Õiguskantsler Allar Jõks korraldas 17.-18. mail kontrollkäigu Kuressaare Väikelastekodusse ja Kuressaare Haigla SA psühhiaatriaüksusesse. Õiguskantsler kontrollis, kuidas on neis asutustes tagatud isikute põhiõigused ja – vabadused.
Õiguskantsleri üks põhiülesanne õigustloovate aktide põhiseadusele vastavuse kontrollimise kõrval on järelevalve isikute põhiõiguste ja –vabaduste järgimise üle. Sellega täidab õiguskantsler talle seadusega pandud ombudsmani kohustusi. Asutused, kus isikute võimalused oma õigusi kaitsta võivad olla piiratud, on põhjendatult õiguskantsleri erilise järelevalve all – lasteasutused, kaitseväeosad, kinnipidamisasutused, hoolekande- ja tervishoiuasutused. Üks õiguskantsleri vahend põhiõiguste kaitsel neis asutustes on regulaarsed kontrollkäigud.
„Lasteasutustele, eriti erivajadustega laste asutustele, samuti psühhiaatrilist abi osutavatele haiglatele pööran suurt tähelepanu, sest seal viibivate isikute põhiõigusi ja –vabadusi on tihti oluliselt piiratud”, ütles Allar Jõks. „Nii laste kui ka kinnistes või poolkinnistes asutustes viibivate isikute oskused ja võimalused oma õiguste eest seismiseks on märgatavalt piiratumad tavakodaniku võimalustega võrreldes”.
Neljapäeval, 17. mail toimus Kuressaare Väikelastekodus lastekodu probleemide arutelu ning õiguskantsleri ja tema nõunike ringkäik; õiguskantsler võttis usalduslikult vastu kõik selleks soovi avaldavad isikud ning kontrollkäigu lõpetas kokkuvõtete tegemine koos juhtkonnaga.
Põhikirjajärgselt pakub Kuressaare Väikelastekodu püsivat asenduskoduteenust orbudele ja vanemliku hoolitsuseta 1 kuu kuni 18 aasta vanustele lastele. Samuti on väikelastekodu ajutine kodu, hooldus-, taastusravi, rehabilitatsiooni ja koolituskoht puuetega lastele vanuses 3-16 aastat, kui puudused lapse hooldamisel ohustavad lapse elu, tervist ja arengut või kui laps oma käitumisega seab ohtu oma elu, tervise ja arengu. Väikelastekodu on ka ambulatoorse taastusravi koht ja päevakeskus puuetega lastele. Seega on Kuressaare Väikelastekodu sisuliselt nii asenduskodu, laste varjupaik (turvakodu) kui ka taastusraviteenuse pakkuja. Hetkel on asenduskoduteenusel 40 last, kellest 26 last on täielikul riiklikul hooldamisel ja 14 last osalisel riiklikul hooldamisel.
Õiguskantsler jälgis väikelastekodus, kas kõiki teenuseid pakutakse vastavalt kehtestatud nõuetele; kas rehabilitatsiooniteenuse osutamisel ja laste hooldamisel on koostatud selleks nõutud individuaalsed kavad; millised on elamis- ja olmetingimused lastekodus ning kuidas need vastavad puudega laste erivajadustele; kuidas toimub koolikohustuse täitmine ja kas erivajadustega laste õigus haridusele on nõuetekohaselt tagatud ja palju muud.
Peale neljapäevast kontrollkäiku Kuressaare Väikelastekodusse tõi Allar Jõks kõigepealt esile positiivset: „Hoolimata sellest, et raha ja personali on vähe, on lastele loodud kodune õhkkond ning pakutakse head hoolitsust. On tore, et lapsed saavad ka füsioteraapia ja taastusravi teenuseid, kuigi puudub raha neid teenuseid teistelt teenusepakkujatelt täiendavalt sisse osta”
Probleemidest tõi õiguskantsler esmajäreldustena välja hariduse ebapiisava kättesaadavuse erivajadustega lastele Saare maakonnas. Erivajadustega laste klass on olemas Kallemäe koolis, mis asub 70 km kaugusel Kuressaarest. Ühistranspordi kasutamine sinnasõiduks on lastele koormav ja erivajadustega lastele kohati ka võimatu. Ka lastekodu esindajad peavad vajalikuks, et abiklass oleks olemas ka Kuressaares. Kohalikud omavalitsused ei ole võimelised erivajadustega lastele haridust pakkuma, see võimalus tuleb luua tsentraalselt, märkis õiguskantsler.
„Saare maakonna erivajadustega lastele on transport üldse üks väga valusaid probleeme,” jätkas Allar Jõks. „Lastekodus pakutakse taastusravi ja rehabilitatsiooniteenust, kuid kuidas neid teenuseid vajavad erivajadustega lapsed üle Saaremaa Kuressaare Väikelastekodusse kohale saavad? Transporditoetust makstakse vaid mõnedes kohalikes omavalitsustes ja puudega laste peredele ei ole iseseisvalt transpordi korraldamine sageli võimetekohane. Erivajadustega laste transport tuleb maakondlikult kindlasti paremini korraldada”, märkis õiguskantsler.
