Õiguskantsler Indrek Teder on seisukohal, et seadustest ei nähtu selget keeldu võtta pikapäevarühmas osalemise eest tasu. Tederi hinnangul tuleb pikapäevarühma õiguslik regulatsioon ja rahastamise korraldus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses üheselt sätestada. Õiguskantsler saatis vastava märgukirja haridus- ja teadusministrile ning Riigikogu sotsiaalkomisjonile.
Õiguskantsleri hinnangul on Tallinna Haridusameti tegevuses pikapäevarühma tasu kehtestamisel mitmeid olulisi rikkumisi. Õiguskantsler saatis Tallinna linnapeale soovituse puuduste kõrvaldamiseks.
Põhiseadusest tulenevalt on haridus kohustuslikus ulatuses ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides tasuta. Lisaks sellele, et tasu (õppemaksu) ei saa küsida kitsas mõttes õpetamise eest, näevad seadused põhjendatult ja sõnaselgelt ette riigi või kohaliku omavalitsuse kohustuse kanda ka näiteks õppevahenditega (s.o õpikud, töövihikud); kooli rajatiste, ruumide, raamatukogu, õppe-, spordi- jms vahendite kasutamisega, transpordi ja koolilõunatega seotud kulud.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest (PGS) ja Eesti Vabariigi haridusseadusest ei nähtu selget keeldu võtta pikapäevarühma tegevuse eest tasu. Kuna kohustuslikus ulatuses, st riikliku õppekava täitmise ulatuses peab haridus olema tasuta, siis taandub küsimus sellele, milline seos on pikapäevarühmas osalemisel riikliku õppekava täitmisega. PGS lubab koolil saada tulu mh kooli põhimääruses sätestatud kooli õppekava välisest tegevusest. Kuid seadusest ei nähtu üheselt, mis on pikapäevarühma eesmärk. Põhimõtteliselt võib välja tuua kolm eesmärki: õppega seonduv, järelevalvetuse ärahoidmine ning ajaveetmisvõimalus. Arvestades erinevaid tõlgendamisargumente koostoimes, saab õiguskantsleri hinnangul pikapäevarühma tegevust pidada formaalselt tõepoolest õppekavaväliseks tegevuseks, mille eest võib kool võtta tasu, kui see on kooli põhikirjas ette nähtud.
„Pean oluliseks siiski rõhutada eelnevas lauses sisalduvat sõna "formaalselt". Olen seisukohal, et põhiseaduses sätestatud sotsiaalriigi põhimõte, vajadus tagada laste ja perede kaitse ning võrdsed võimalused hariduse kättesaadavusel, et seeläbi luua ühiskonnaliikmetele võrdne positsioon arenguks, eeldavad nii riigilt kui kohalikult omavalitsuselt enamat, kui pelgalt n-ö kitsas mõttes õpetamise eest tasu mittevõtmine. Õigus tasuta haridusele peaks eeldama Eesti ühiskonna arengut vaadates ka pikapäevarühma teenuse tasuta kättesaadavust vähemalt neile, kes seda ise ei suuda endale tagada,“ mõtestas õiguskantsler suunda seadusandjale, kellel on samas siiski ulatuslik otsustamisvabadus sotsiaalsete põhiõiguste valdkonnas ning riigi majandus- ja sotsiaalpoliitika kujundamisel. Õiguskantsler leiab haridus- ja teadusministrile ning Riigikogu sotsiaalkomisjonile saadetud märgukirjas, et pikapäevarühma õiguslik regulatsioon põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses vajab muutmist ning seadusandja peab üheselt reguleerima pikapäevarühmade rahastamise korralduse.
Õiguskantsler tuvastas menetluses, et kohalikud omavalitsused ei võta reeglina tasu lapse osalemise eest pikapäevarühmas ning ükski suurem linn (Narva, Pärnu ja Tartu) peale Tallinna ei ole sellist tasu kehtestanud.
Õiguskantslerile teadaolevalt on tasuline pikapäevarühm vähemalt viies Tallinna koolis. Kooli juures on tasuline pikapäevarühm avatud Tallinna Inglise Kolled¾is, Tallinna Pae Gümnaasiumis, Tallinna Paekaare Gümnaasiumis, Lasnamäe Üldgümnaasiumis. Gustav Adolfi Gümnaasiumis pakub tasulist pikapäevarühma teenust kooli juures tegutsev eraõiguslik isik, mistõttu on pikapäevarühma teenus õpilastele kallim võrreldes teiste munitsipaalkoolide pikapäevarühmadega. Õiguskantsler tuvastas Tallinna Haridusameti tegevuses pikapäevarühma tasu kehtestamisel mitmeid olulisi küsitavusi ja puudujääke.
