Õiguskantsler Allar Jõksi hinnangul diskrimineerisid KutiMuti ja Taevaskoja lastelaagrite töötajad põhiseadusvastaselt Kuressaare Väikelastekodu lapsi, keeldudes neid laagrisse võtmast. Õiguskantsler saatis laagrite juhtidele ettepaneku rikkumiste kõrvaldamiseks ning lastekodulaste diskrimineerimise viivitamatuks lõpetamiseks. Allar Jõks saatis soovituse õiguspärasuse järgimiseks ka haridus- ja teadusministrile, paludes laagrite suhtes läbi viia järelevalvemenetlus, kontrollida laagrite ja laagritöötajate kvalifikatsiooni vastavust nõuetele ning kaaluda laagrite tegevuslubade kehtetuks tunnistamist, kui puudusi ei kõrvaldata.
Õiguskantsler asus omal algatusel läbiviidud menetluse tulemusena seisukohale, et Haridus- ja Teadusministeeriumi tegevusloaga tegutsevad kaks lastelaagrit on põhjendamatult ja ebaseaduslikult keeldunud Kuressaare Väikelastekodust pärit laste laagrisse võtmisest. Õiguskantsleri hinnangul on seesuguse tegevusega diskrimineeritud lastekodulapsi ning rikutud nende põhiseaduslikke õigusi.
„Mõlema lastelaagri puhul keelduti lastekodu lapsi laagrisse võtmast mitte sel põhjusel, et laagrisse saadetavad konkreetsed lapsed oleksid eelmistel aastatel põhjustanud laagris probleeme, vaid meelevaldse hinnangulise arusaama alusel, mille kohaselt olevat lastekodust pärit lapsed iseenesest problemaatilised”, ütles Allar Jõks. „Sellised keeldumised on diskrimineerivad ja vastuolus põhiseadusega. Laagrid on kohelnud lastekodulapsi ebavõrdselt võrreldes tavalisest perest pärit lastega, mis on täiesti õigusvastane. Selline oma töö mugavamaks tegemisest lähtuv käitumine näitab, et nende laagrite juhatajad ja kasvatajad ei tunne ja ei arvesta laste õiguste kaitset reguleerivaid õigusakte, mis on lastega tegelevate ettevõtete puhul lubamatu”, taunis Allar Jõks. „Lastelaagrite poolt väljendatud arusaamad seavad kahtluse alla nende laagrite vastavuse õigusaktide nõuetele ning juhtide ja töötajate kvalifikatsiooni piisavuse”.
KutiMuti lastelaagri juhatajale Tiiu Mägile saadetud rikkumiste kõrvaldamist nõudvas ettepanekus märkis Allar Jõks: „Teie poolt juhitud lastelaagris ei ole laste õiguste kaitse ning erinevatest oludest pärit laste võrdne kohtlemine tagatud. Teie kirjas on korduvalt rõhutatud, et põhjus, miks Te keeldusite võtmast laagrisse Kuressaare Väikelastekodu lapsi, ei seisne nende konkreetsete laste võimalikus varasemas käitumises, keda antud juhul sooviti laagrisse saata. Seega lähtusite keeldumisel pelgalt oletusest, et lastekodu lapsed on „tülikamad” ning nad ei pruugi pelgalt oma päritolu tõttu (lastekodus elav laps) Teie laagrisse sobida. Seesugune arusaam on diskrimineeriv ning rikub asjassepuutuvate laste põhiseaduslikke õigusi”. Õiguskantsler märkis, et laagri keeldumisel lastekodulapsi vastu võtta puudus igasugune seaduslik alus. Juhataja vastusest õiguskantslerile selgus, et lapsi keelduti vastu võtmast pelgalt eelduse alusel, et ilma vanemateta kasvanud last on laagris pedagoogiliselt tülikam juhendada, milleks juhatajal ja laagri personalil võib puududa piisav ettevalmistus.
„Juhin tähelepanu, et haridus- ja teadusministri määrusest tulenevalt peavad nii laagri juhataja kui kasvatajad omama piisavat ettevalmistust konfliktsituatsioonide lahendamiseks ning tööks erivajadustega lastega. Laagri juhatajal peab olemas olema piisav pedagoogiline haridus.Lastelaager ei saa tegutseda ilma kvalifitseeritud personalita ning ka juhataja ise on ju omandanud laagrijuhataja kvalifikatsioonieksami tunnistuse!” oli Allar Jõks hämmingus laagri juhataja viidetest ebapiisavale ettevalmistusele.
