Õiguskantsler
Samuti oli vandalismis mitteosalenud isikute fotode avaldamine antud juhtumil lubatav ning vastas isikuandmete töötlemise eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtetele.
Kuid õiguskantsler taunib kõikide veebilehe fotodel olevate isikute nimetamist vandalismiaktides osalejateks.
Õiguskantsler on teinud oma seisukoha teatavaks Politseiametile ning saatnud oma lõppvastused avaldajatele, kes palusid kontrollida Politseiameti tegevuse õiguspärasust seoses isikute fotode avalikustamisega Politseiameti poolt loodud veebilehel http://tuvasta.politsei.ee, samuti taotlesid politseilt enda piltide eemaldamist.
Õiguskantsler märgib oma lõppseisukohas, et avaliku teabe seaduse kohaselt olid rahutustega seotud isikute fotod küll juurdepääsupiiranguga teave, kuid sama seaduse kohaselt tuleb juurdepääsupiiranguga teave viivitamata avalikustada juhul, kui isikuandmetele juurdepääsupiirangu järgimine võib ohustada teiste isikute elu, tervist või vara.
Vandalismiaktides rikuti paljude isikute vara. Politsei kontrollis rahutuste perioodil isikuid ning võttis neilt ära esemeid, mida oleks saanud relvana kasutada (seljakotid täis kive, kaikad, nn molotovi kokteili valmistamiseks vajalikud esemed jmt). Internetifoorumites levisid üleskutseid uute ja rängemate õiguserikkumiste toimepanemiseks. Seetõttu lähtus Politseiamet oma ohuhinnangus sellest, et nendel päevadel oli olemas vahetu oht inimeste tervisele ja isegi elule, samuti varale ning pidas õiguserikkumistega seotud isikute fotode avalikustamist vältimatuks. Rikkumisteks ärgitanud isikute tabamiseks oli vajalik avalikustada ka rahulikult seisnud isikute fotosid, et saada neilt tunnistusi.
„Mõistan täielikult Teie pahameelt. Pean siiski nõustuma Politseiameti seisukohaga selles osas, et arvestades massirahutuste käigus kujunenud olukorda, oli õigusrikkumistes osalenud isikute kiire ja efektiivne tuvastamine ning õigusrikkumiste kiire menetlemine olulise üldpreventiivse tähendusega, aitamaks kaasa rahutuste lõpetamisele ja seega ka Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulas nimetatud sisemist ja välist rahu tagamisele“, kirjutas
Siiski juhtis õiguskantsler Politseiameti peadirektor Raivo Aegi tähelepanu sellele, et edaspidi tuleb olla hoolikam isikuandmete avalikustamisega kaasnevates väljaütlemistes. Avaldajad, kes ise õigusrikkumisi toime ei pannud, tundsid end solvatuna, sest Politseiameti loodud veebilehel nimetati kuni 10. maini kõiki isikuid, kelle pildid veebilehel avaldati, vandalismiaktides osalejateks. Võttes arvesse aprilli lõpus toimunud rahutuste asjaolusid ning tööd, mida politseinikud tegid isikute tuvastamiseks ja õigusrikkumiste menetlemiseks, ei olnud Politseiametil aega veebilehe koostamise ja selle käiguspidamise õiguslikku analüüsi läbi viia. Õiguskantsleri hinnangul on veebilehe avalehekülje sõnastus siiski taunitav. Märgistades vandalismiaktides osalejateks ka isikuid, kes olid küll tänavatel, kuid vandalismiakte ise toime ei pannud ega tegutsenud ka ässitajatena, võib ahendada nende isikute eneseteostusvõimalusi erinevates eluvaldkondades. Ka neid, kes osalesid või tegutsesid ässitajatena, saab „vandaalitsejaks” nimetada vaid süüdimõistev kohtuotsus. „Juhin tähelepanu, et ka äärmuslikus olukorras tuleb riigivõimul toimida õiguspäraselt ning tagada isikute õiguste kaitse, et isikutel omakorda säiliks lugupidamine riigivõimu suhtes. Pean väga oluliseks, et tulevikus ei leiaks aset sarnaseid juhtumeid andmete avalikustamisel“, rõhutas
Avaldajad on palunud õiguskantsleri hinnangut ka sellele, kuidas on politsei lahendanud kodanike avaldusi, kus inimesed paluvad enda pildid veebilehelt eemaldada. Õiguskantsler märgib, et haldusmenetluse seaduse kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Riigikohus on tunnustanud põhimõtet, et kui seaduses ei ole taotluse menetlemise tähtaega määratud, siis peab haldusorgan asja lahendama mõistliku aja jooksul, võttes arvesse kõiki olulisi asjaolusid.
Kuid õiguskantsleri hinnangul ei saa teha politseile etteheiteid, kui piltide eemaldamine ei toimunud koheselt, vaid selleks kulus neli päeva, sest tegemist oli väga ulatuslike avaliku korra rikkumistega. Politseiamet selgitas oma vastuses, et pärast veebilehe avamist hakkasid inimesed saatma politseile fotosid ja videomaterjale 26.-28. aprillil toimunu kohta. Laekunud materjal oli äärmiselt mahukas ning iga konkreetse isiku taotluse lahendamiseks tuli kõik see läbi vaadata ja isiku taotluse põhjendatust kontrollida. Ajavahemikus 27. aprillist 10. maini oli politsei põhiülesandeks Tallinna ja teiste linnade tänavatel avaliku korra tagamine ning uute õigusrikkumiste ärahoidmine, mistõttu suur arv politseiametnikke vabastati põhitööst ja suunati tänavale. Seetõttu oli veebilehe jaoks edastatud foto- ja videomaterjali kontrollivate ja töötlevate politseiametnike töökoormus äärmiselt suur. „Politseiameti kinnitusel lahendati avaldajate taotlused foto eemaldamiseks veebilehelt kohe, kui kontrollimise tulemused seda võimaldasid. Seetõttu olen palunud avaldajatel selles osas mõista Politseiameti fotode avalikustamise otsust ning inimeste avalduse menetlemist mõjutanud asjaolusid“, ütles.