Õiguskantsler korraldas teaduskonverentsi koostöös Saksa Rahvusvahelise Õiguskoostöö Fondiga.
Õiguskantsleri aastakonverentsi korraldamine on nüüdseks juba viieaastane traditsioon. Algus tehti 2003. aastal erakonnaõiguse, kodanike valimisliitude ja erakondade rahastamise teemal. Valimisliitudele on saavutatud eluõigus, nende keelustamise tunnistas põhiseadusvastaseks ka Riigikohus. Nüüd on käsil taotluse arutamine erakondade rahastamise kontrolli sätestamiseks Riigikohtu 8. mai istungil. 2004. aasta konverentsil tõstatas õiguskantsler politsei- ja korrakaitseõiguse teema – tänaseks on uue korrakaitseseaduse eelnõu vastuvõtmise lävel ning viimase aja rahutused kinnitavad veelkord tungivat vajadust korrakaitse terviklike õiguslike aluste järele. 2005. aastal käsitleti konverentsil andmekaitse temaatikat, mis andis tõuke valdkonna korrastamiseks ning uue isikuandmete kaitse seaduse vastuvõtmiseks. Eelmise aasta konverentsil „Miljonid ja miljöö” tõsteti terava tähelepanu alla õiguste ja huvide põrkumine linnaplaneerimises ja ehituses. „See ongi iga-aastase konverentsi eesmärk - tõsta kõrgendatud tähelepanu alla lahendusi vajavad valdkonnad Eesti õiguskorras, tuua kokku õigusteoreetikud ja otsustajad, pakkuda foorumit valusate probleemide arutamiseks ja diskussiooniks ning seeläbi jõuda õigusloome ja praktika parandamiseni”, märkis Allar Jõks.
„Seekordne viies aastakonverents „Elurikkus või rikutud elu” sunnib meid mõtlema eksistentsiaalse tähtsusega valikutele, elu ja ellujäämise või hääbumise ja hävingu valikutele”, markeeris Allar Jõks konverentsi pealkirja. „Kas valime elurikkuse - liigirohke, mitmekesise, puhta ning terve loodus- ja elukeskkonna? Või rikume elu seda kõike hävitades? Valusalt ja värskelt on meeles möödunudtalvises õlireostuskatastroofis hingevaakuvad linnud ning riigi vähene võime reostusega toime tulla. Avalikuks on saanud üha uusi näiteid looduskaitsealade, metsa või linnaalleede ohvrikstoomisest kinnisvaraarenduse, rikastumise või isikliku heaolu huvidele. Miljonite teenimise müra, hais ja tolm tapavad igapäevast elukeskkonda... Üha enam vajab selgeksrääkimist, millised on tegelikult meie kõigi põhiõigused puhtale elukeskkonnale ning kuidas on võimalik neid õigusi kaitsta, vajadusel ette võtta koguni kohtutee”, rõhutas õiguskantsler.
Põhiseadus paneb õiguskantsleri hinnangul meile kohustuse mõelda oma lastele ja lapselastele, olles vastu võetud usus ja tahtes arendada riiki kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele. „Põhiseadus sätestab looduse säästliku kasutamise põhimõtte ning igaühe kohustuse kaitsta elu ning looduskeskkonda”, ütles Allar Jõks. „Samas on igaühel õigus tervislikule keskkonnale ning õigus nõuda riigilt seaduse alusel sätestatud keskkonnanormatiivide järgimist. Kui riik ei taga meile puhast õhku ja vett, meie koduümbrus on saastatud, siis on rikutud meie õigust elule, eraelu puutumatusele, tervise kaitsele. Ka Euroopa Inimõiguste kohus on leidnud, et keskkonna oluline saastamine võib mõjutada inimeste kodu kasutamist ning kahjustada era- ja perekonnaelu puutumatust”, viitas õiguskantsler. „Viimastel aastatel on minu menetlustes olnud üle saja avalduse, milles on puudutatud kõiki keskkonnavaldkondi: õhku, vett, metsa ja maad. On kurdetud müra, vibratsiooni, haisu ja tolmu üle välisõhus ning tõstatatud loodusobjektide kaitse alla võtmise probleeme, on kaevatud jäätmemajanduse korralduse üle. Olen menetlenud ohtlike raudteeveoste temaatikat ning teinud ettepanekud ebapiisava seadusregulatsiooni parandamiseks, riikliku järelevalve ja haldusorganite ülesannete täpsustamiseks. Keskkonnaalaste menetluste tulemusena väidan, et Eesti keskkonna- seadusandlus on segane, vastuoluline ja puudulik ning vajab terviklikku korrastamist, isikute õiguste tagamiseks vajavad riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustused täpsustamist, nii ennetavad kui järelevalve meetmed süstemaatilisemat sätestamist ja rakendamist. Eesti õiguskorras puudub üldse keskkonnaõiguse üldpõhimõtteid sisaldav raamseadus”.
