Olukorrast kinnipidamiskeskuses

Neli ettepanekut Politsei- ja Piirivalveametile tuvastatud õigusrikkumiste kohta kinnipidamiskeskuses.

Olukorrast kinnipidamiskeskuses

Õiguskantslerile esitati 2015. aasta I poolel arvukalt pöördumisi Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) kinnipidamiskeskuse tegevuse kohta. Need puudutasid muu hulgas toitlustamise korraldust kinnipidamiskeskuses, sealset arstiabi, kokkusaamiste keeldu, kartserisse sulgemist, helistamise võimaldamist raha puudumisel ja interneti kasutamise reegleid.

Õiguskantsler kujundas seisukoha neljas küsimuses, milles leidis, et PPA tegevus oli õigusvastane.

Ühel juhul paigutati avaldaja kriminaalmenetluse ajal keskuse eraldatud lukustatud ruumi, et vältida kontakti teiste kinnipeetavatega. Seadus seesugust toimingut mainitud põhjusel kinnipidamiskeskuses ette ei näe, mistõttu pandi keskuses toime õigusrikkumine. Õiguskantsler jõudis seisukohale ( 7-4/150557 ), et kinnipeetavate eraldamiseks ja nende omavahelise suhtluse tõkestamiseks tuleb nad paigutada keskuse eraldi osakondadesse või kohaldada kriminaalmenetluse seadustikus sätestatut.

Teisel juhul keelas PPA kinnipidamiskeskuses viibival isikul saada keskuses kokku oma elukaaslasega. Keeldumist põhjendati elukaaslase väidetava ründega võimuesindaja vastu ühe varasema väljaspool keskust aset leidnud külaskäigu ajal. PPA hinnangul lõi väidetav juhtum piisava aluse eelduseks, et selline vägivaldne käitumine võib korduda. Õiguskantsler PPA seesugust ohuhinnangut ei jaganud, kuivõrd iga seesugust intsidenti tuleb kaaluda eraldi ja vajadusel ka reageerida. Kokkusaamise ennetav keeld kujutab eneses olemuslikult karistusmeedet, mida kinnipidamiskeskusel pole õigust sel viisil rakendada. Nii tegi õiguskantsler PPA-le ettepaneku ( 7-4/150304 ) asuda kokkusaamise taotlust uuesti läbi vaatama. Kuivõrd kohus ei andnud luba konkreetse isiku kinnipidamistähtaja pikendamiseks, vabastati taotluse autor kinnipidamiskeskusest ja vajadus kokkusaamise järele langes koos sellega ära.

Kolmandal juhul pidi Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskuses viibiv inimene sööma arsti ettekirjutusel lihata toitu. Praktikas serveeriti talle siiski korduvalt lihaga toitu, mõnel korral rikkusid toidu kaaskinnipeetavad. Probleemi põhjused selgitati välja. Palusime kinnipidamiskeskusel hoolikalt jälgida, et edaspidi seda laadi rikkumisi ette ei tuleks ( 7-4/150351 ).

Neljandal juhul peeti inimene Tallinna Lennujaamas viisa tühistamise tõttu kinni ja ta esitas varjupaigataotluse. Lennujaamas viibimise ajal talle süüa ei antud, ehkki kehtivad õigusnormid selleks kohustavad. Avaldaja sõnul ei saanud ta omastele oma kinnipidamisest teatada. See on üks kinnipeetud isiku põhiõigustest. Toitlustamine ei olnud korrektselt tagatud ka kinnipidamisele järgneval päeval, mil kinni peetud isik viidi pärast kohtuistungit kinnipidamiskeskusesse. Õiguskantsler asus seisukohale ( 7-4/150413 ), et kehtivad normid on ses küsimuses selged ja neid tuleb täita ka keerukamatel juhtudel, sh siis, kui kinnipeetavat transporditakse.

Teistes kinnipidamiskeskusest laekunud taotlustes jätkas õiguskantsler aastaülevaate koostamise ajal menetlust.

Olukorrast kinnipidamiskeskuses valmis 2014. aastal põhjalik analüüs, mille koostasid MTÜ Eesti Pagulasabi ja SA Inimõiguste Keskus.