Õiguskantsler Allar Jõks on seisukohal, et Narva Linnavalitsus läks veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse uut hinda kehtestades vastuollu õigusriigi põhimõtte ja hea õigusloome tavaga. Õiguskantsler saatis Narva Linnavalitsusele soovituse rikkumise kõrvaldamiseks ning veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise hinnatõusu põhjendamiseks.
Õiguskantsler on tuvastanud hinna põhjendamata jätmist ja seega põhiseadusvastast käitumist omavalitsuste poolt nii veevarustuse/reoveekäitluse kui ka olmejäätmeveo hindade kehtestamisel. Õiguskantsler soovitab Keskkonnaministeeriumil kaaluda sõltumatu riikliku järelevalve sätestamist elutähtsate teenuste - olmejäätmeveo ja veevarustuse hindade põhjendatuse kontrollimiseks.
Narva Linnavalitsus ei järginud Narva linna haldusterritooriumil AS Narva Vesi poolt osutatava veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse uut hinda kehtestades põhiseadusest tulenevat õigusriigi põhimõtet ning hea õigusloome tava. Õiguskantsler palus linnavalitsusel täiendada veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna määrust hinna põhjenduste osas. Õiguskantsler algatas menetluse Kreenholmi Valduse Aktsiaseltsi avalduse alusel, kes palus kontrollida Narva Linnavolikogu ja Linnavalitsuse nelja veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise hinda kujundava määruse vastavust põhiseadusele. Lisaks palus avaldaja kontrollida, kas Narva Linnavolikogu ja Linnavalitsus on nende määruste vastuvõtmisel järginud Kreenholmi Valduse AS-i põhiseaduslikke õigusi.
„Põhiseadus keelab riigivõimu omavoli ning selle kohaselt peab haldusorgan, antud juhul omavalitsus oma otsuseid põhjendama ja selgitama. Kui seda ei tehta, ei ole võimalik ka hinnata, kas omavalitsuse otsuse näol on tegemist põhiõigusi rikkuva omavoliga isiku suhtes või mitte“, selgitas Allar Jõks. Omavalitsuse põhjendamiskohustus tuleneb ka hea õigusloome tavast, mille kohaselt peavad otsused olema läbipaistvad ja põhjendatud.
Narva Linnavalitsus kehtestas vee-ettevõtja kirjaliku taotluse alusel veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse uue ning oluliselt kõrgema hinna. Linnavalitsusel on kohustus oluliste muudatuste tegemise põhjuseid ja vajadust ning muudatusega kaasnevaid mõjusid üksikasjalikult selgitada. Eelnõude seletuskirjadest selgub, et olulist muudatust tehes ei põhjendanud Narva Linnavalitsus, miks oli vaja veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinda AS Narva Vesi jaoks just sellises ulatuses tõsta.
„Omavalitsus tegi ühe ettevõtte taotlusel ja ilma piisavate põhjendusteta otsuse, mis oluliselt mõjutab teiste ettevõtete, antud kaebuses Kreenholmi Valduse AS-i majandustegevust“, ütles Allar Jõks. „Vee ja heitvee teenuste hinnad peavad olema majanduslikult põhjendatud ja kontrollitavad. Seadusest tulenevalt peab ühe ja sama veeteenuse osutamise hind erinevatele klientidele olema ühesugune. Kui omavalitsus kehtestab erinevad hinnad elanikkonnale ja tööstusele, siis peab ka see erinevus olema selgelt põhjendatud, et vältida diskrimineerimist“, selgitas õiguskantsler.
„Ja siit jõuame probleemide allikani – kes kontrollib kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud vee- ja heitveeteenuse hinna põhjendatust? Õiguskantsler ei saa öelda, kas hind on õige ja põhjendatud või mitte. Õiguskantsler ei saa täita omavalitsuse poolt kehtestatud teenusehindu kontrolliva sõltumatu tururegulaatori rolli. Lisaks veeteenuse hinnale on minu menetlustes olnud sarnased probleemid jäätmeveokorralduses – paljud avaldajad on palunud kontrollida kehtestatud hindade põhjendatust. Mul puudub selleks võimalus“, märkis Allar Jõks. „Olulise hinnatõusu põhjendamata jätmisega on silma paistnud mitte ainult kohalikud omavalitsused, vaid ka Riigikogu. Meenutagem taastuvenergia toetuste ja ostuhinna olulist tõstmist Riigikogu poolt, kus parlament ei põhjendanud hinnatõusu ulatust ja vajalikkust“.
„Rõhutan siinjuures, et küsimus on eluliselt oluliste ja esmaste teenuste kättesaadavuses, olgu see siis tervisele ohutu joogivesi või keskkonda ning tervist säästev heitvee- ja jäätmekäitlus. Samuti on hinna kehtestamise ja hinnakujundust mõjutavate õigusaktide näol tegu oluliste majanduspoliitiliste otsustega. Põhjendamatu hind võib kahjustada mitmeid isiku põhiõigusi – ettevõtlusvabadust, omandit, teatud juhtudel ka võrdsuspõhiõigust. Kui näiteks on kehtestatud kas liiga kõrge või liiga madal hind, võib see mõjutada ebasoodsalt kas teenust tarbivat või teenust pakkuvat isikut“, selgitas õiguskantsler.
„Isikute põhiõiguste kaitse seisukohalt on oluline riikliku sõltumatu järelevalve korraldamine elutähtsate teenuste hindade osas“, toonitas Allar Jõks. „Mitmete veeteenuse ja jäätmeveoga sarnaste teenuste hindade üle teeb järelevalvet pädev sõltumatu organ, näiteks Energiaturu Inspektsioon kontrollib elektrienergia, kaugkütte ja maagaasi hindu, Sideamet kontrollib erinevate kommunikatsiooniteenuste hindu. Põhjendamatu jäätmeveo või veeteenuse hind kahjustab isiku huve ja õigusi sama palju kui põhjendamatult kõrge soojus- või elektrienergia hind. Seepärast on kahetsusväärne, et teatud eluliselt olulised sektorid on ilma sisulise hinnakontrollita“.
Õiguskantsleri hinnangul tuleb kaaluda riikliku järelevalve laiendamist ka olmejäätmeveo ning veevarustuse ja heitveekäitluse hindadele, et kontrollida hindade põhjendatust. Õiguskantsler saadab lähiajal vastava ettepaneku keskkonnaministrile. Allar Jõks peab vajalikuks, et isikul oleks võimalik kaitsta end põhjendamatute jäätmeveo või veevarustuse hindade eest ning pöörduda selleks pädeva organi poole taotlusega algatada järelevalvemenetlus kehtestatud hindade üle. Samuti võiks järelevalveorgan algatada kontrollimise omal algatusel.
Narva veevarustuse ja heitveeteenuse hinna menetluses on keskkonnaminister vastanud õiguskantslerile, et Keskkonnaministeerium on ette valmistamas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muudatust, mille kohaselt kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud veeteenuse hinna vastavust põhjendatusele hakkab tulevikus kontrollima selleks volitatud pädev asutus.