenähtud tähtaja jooksul vastus. Samuti uuritakse, et isikuandmeid (isiku kodu ja e-postiaadress, mobiiltelefoninumber) sisaldavad dokumendid ei oleks dokumendiregistris avalikult kättesaadavad. Isikliku sattumine teabenõude korras või dokumendiregistri otseligipääsu kaudu piiramatu hulga võõraste isikute kätte võib oluliselt kahjustada andmesubjekti eraelu puutumatust ning see võib põhjustada rämpsposti adressaadiks sattumist ja muud soovimatut kontaktivõtmist.
Põhitähelepanu pööratakse menetluse käigus aga sellele, kas pöördumiste menetlemisel on välja selgitatud, millist liiki pöördumisega (nt teabenõue, selgitustaotlus, taotlus haldusmenetluse algatamiseks või vaie) on tegemist ning kas pöördumistele on vastatud korrektselt ja õigeaegselt. Näiteks kui isik on soovinud saada konkreetset dokumenti ehk on esitanud teabenõude, tuleb sellist pöördumist menetleda vastavuses avaliku teabe seadusega. Kui aga isik soovib õigusalaseid selgitusi kohaliku omavalitsuse väljatöötatud õigusaktide kohta, siis on tegemist selgitustaotlusega ning selline pöördumine tuleb lahendada märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse järgi. Kui aga isik esitab taotluse haldusmenetluse algatamiseks (nt soovib sotsiaaltoetust või ehitusloa väljastamist), siis tuleb pöördumise lahendamisel järgida haldusmenetluse seadust ja vastavat eriseadust (ntsotsiaalhoolekande seadust, ehitusseadustikku). Sellest, kuidas tõlgendatakse isiku pöördumist, sõltub sellele vastamise tähtaeg ning ka vastuse sisu ja isiku õiguste kaitstus.
Aruandeperioodil kontrolliti Viljandi Vallavalitsuse, Mooste Vallavalitsuse, Põlva Vallavalitsuse, Värska Vallavalitsuse ja Räpina Vallavalitsuse tegevust isikute pöördumiste menetlemisel. Hindamaks kohalike omavalitsuste tegevuse õiguspärasust, paluti kohalikel omavalitsustel valikuliselt edastada isikute pöördumisi ja vallavalitsuse vastuskirju, mis puudutasid kohaliku omavalitsuse pädevust ja ülesandeid.
Õiguskantsler leidis, et üldjuhul on vallavalitsused isikute pöördumiste menetlemisel järginud põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava. Siiski leidis õiguskantsler kontrolli tulemusel ka mitmeid rikkumisi.
Näiteks ilmnes Viljandi Vallavalitsuse kontrollimisel, et mõningate pöördumiste registreerimisel ei järgitud seaduses sätestatud tähtajanõudeid ning mõned isiklikku kontaktteavet sisaldavad dokumendid olid avalikult kättesaadavad dokumendiregistris. Samuti oli probleeme pöördumistele vastamise ja vaiete lahendamise tähtaegsusega ning sotsiaalteenuste- ja toetuste haldusaktides sisaldusid ebakorrektsed vaidlustamisviited.
Mooste Vallavalitsuse kontrollimisel selgus, et vallavalitsusel oli raskusi mõningate pöördumiste tõlgendamisega, märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamisega ning vaidlustamisviidete lisamisega sotsiaalhoolekandealastesse haldusaktidesse.
Põlva Vallavalitsuse kontrollimisel tuvastas õiguskantsler, et korraldatud jäätmeveost vabastamata jätmisest teavitati isikut kirjaga, milles selgitati küll taotluse rahuldamata jätmise põhjuseid, kuid millele ei lisatud kohaliku omavalitsuse haldusakti korraldatud jäätmeveost vabastamisest keeldumise kohta. Samuti ilmnes, et kooli määramist puudutavas haldusaktis puudusid põhjendused vanemate soovide mittearvestamise kohta. Probleeme oli ka kooli määramist puudutava haldusakti teatavakstegemisel ja sellele haldusaktile esitatud tahteavalduse tõlgendamisel.
Värska Vallavalitsusel oli probleeme isikute pöördumiste korrektse tõlgendamisega, seejuures teavitati isikut sotsiaalvaldkonda kuuluvate teenuste osutamata jätmisest kirjaga, s.t korrektselt haldusakti vormistamata. Lisaks täheldas õiguskantsler, et sotsiaalteenuste ja -toetuste haldusaktides sisaldusid ebakorrektsed vaidlustamisviited.
Räpina Vallavalitsusel oli raskusi mõningate pöördumiste tõlgendamisega ning haldusaktides sisaldusid ebakorrektsed vaidlustamisviited. Samuti leidis õiguskantsler, et sotsiaaltoetuse taotluse rahuldamata jätmisest teavitati isikut kirjaga ega tehtud haldusakti teatavaks. Vajakajäämisi oli ka haldusaktide selguse ja üheselt mõistetavuse osas.