Esiteks, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt peab õppekavavälise tegevuse teel saadud tulu olema sätestatud kooli põhimääruses. Tallinna Haridusamet ei ole seda õppekavavälise tegevuse eest tasu kehtestamisel järginud, kuigi on seisukohal, et pikapäevarühm on õppekavaväline tegevus. Viiest koolist vaid ühe kooli põhimääruses on sätestatud, et pikapäevarühm on õppekavaväline teenus ning et selle eest võib võtta tasu.
Teiseks, Tallinnas on pikapäevarühma tasu kehtestatud üksnes osades koolides. Seega koheldakse erinevate Tallinna munitsipaalkoolide õpilasi pikapäevarühma eest tasu nõudmisel ebavõrdselt, mis võib olla vastuolus põhiseaduse võrdse kohtlemise põhimõttega. Tallinn ei ole selgitanud, mis on taolise ebavõrdse kohtlemise põhjuseks. Seetõttu võib esineda põhiõiguste põhiseadusevastane riive, sest ebavõrdse kohtlemise eelduseks on mõistliku ja asjakohase (mõõduka) põhjuse olemasolu.
Kolmandaks, Tallinna Linnavalitsus on oma määrusega "Hindade kehtestamine linna asutustes" ette näinud, et asutusel tuleb avalikustada oma asutuse ja hallatavate asutuste teenuste hinnad Tallinna linna veebilehel olevas teenuste andmebaasis. Selles andmebaasisoli õiguskantsleri menetluse ajal märgitud, et pikapäevarühma teenus Tallinna munitsipaalkoolides on tasuta. Alles teabe nõudmise järgselt on tekst muudetud: "Teenus on üksikjuhtudel tasuline, hinnakirjad on teenust pakkuva asutuse veebilehel."
Neljandaks, linna asutuse poolt osutatava teenuse hinna kehtestamisel tuleb vastava haldusakti eelnõu juurde esitada seletuskiri, milles peavad sisalduma teenuse tasulisuse põhjendus, kavandatava hinna kalkulatsioon ning hinna võrdlus teiste pakkujate poolt osutatavate samaste teenuste hindadega. Pikapäevarühmade eest tasu võtmist kehtestavatest Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjadest nähtub aga, et pikapäevarühma tasu arvestamise alused on väga ebaühtlased.
Viiendaks, Tallinna praktikat vaadates nähtub, et "mängitakse" pikapäevarühma nimetusega, näiteks kasutatakse ka nimetusi pikapäevaring (nt Tallinna Paekaare Gümnaasium) või pikapäevakool (nt Tallinna Pae Gümnaasium, Lasnamäe Üldgümnaasium). Õiguskantsler rõhutab, et n-ö sama asja teise nimega nimetamine ei vabasta avalikku võimu õigusaktide järgimise kohustusest.
„Vaadates Tallinna linna eelkirjeldatud praktikat, jääb paratamatult mulje, et enne pikapäevarühma tasu kehtestamist ei analüüsitud selle õiguspärasust, tegevus on olnud kaootiline ja ebasüsteemne ning tagantjärgi esitatavad põhjendused jätavad paratamatult mulje, et need on otsitud. On kahetsusväärne, kui laste õiguste arvelt püütakse lahendada majanduslikke probleeme“, taunis Indrek Teder pikapäevarühma tasuliseks tegemist Tallinnas. Õiguskantsler soovitas Tallinna Linnavalitsusel analüüsida märgukirjas kirjeldatud puudusi pikapäevarühma tasu kehtestamisel ning need kõrvaldada, paludes mh kindlastitähelepanu pöörata ka kooli poolt pikapäevarühma avamata jätmise ja selle asemel lapsevanema eraõigusliku teenuse osutaja juurde „suunamise“ küsimusele.
Õiguskantsler ootab haridus- ja teadusministri, Riigikogu sotsiaalkomisjoni ning Tallinna linnapea seisukohti võimalusel hiljemalt 01.07.2010.
Õiguskantsler alustas menetluse omal algatusel, lähtudes artiklitest Postimehes ning Eesti Päevalehes
Jaana Padrik
õiguskantsleri avalike suhete nõunik
693 8423
50 18 793