Õiguskantsler Indrek Teder on seisukohal, et rahvastikuregistri seadus, mis võimaldab avalike ülesannete täitmiseks kogutud isikuandmeid juriidilisele ja füüsilisele isikule õigustatud huvi korral tasu eest väljastada, ei vasta põhiseaduse nõuetele.
AS Andmevara on volitusi ületades oma korraldusega seadnud andmete väljastamisele seadusest mittetulenevaid piiranguid.
Õiguskantsler saatis regionaalministrile märgukirja rahvastikuregistri seaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks ning AS-ile Andmevara ettepaneku rikkumise kõrvaldamiseks.
Rahvastikuregistri seaduse kohaselt kogutakse rahvastikuregistrisse andmeid seadusega riigile ja kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmiseks ning Eesti rahvastiku arvestuse pidamiseks. Seega võib ilma isiku nõusolekuta rahvastikuregistri andmeid kasutada nimetatud eesmärkidel. „Välistatud peab olema võimalus, et rahvastikuregistri andmeid jagatakse ilma seadusliku aluseta ja isiku nõusolekuta muudel eesmärkidel, kui seaduses on sätestatud“, pidas Indrek Teder oluliseks.
Rahvastikuregistri seadus sätestab, et registri pidamisel tuleb tagada juriidilistele ja füüsilistele isikutele juurdepääs rahvastikuregistri andmetele nende õigustatud huvi korral. Samas jätab seadus määratlemata õigustatud huvi mõiste. Rahvastikuregistri volitatud töötleja AS Andmevara väljastab täna rahvastikuregistris sisalduvaid isikuandmeid õigustatud huvi korral nii füüsilistele isikutele kui ka juriidilistele isikutele, pakkudes ühe teenusena näiteks kliendibaasis olevate andmete (nimi, aadress, staatus (elus/surnud), surmakuupäev) võrdlust rahvastikuregistri andmetega.
„Siit tulenebki seaduse põhiseadusvastasus ning ebapiisav ja õigusselgusetu regulatsioon on põhjustanud edasisi isikute õiguste rikkumisi andmete väljastamisel“, tõdes Indrek Teder. "Avalike ülesannete täitmiseks kogutud isikuandmete väljastamine ilma isiku nõusolekuta teistele füüsilistele ja juriidilistele isikule riivab isiku eraelu puutumatuse põhiõigust ja õigust informatsioonilisele enesemääramisele. Olen seisukohal, et rahvastikuregistri andmete väljastamise õiguslikud alused peavad vastama põhiseadusest tulenevatele kriteeriumitele ning olema seaduses piisavalt täpselt sõnastatud, vältimaks riigivõimu omavoli“, rõhutas õiguskantsler. Indrek Teder tegi märgukirjas regionaalministrile ettepaneku täpsustada rahvastikuregistri seadust ning luua vajadusel selged õiguslikud alused rahvastikuregistrist andmete väljastamiseks juhtumitel, kui tegu ei ole riigi avalike ülesannete täitmisega, vaid füüsilise või juriidilise isiku õigustatud huviga.
Seejuures palus õiguskantsler kaaluda eriregulatsiooni loomist sugupuu uurimise eesmärgil. Sugupuu uurijatele andmete väljastamisel vastanduvad isiku põhiõigus eraelu varjatusele ja teisalt õigus enesemääramisele ning oma päritolu teadasaamisele. Ka Riigikohus on andnud seisukoha, et isiku huvi oma esivanemate ja hõimlaste kohta on sotsiaalselt põhistatud huvi, mille realiseerimise piirangud peavad olema põhjendatud ning seaduses sätestatud.
„Põhiseadusega ei ole praeguse regulatsiooni juures kooskõlas ka rahvastikuregistrist andmete väljastamise eest tasu küsimine“, märkis õiguskantsler. Seaduse kohaselt finantseeritakse rahvastikuregistri pidamist riigieelarvest ning samuti registri volitatud töötleja poolt andmetele juurdepääsu teenuse osutamise eest kehtestatud teenustasudest. Põhiseadus näeb ette, et avalik-õiguslikud rahalised kohustused peavad olema sätestatud seadusega. „Seadusandja on aga jätnud seaduses määratlemata tasude ülem- ja alammäära ning tasu arvestamise alused. Avalik-õiguslikke rahalisi kohustusi, mille hulka kuulub ka kõnealune teenustasu, tohib kehtestada üksnes seaduse alusel. Antud juhul on aga seadusandja andnud rahvastikuregistri vastutavale töötlejale – Siseministeeriumile – küll volitusnormi kehtestada andmete väljastamise hinnad, kuid ei ole seaduses andnud hinna lubatud piire. Regionaalministri määrus, mis kinnitab rahvastikuregistrist andmete väljastamise hinnad, on seega põhiseadusega vastuolus, kuna volitusnorm määruse andmiseks on põhiseadusega vastuolus“, selgitas Indrek Teder. Õiguskantsler palus ministril hindu kehtestav põhiseadusvastane määrus kehtetuks tunnistada.
„Tegu on ilmeka näitega, kus ebapiisava seadusregulatsiooni ja ministri põhiseadusvastase määruse tõttu on andmete väljastamise eest füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt tasu küsimine AS Andmevara poolt õigusvastane“, hindas õiguskantsler rikkumiste põhjuslikke seoseid. „Samuti on ebapiisav seadusregulatsioon võimaldanud riigi poolt volitatud andmetöötlejal omakorda kehtestada õigusvastaseid piiranguid andmete väljastamisel. Nii ongi õigusselguse puudumine kaasa toonud AS Andmevara poolsed õigusrikkumised“.
AS Andmevara on juhatuse liikme korraldusega kinnitanud isikuandmete väljastamise korra füüsilistele ja juriidilistele isikutele õigustatud huvi korral, milles on volituspädevust ületades asunud sisustama õigustatud huvi mõistet. AS Andmevara on sätestanud, et andmeid ei väljastata muuhulgas kooli-, kursuse- või klassikokkutuleku korraldamise, suguvõsa kokkutuleku korraldamise, sugupuu uurimise ja tuttava või sugulase otsimise eesmärgil. Seega on AS Andmevara piiranud muu hulgas ka isiku õigust uurida oma sugupuud. Seadusest alamalseisva halduseeskirjaga ei tohi aga hakata reguleerima küsimusi, mis olulisuse põhimõttest tulenevalt peavad olema reguleeritud seaduses. Õiguskantsler palus AS-il Andmevara oma korraldus põhiseadusvastaste sätete osas kehtetuks tunnistada.
Siseminister on oma vastuses õiguskantslerile nõustunud, et rahvastikuregistrist õigustatud huvi korral andmete väljastamine peab toimuma rahvastikuregistri seaduse alusel ning AS Andmevara juhatuse liikme korraldusega selle piiramine on õigusvastane. Siseministeerium on AS Andmevara kontrollimisel tuvastanud andmete väljastamisel õigusrikkumisi. Ka AS Andmevara on tunnistanud, et õigustatud huvi tuvastamine ja määratlemine on väga raske.
Õiguskantsler viis menetluse läbi avaldaja kaebuse alusel, kes leidis, et rahvastikuregistri volitatud töötleja AS Andmevara juhatuse liikme 2007. aasta juulis antud korraldusega on kehtestatud isikuandmete väljastamisele seadusega vastuolus olevaid piiranguid.