„Osa lastest vajab ka väga spetsiifilist abi, mida on võimalik saada Tallinnas või Tartus, kuid laste vedu sinna on väga raske. Seega on Kuressaare lapsed ebavõrdses olukorras nende teenuste saamisel võrreldes Tallinna või Tartu lastega. On riigi ülesanne vastavate tasandus- või regionaaltoetuste kaudu teha vajalikud teenused lastele võrdselt kättesaadavaks”, pidas õiguskantsler oluliseks. „Kui varem oli lastekodul olemas invabuss, siis peale selle katkiminekut kannatavad eriti need lapsed, keda on vaja viia mandrile. Uue invabussi rahastamine vajab lahendamist”
Olulise vajakajäämisena märkis õiguskantsler samuti, et Saare maakonnas pakutakse vähe toetatud elamise teenust. „Peale lastekodu ja ametikoolis eriala omandamist vajaks erivajadustega noor toetatud elamist, kuid selleks on vaid mõned kohad Kuressaares ning noored on sunnitud ootama. Ometi on toetatud elamise teenus äärmiselt vajalik, et ka erivajadusega inimesed suudaksid elus iseseisvalt ja võrdväärselt toime tulla”, ütles õiguskantsler.
Õiguskantsleri hinnangul ei ole ka füsioteraapia teenus vähese rahastamise tõttu piisavalt kättesaadav. Näiteks vesiravi võiks pakkuda Kuressaare haigla baasil, kuid taas on vaja invatransporti, samuti haigekassa tuge.
Reedel, 18. mail tutvus õiguskantsler koos nõunikega Kuressaare Haigla psühhiaatriaüksusega, toimus sissejuhatav probleemide arutelu ja ringkäik; õiguskantsleri usalduslik vestlus ravil viibivate isikute, nende lähedaste ja esindajate ning üksuse töötajatega; kokkuvõtete tegemine juhtkonna osavõtul.
Psühhiaatriaüksuses jälgis õiguskantsler muu hulgas, kuidas toimub haiglas tahtest olenematu ravi läbiviimine, ohjeldusmeetmete rakendamine ning kas isikute põhiõigusi ei rikuta, kui tervishoiuteenuse osutamisel abistavad haiglatöötajaid ilma asjakohase ettevalmistuseta turvatöötajad. Samuti pööras õiguskantsler erilist tähelepanu ravil viibivate alaealiste õiguste kaitsele. Kõikideks psühhiaatrilise ravi asutuses isikute õigusi ja vabadusi piiravateks toiminguteks peab olema piisav õiguslik alus. Õiguskantsler on varasemate kontrollkäikude tulemusel pöördunud vastutavate ministeeriumide poole, kelle kohustus on vajalikud seaduslikud alused algatada.
Psühhiaatriaüksuse kontrollkäigu lõppedes ütles Allar Jõks: „Tunnustan heal tasemel teenust hoolimata personalipuudusest. Oli näha, et patsiendid on optimistlikud ja rahulolevad. Silma torkas, et psühhiaatriaüksuse heakorra tase on kõrge. Tervishoiutöötajad on suutnud teha patsientidega suhtlemisel head tööd, neile on selgitatud ja neid on motiveeritud nii, et tahtest olenematut ravi rakendatakse harva. Haigla sotsiaaltöötajatel on hea koostöö kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajatega, eriti Kaarma vallas Randveres asuva keskusega”
Samas tõi õiguskantsler välja olulisi puudusi. „Kindlasti on probleem, et turvatöötajate ja politsei ettevalmistus on ebapiisav tervishoiutöötajate abistamiseks eriti just psüühikahäiretega patsientide puhul”, ütles Allar Jõks. ”Näen murelikku kohta ka alaealiste raviga seonduvalt – praegu valitseb seisukoht, et alaealist ei ravita, kui vanemad ei ole nõus, kuid võlaõigusseadusest tuleneva ravilepingu kohaselt tuleb raviteenust osutada. Parandamist vajab ka koostöö maakonnas kohalike omavalitsuste ja kohtu vahel.”
Samuti märkis õiguskantsler, et psühhiaatriaüksuses puudub tegevusterapeut, kes võiks töötada kasvõi osakoormusega. Sellest tuleneval on patsientidel vähe tegevusvõimalusi. Haiglas ei ole patsientide jaoks ka ajalehti, on vaid televiisor, lauamängud ja üks jõusaaliseade.
Kontrollkäikude tulemusena koostab õiguskantsler kirjalikud kokkuvõtted ning saadab vastavad ettepanekud puuduste ja rikkumiste kõrvaldamiseks kontrollitud asutustele, maavalitsusele, sotsiaalministrile, haridus- ja teadusministrile.