Konverentsi ettekanded käsitlesid Euroopa looduskaitseõigust ja selle järelevalvet, keskkonnaõiguse printsiipe Euroopa Kohtu õigusemõistmises, isiku subjektiivsete õiguste kaitset Eesti kohtupraktikas, karistusõigust keskkonnarikkumiste eest ning keskkonnaseadustiku probleeme Eestis ja Saksamaal. Kokku kaheksa ettekandega esinesid konverentsil õiguskantsleri nõunik Evelin Lopman, Eestimaa Looduse Fondi keskkonnaõiguse jurist Kärt Vaarmari, Tartu Ülikooli professor Jaan Sootak ja dotsent Hannes Veinla ning mitmed Saksamaa tunnustatud õigusteadlased ja praktikud, nagu näiteks Münsteri Ülikooli professor Hans D. Jarass. Konverentsi modereerivad riigikohtunik dr Julia Laffranque ja justiitsminister Rein Lang.
„See konverents tõstab kilbile väärtushinnangute ja mitmete oluliste huvide kaalumise – kas majanduslik edu ja jõukaks saamine näiteks sadama rajamisega väärtuslikule rannaalale kaalub üles loodusväärtuse ja kvaliteetse keskkonna? Kas lahkhelide korral peaks peale jääma liigirohke elurikkus või rahaliselt rikkam, kuid reostusest rikutud ja vaene elu? Kui üks oluline printsiip on nõrgema ja haprama kaitse, elu kaitse reostaja ja saastaja eest, siis peaks konverents näitama, kuivõrd oleme Eestis valmis selleks kaitseks Euroopa Liidu nõuetele vastavalt, kus loodus on teadvustatud väga olulise väärtusena”, ütles Allar Jõks.
Konverentsile olid kutsutud kõik keskkonnaõiguse kujundamises kaasarääkijad: Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide esindajad, kohtunikud, kohalike omavalitsuste esindajad, keskkonna- ja looduskaitsespetsialistid ning ühiskondlik organisatsioonide esindajad, õigusteadlased ja väliskülalised jpt.
"Pean konverentsi õnnestunuks siis, kui see toob kaasa muudatusi õigusloomes ja selle rakendamises. Õiguskantslerina aitan kaasa ning osutan abi nende eesmärkide saavutamisel", ütles Allar Jõks konverentsi lõpetamisel.
"Tahan kiita justiitsministeeriumi, kes on õiguskantsleri konverentside otsuseid kiirelt ellu viinud. Politseiõiguse konverentsil tõstatasime ühtse tervikliku korrakaitseseaduse vajaduse. Eile kiitis Vabariigi Valitsus korrakaitseseaduse eelnõu heaks ning saatis Riigikokku. Andmekaitsekonverentsil kõneldu tõukel valmis eelmisel aastal suur muudatuste pakett andmekaitses ning uus isikuandmete kaitse seadus", tõi õiguskantsler näiteid õiguskantsleri konverentside tulemustest. "Eelmise aasta ehitus- ja planeerimiskonverentsil andsime inimestele julgust seista oma huvide eest linnaarenduses. Nüüd nägime kasvanud kodanikujulgust Sakala keskuse eest seismisel", märkis õiguskantsler.
"Kindlasti on keskkonna teemas väga oluline roll just väärtushinnangute ja hoiakute muutmisel. Kuid hoiakute muutmine on veel keerulisem ja pikaajalisem protsess kui kogu keskkonnaõiguse kodifitseerimine", ütles Allar Jõks konverentsi lõppsõnas.
Märksõnad
Keskkond