Õiguskantsler
Õiguskantsleri esindajad viisid juuni keskel läbi etteteatamata kontrollkäigu Aa Hooldekodusse. Õiguskantsleri järelevalve alla kuuluvad muuhulgas ka eraõiguslikud juriidilised isikud, kes osutavad riigi või kohaliku omavalitsuse rahastatavat hoolekandeteenust. Aa Hooldekodu on üldhooldekodu ning hooldusteenust osutab eraõiguslik juriidiline isik OÜ Häcke, kelle tegevusalad on äriregistri andmetel muu hulgas ka vanurite hooldus ning sotsiaaltöö. Hooldekodu juhataja Ilmar Köök on ühtlasi OÜ Häcke juhatuse esimees. Hooldekodus viibis kontrollkäigu ajal juhataja sõnul 182 isikut.
Sellest aastast on õiguskantslerile lisandunud uus ülesanne – õiguskantsleri institutsioon on piinamise ja alandava kohtlemise ennetusasutus Eestis. Kontrollkäikudel isikute põhiõiguste ja –vabaduste tagamist kontrollides teostab õiguskantsler ühtlasi ka uut, ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivses protokollis sätestatud riigi ennetusasutuse funktsiooni.
„Aa Hooldekodus oli paraku mitmeid olulisi puudujääke, mis võivad seada tõsiselt ohtu hooldekodu elanike põhiõigused ja -vabadused. Kõige olulisemad probleemid on aga seotud liikumisvabaduse piiramise, eraldusruumi ehk kartserisse paigutamise ning maavanema puuduliku järelevalvega“, ütles
Hoolekandeasutuses võib piirata vaid nende isikute liikumist, kes on paigutatud nõusolekuta hooldamisele kohtuotsuse alusel või kui liikumise piiramine on vajalik isiku järelevalvetuse ärahoidmiseks. Piirangu rakendamisel peab alati lähtuma minimaalsuse põhimõttest ning täielikult on keelatud isiku liikumisvabaduse piiramine ennetaval või karistuslikul eesmärgil. Ometi tunnistas hooldekodu juhataja, et alkoholi kuritarvitavaid kliente pannakse osakonda kinni distsiplineerimise eesmärgil. Kohtuotsuse alusel on juhataja sõnutsi hooldekodus vaid üks isik. Kontrollkäigu ajal oli aga tugevdatud järelevalve osakonnas hooldamisel 15-20 isikut.
„Juhataja poolt osundatud ¾urnaali põhjal ei olnud võimalik üheselt hinnata, millisel põhjusel ning kui kauaks isikute liikumist piirati. Kuna liikumise piiramine kujutab endast väga intensiivset sekkumist põhiõigustesse, siis peab piirangute kehtestamise protseduur olema läbipaistev ning järelevalvet teostav organ peab olema suuteline iga piirangu kehtestamise otsust tagantjärele hindama“, ütles õiguskantsler.
Hooldekodu juhataja sõnul on klientide põhiline probleem alkoholi tarbimise tagajärjel tekkivad agressiivsushood ning teiste elanike häirimine. „Kui hooldekodu juhtkond ei ole suutnud lausjoomisele piiri panna ning purjus asukad põhjustavad vägivalda ning ohustavad teiste turvalisust, siis ka sellisel juhul on liikumise piiramine õigustatud vaid sel määral ja ainult niikauaks, kui see on vajalik isiku järelevalvetuse ärahoidmiseks ning teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks. Isiku kainenemisel langeb piirangu kehtestamise alus ära ning tema liikumisvabaduse piiramine ei ole enam õiguspärane. Kontrollkäigu ajal oli osakonna uks pidevalt lukus ning uste pidevat lukustamist kinnitasid ka mitmed hooldekodu elanikud. Olukorda, kus isikud viibivad ilma kohtuotsuseta määramata ajaks lukustatud uste taga, ei saa kindlasti pidada õiguspäraseks“, oli õiguskantsler kriitiline.
Teine oluline probleem on õiguskantsleri hinnangul isikute eraldusruumi ehk kartserisse paigutamine. Hoolekandeasutuses võib isikuid eraldada teistest asutuses viibivatest isikutest juhul, kui ta on endale või teistele ohtlik. Eraldamise ajal peab isik olema hoolekandeasutuse töötajate pideva järelevalve all. Isiku eraldamine hoolekandeasutuses on lubatud kuni kiirabi või politsei saabumiseni. Aa hooldekodus oli kartseri uksel jälgimiseks silm, mis oma funktsiooni ei täitnud, sest ruum oli pime ning silma vaatenurk piiratud. Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise Euroopa Komitee kehtestatud standardite kohaselt tähendab jälgimine ühtlasi seda, et ka hoolekandeasutuse töötaja peab olema eraldatud isiku vaateväljas, et isik saaks oma vajadustest märku anda.
„Piinamine ei tähenda ainult füüsilise valu, vaid ka vaimsete kannatuste põhjustamist. Kontrollkäigul oldi tunnistajaks vahejuhtumile, kus psüühiliselt ebastabiilses seisundis märatsev klient oli lukustatud jälgimist mittevõimaldava raudukse taha. Selline situatsioon kujutab endast kahtlemata julma ja ebainimlikku kohtlemist. Samuti magas kontrollkäigu läbiviimise ajal eraldusruumis hooldekodu klient, kes oli väidetavalt ebakaines olekus ja „magas end seal välja“. Ka antud juhul on küsitav, kas isik oli tol hetkel endale või teistele ohtlik ning kas eraldamisest teavitati kiirabi või politseid. Isikute kergekäeline eraldusruumi paigutamine kujutab endast suurt ohtu põhiõiguste teostamisele“, rõhutas
Kolmanda probleemina tõi õiguskantsler välja Ida-Viru maavanema puudulik järelevalve. Maavanema ametnikud on küll pidevalt Aa Hooldekodu kontrollinud ning teinud juhatajale märkusi, ent järelevalvet ettekirjutuste järgimise üle ei tehta. Maavanema kohustus on teha tõhusat ja asjatundlikku järelevalvet oma maakonnas osutatavate sotsiaalteenuste üle. „On hämmastav, et olukord Aa hooldekodus ei ole pälvinud maavanema tähelepanu või kui on, siis miks ei ole võetud kasutusele jõulisemaid meetodeid oma ettekirjutuste täitmiseks“, imestas
Hooldekodu elanikud kaebasid muuhulgas ka väikeste toiduportsjonite ja vähese tegevuse üle.
„Hämmastav oli seegi, et kontrollkäigul ei olnud võimalik tutvuda mitte ühegi hoolealuse isikliku toimikuga, kus paiknevad väidetavalt ka kõik hooldusega seotud dokumendid. Seega ei saa kindlalt väita, kas kõik hoolelaused viibisid hooldekodus seaduslikul alusel ning sobival hooldusel. Kontrollkäigul tekkis kahtlus, et osa hoolealused oleksid pidanud viibima mitte üld- vaid erihooldekodus. Väited, et toimikute ruumi võti oli puhkusel viibiva vanemõe käes ning et hooldekodu juhatajal puudub juurdepääs toimikutele, tundusid pehmelt öeldes lapsikud“, ütles