Õiguskantsler Allar Jõks esitas reedel, 16. veebruaril Riigikohtule taotluse tunnistada erakonnaseadus põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see ei sätesta tõhusat kontrolli erakondade rahastamise üle. Allar Jõks palub Riigikohtul anda Riigikogule tähtaeg erakonnaseaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks ja erakondade rahastamise üle tõhusa kontrolli sätestamiseks.
„Esitasin Riigikogule ettepaneku erakondade rahastamise tõhusa kontrolli kehtestamiseks rohkem kui kaheksa kuud tagasi. On pretsedenditu, et olukorras, kus Riigikogu täiskogu, Vabariigi Valitsus ja justiitsminister on üksmeelselt toetanud ettepanekut ja sellest lähtuvat eelnõud, seega on poliitikud lubanud nii õiguskantslerile kui ka rahvale vastava seadusemuudatuse teha, ja ometi jäetakse seadus vastu võtmata”, ütles Allar Jõks. „See näitab tegeliku poliitilise tahte puudumist muuta erakondade rahastamine kontrollitavaks, ausaks ja läbipaistvaks ning käituda põhiseaduse kohaselt ka siis, kui see puudutab otseselt poliitikute endi huve. Niisugusel juhtumil pean lubamatu põhiseadusvastase olukorra lahendamiseks Riigikohtu poole pöördumist mitte üksnes õiguskantsleri õiguseks, vaid ka põhiseadusest tulenevaks kohustuseks”, ütles Allar Jõks. „Oleme jõudnud niikaugele, et pean esmakordselt Riigikohtult paluma parlamendile tähtaja kehtestamist, et poliitikud oma põhiseaduses nõutud töö ära teeksid ja teadlik venitamistaktika selles küsimuses ei jätkuks ka Riigikogu järgmises koosseisus”, märkis õiguskantsler.
Põhiseadusest ja õiguskantsleri seadusest tulenevalt pöördub õiguskantsler taotlusega Riigikohtusse, kui õiguskantsleri ettepanekut ei ole 20 päeva jooksul täidetud. Allar Jõks esitas 17. mail 2006. aastal Riigikogule ettepaneku viia erakonnaseadus põhiseadusega kooskõlla. Kuna erakondade rahastamise kontrolli reguleerimine on keeruline ja kompleksne ülesanne, ei nõudnud õiguskantsler oma ettepaneku täitmist seaduses antud 20 päeva jooksul, vaid pidas põhjendatuks jätta Riigikogule mõistlik aeg seadusemuudatuse ettevalmistamiseks. Riigikogu arutas õiguskantsleri ettepanekut 31. mail 2006 ning hääletas ettepaneku poolt. Kuigi põhiseaduskomisjon algatas erakonna rahastamise kontrolli paremaks reguleerimiseks eelnõu, mis sai Vabariigi Valitsuse üksmeelse toetuse ja läbis esimese lugemise, otsustas põhiseaduskomisjon 6. veebruaril mitte saata eelnõud Riigikogu täiskogu teisele lugemisele. Seega ei suutnud Riigikogu rohkem kui kaheksa kuu jooksul seadust vastu võtta ning eelnõu langeb Riigikogu selle koosseisu volituste lõppedes menetlusest välja.
Põhiseaduse demokraatia põhimõttest tuleneb seadusandja kohustus tagada erakondade rahastamise läbipaistvus ning allutada rahastamine tõhusale kontrollile. Erakondade rahastamise kontroll on piisavalt tõhus, kui see vastab põhiseadusest tulenevatele miinimumnõuetele. Läbipaistvus tähendab, et avalikkusel peab olema ülevaade selle kohta, kes ja millises ulatuses erakonda materiaalselt teotab. Erakonna rahastamine ei tohi toimuda varjatult. Selleks peavad rahastamise kohta sätestatud olema selged reeglid. Kuid üksnes reeglitest ei piisa ja tagatud peab olema ka tõhus järelevalve nende täitmise üle. Rahastamise järelevalve peab olema laiaulatuslik (hõlmama erakonna kogu finantstegevust, ülevaadet erakonna kõigi sissetulekute ja väljaminekute kohta), sisuline, järjepidev, intensiivne ja asjatundlik. Järelevalveorgan peab olema poliitilistest huvidest sõltumatu ja varustatud asjakohase õigusliku ning faktilise pädevusega.
„Erakonnaseaduses sätestatud organid ei teosta ei eraldi võetuna ega koostoimes niisugust tõhusat järelevalvet erakondade rahastamise üle, mis vastaks demokraatia nõuetele ja tagaks erakondade võrdse kohtlemise”, ütles Allar Jõks.
