Õiguskantsler
Ümarlaua eesmärk on leida lahendusi, mida peaksid tegema kohalikud omavalitsused ja riik igale soovijale lasteaiakoha võimaldamiseks ning kuidas aitaks probleemi lahendada alternatiivsed lapsehoiuvõimalused.
Ümarlauale on kutsutud laste õigustega tegelevad liidud, lapsehoidu korraldavad organisatsioonid, tööandjate- ja võtjate, kohalike omavalitsuste ning Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Rahvastikuministri Büroo esindajad. Esimest korda arutatakse lasteaiakohtade puudusega seonduvaid probleeme nii laias asjaosaliste ringis.
Koolieelse lasteasutuse seadusega pannakse kohalikule omavalitsusele üldine kohustus tagada kõigile oma haldusterritooriumil elavatele lastele, kelle vanemad seda soovivad, võimalus käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seadus ei jäta lasteasutuse kohtade tagamise osas valla- või linnavalitsusele pädevust seaduses sätestatust teistmoodi otsustada. Ometi on mitmed omavalitsused kehtestanud seadusega vastuollu minnes täiendavaid tingimusi lasteaiakoha saamisel või tekitanud eelistuste ja järjekordade süsteeme. Õiguskantsler on teinud ettepanekuid viia need normid seadusega kooskõlla. Seda ka tehakse, kuid lasteaiakohti sellest juurde ei teki. Viimastel andmetel on probleeme vajaliku arvu lasteaiakohtade tagamisel ligi pooltel kohalikest omavalitsustest.
Ümarlaua põhieesmärk on leida konkreetseid vastuseid, mida tuleb riigil ja kohalikel omavalitsustel teha, et tagada igale lapsele, kelle vanemad seda soovivad, reaalne koht lasteasutuses.
Ümarlaual käsitletakse kahte seosesolevat teemaderingi, millest palutakse võimalusel lähtuda ka ettekandjatel.
I Igale soovijale lasteaiakoht - seadusest tulenev kohaliku omavalitsuse kohustus ning iga lapse ja lapsevanema õigus
Kui palju on lasteaiakohtade soovijaid ning kui palju lasteaiakohti on vaja juurde luua? Kuidas koguda ja analüüsida infot lapsevanemate ootustest, lasteaiakohtade vajadusest ja omavalitsuste probleemidest kohtade loomisel?
Alushariduse tagamine lasteaiakohtade loomisega on riigi ülesanne, mis on pandud kohalikule omavalitsusele. Kas riik ei ole andnud selle ülesande täitmiseks omavalitsustele piisavalt raha? Kas lahendus on üldse riigipoolse finantseerimise suurendamine ja lasteaedade juurdeehitamine või tuleks hoopis seadust muuta?
Miks on seni puudunud piisav riigi järelevalve lasteaiakohtade temaatikas ning kelle ülesanne see konkreetselt on?
II Alternatiivsed lapsehoiuvõimalused – millises mahus ja kellele?
Millised on alternatiivsed lapsehoiuvõimalused lapse hoidmisele lasteasutuses?
Kuidas koguda infot lapsevanemate tegelikest soovidest alternatiive kasutada? Kuidas analüüsida ja prognoosida, millises osas kompenseeriks ja vähendaks see lasteaiakohtade vajadust?
Õiguskantsler on seisukohal, et kehtivat seadust, millest tuleneb kohaliku omavalitsuse kohustus võimaldada kõigile soovijatele lasteaiakoht, tuleb täita. Juhul, kui seaduse nõue ei vasta tänastele võimalustele ja vajadustele, tuleb seadust muuta.
Kohalike omavalitsuste määruste formaalne kooskõlla viimine seaduste ja põhiseadusega ei ole piisav lahendus. Kui kohalikul omavalitsusel puudub reaalne võimalus kõigile soovijatele lasteasutuse koht tagada, võib see viia õigusvastase tegevuseni koolieelse lasteasutuse kohtade täitmisel või statistika esitamisel ning lahendusi leitakse ebaseaduslike või ebaeetiliste käitumisviiside kaudu. Lasteaiakohtade puudus ning nende loomisega seotud raskused tuleb lahendada sisuliselt. Kohalikul omavalitsusel peab olema võimalik igale lapsele, kelle arengule see on parim ja kelle vanemad seda soovivad, lasteaiakoht ka tegelikkuses tagada. Neile, kes peavad oma lapsele ja elukorraldusele sobivamaks teistsuguseid lapsehoiuviise, tuleb riigil pakkuda piisavalt valikuvõimalusi.
Õiguskantsler koondab ümarlaua tulemusena leitud lahendused lasteaiakohtade tagamiseks ja lapsehoiu alternatiivide võimaldamiseks ning teeb vajadusel omapoolsed ettepanekud vastutavatele ametkondadele.