Õiguskantsleri hinnangul tuleb Sotsiaalkindlustusametil maksta eestkostetava lapse toetust, kui kohus on vanematelt hooldusõiguse ära võtnud või peatanud ning määranud lapsele eestkostja.
Lapsele eestkostjat määrates on kohus juba andnud hinnangu, et lapse vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Seega tuleb Sotsiaalkindlustusametil otsuse tegemisel tugineda tsiviilasjas tehtud kohtuotsusele.
Õiguskantsler rõhutas, et seadus ei anna Sotsiaalkindlustusametile õigust võtta toetuse määramisel arvesse muid asjaolusid, näiteks seda, kas vanemad olid enda hooldusõiguse piiramisega nõus, kas vanemad ja laps suhtlevad omavahel või kas vanemad võiks kohtult taotleda peatatud hooldusõiguse taastamist. Samuti on meelevaldne järeldada nendest asjaoludest seda, et vanemad teostavad hooldusõigust. Amet ei saa keelduda toetuse määramisest ka seetõttu, et eestkostja võiks lapse nimel nõuda vanematelt elatist. Vanematel, kelle hooldusõigust on kohus piiranud, on jätkuvalt kohustus lapsele ülalpidamist anda, kuid eestkostetava lapse toetuse saamise õigus ei sõltu vanematelt saadavast elatisest.
Õiguskantsler palus Sotsiaalkindlustusametil maksta edaspidi eestkostetava lapse toetust kõigile lastele, kellele on määratud eestkostja ning kelle vanematelt on kohus hooldusõiguse ära võtnud või peatanud, samuti siis, kui kohus on vanemate hooldusõigust ligilähedases mahus ja sisus piiranud ning laps kasvab eestkostja juures. Erandid on võimalikud siis, kui kaalukad argumendid kummutavad kohtulahendis esitatud seisukoha. Samuti palus õiguskantsler ametil üle vaadata kõik eestkostetava lapse toetuse maksmisest keelduvad otsused, mida amet on teinud pärast toetuse maksmise praktika muutmist.
Lähemalt saab õiguskantsleri seisukohta lugeda siit.