Järelevalvet erakonnaseaduses sätestatud nõuete täitmise üle teostavad audiitor ja Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon. Rahastamisega seotud nõuete rikkumise korral sekkub politsei süüteomenetluse raames. Audiitori järelevalve on laiaulatuslik raamatupidamislik järelevalve erakonna finantstegevuse üle. Erakonnaseaduse nõuetele vastavuse osas piirdub audiitori järelevalve aga eeskätt formaalse kontrolliga. Audiitor ei saa kontrollida erakonna varjatud rahastamist ega uurida annetuste päritolu. Audiitor ei vasta ka oma staatuse poolest rahastamise järelevalveorganile esitatavatele nõuetele.
Riigikogu KVS kohaldamise erikomisjoni järelevalve hõlmab väga piiratud osa erakondade rahastamisest – üksnes valimiskampaania kulutusi ning nende päritolu. Järelevalve varjatud annetamise üle on komisjoni puhul seetõttu praktiliselt välistatud, kuna see eeldaks laiaulatuslikku ülevaadet erakonna sissetulekutest ja väljaminekutest. Komisjon saab seega kontrollida eelkõige seda, kas valimiskampaania kulutused vastasid formaalselt erakonnaseaduse nõuetele. Annetuste päritolu komisjoni pädevus uurida ei võimalda.
„Erakondade rahastamist puudutavad andmed kuuluvad küll avalikustamisele, avalikkus ja ajakirjandus saavad nendega tutvuda ning vajadusel pöörduda ka järelevalveorgani poole järelevalvemenetluse alustamiseks. Pean seda demokraatia seisukohalt äärmiselt oluliseks. Kuid riik ei saa seada tõhusat järelevalvet sõltuvusse üksnes sellest, kas avalikkus tahab ja suudab valvata erakondade rahastamise üle. Avalikkus ilma pädeva kontrolliorganita ei suuda kindlasti süsteemset ja nõutud tasemel järelevalvet tagada”, hindas Allar Jõks. „Eesti õigussüsteemis puudub organ, mis teostaks erakondade rahastamise üle laiaulatuslikku, sisulist, järjepidevat ja asjatundlikku sõltumatut järelevalvet. Kontrolli killustatus eri organite vahel hajutab vastutust ja vähendab oluliselt kontrolli tõhusust. Seega olen seisukohal, et erakondade rahastamise kontroll erakonnaseaduses ei ole tõhus ning ei vasta põhiseaduse demokraatia põhimõttest tulenevatele miinimumnõuetele“, leidis õiguskantsler.
Õiguskantsler tõi erakondade rahastamise kontrolli teemas uue seosena esile, et erakonnaseaduse kohaselt saavad erakonnad raha ka riigieelarvest. Riigikogus esindatud erakond saab raha proportsionaalselt Riigikogu valimisel saadud kohtade arvuga. Eraldisi riigieelarvest saavad ka erakonnad, kes Riigikogu valimistel valimiskünnist ei ületanud. Erakond, kes kogus vähemalt ühe protsendi häältest, saab riigieelarvest 150 000 krooni aastas. Erakond, kes kogus vähemalt neli protsenti häältest, saab 250 000 krooni aastas.
„Riik toetab erakondi maksumaksja rahast eesmärgiga, et erakonnad täidaksid võimalikult hästi oma põhiseadusega antud olulist ülesannet rahva poliitilise tahte ja demokraatia teostamisel. See on ka ainus põhiseaduslikult aktsepteeritav põhjus erakondadele kui eraõiguslikult moodustatud organisatsioonidele riigi raha eraldamiseks. Põhiseadusliku ülesande täitmine erakondade poolt on aga tagatud üksnes juhul, kui erakondade rahastamise üle on sätestatud kontroll. Kui pole kontrolli erakondade rahastamise üle, pole õigustatud ka erakondade rahastamine riigieelarvest. Riigi raha andmine tegevuseks ja eesmärkideks, mis ei ole kontrollitavad, ei ole demokraatlikus õigusriigis aktsepteeritav”, selgitas Allar Jõks.
„Erakondade rahastamises selguse saamine on demokraatia sõlmküsimus. Praegu me ei tea, kelle huvidest me tegelikult sõltume ning kes maksab kinni poliitikute otsuseid. On kahetsusväärne tõdeda, et sellises olukorras ei tule ka need Riigikogu valimised ausad”, ütles õiguskantsler.