Taevaskoja lastelaagrit korraldava Taevaskoja Turismi- ja Puhkekeskuse AS juhtidele Kalev Pikarule ja Priit Selvetile saadetud ettepanekus märkis õiguskantsler, et ka selles lastelaagris ei ole laste õiguste kaitse ning erinevatest oludest pärit laste võrdne kohtlemine tagatud. „Mõistan, et lastekodust pärit lastega võib tihti esineda mitmeid sotsiaalseid probleeme ning nende pedagoogiline juhtimine võib olla keerulisem võrreldes tavaperedest pärit lastega”, ütles Allar Jõks. „Siiski ei ole põhjendatud arusaam, nagu võiks pelgalt päritolu pinnalt kehtestada lastekodu lastele laagrisse tulemisel täiendavaid nõudeid ning keelduda nende laste laagrisse võtmisest, kui vastavaid nõudeid ei täideta. Kui tavaperedest pärit laste vanemad peavad Teile lapse laagrisse registreerimisel teatama vaid lapse vanuse ning nime, siis oleks meelevaldne nõuda, et lastekodust lapse puhul tuleks Teid eelnevalt teavitada ka keeleoskusest, käitumise eripäradest ning võimalikest probleemidest”, kirjutas õiguskantsler. „Ööpäevaringse kontaktisiku nõudmine lastekodult on mõistetav, kuid samas jääb selgusetuks, kas samasuguseid nõudeid olete Te esitanud ka tavaperedest pärit laste vanematele ja millistel juhtudel on vajalik ühendust võtta lapse esindajaga nimelt öötundidel. Kas tavaperedest pärit laste puhul oleks näiteks mõistlik nõuda käitumisprobleeme põhjustanud lapse äraviimist laagrist öösel kell 03.00? Kui ei, siis ei saa ka lastekodule ette heita, et neil ei pruugi olla ööpäevaringset kontaktisikut.”, leidis õiguskantsler. Allar Jõks märkis, et puudub igasugune õiguslik alus nõuda „erikohtlemist” vajava lapse laagrisse vastuvõtmisel talle eriväljaõppega kasvataja kaasaandmist.
Samuti tuvastas õiguskantsler menetluse käigus, et KutiMuti ja Taevaskoja lastelaagrite koduleheküljed ei sisaldanud piisavalt adekvaatset informatsiooni. Puudusid näiteks laagreid pidavate äriühingute nimetused, registrikoodid või kontaktandmed; samuti puudusid andmed tegevusloa kohta ning juhataja ja kasvatajate kvalifikatsiooni kohta.
Põhiseaduse § 12 näeb ette, et kedagi ei tohi diskrimineerida päritolu, sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu ning seetõttu tuleb kõigile lastele, kes laagrisse tulevad, kohaldada vastuvõtutingimusi ühteviisi. Diskrimineerimiskeeldu tohib piirata ainult siis, kui seda nõuab mõni muu põhiõigus või põhiseaduslik õigusväärtus, kuid neid antud juhtumitel ei esinenud. Diskrimineerimiseks loetakse sellist eristamist, mida ei saa õigustada ühegi põhiõiguse ega muu põhiseadusliku õigusväärtusega. Ebavõrdset kohtlemist ei saa õiguskantsleri hinnangul õigustada pelgalt administratiivsete ja tehnilist laadi raskustega. Ebavõrdne kohtlemine on meelevaldne siis, kui selleks ei leidu mõistlikku põhjust.
Lisaks on lastekodudest pärit laste ebavõrdne kohtlemine vastuolus nii Eestis kehtiva Lastekaitse seadusega kui ka ÜRO Lapse õiguste konventsiooniga. Lapse õiguste konventsiooni kohaselt tuleb lapsele tagada kõik õigused ilma tema diskrimineerimiseta lapse sotsiaalse päritolu või sünnipära tõttu ning igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes tuleb esikohale seada lapse huvid. Ka lastekaitse seaduse kohaselt on lastekaitse põhimõtteks seada alati ja igal pool esikohale lapse huvid. Lastel on võrdne õigus saada abi, hooldust ning areneda sõltumata sellest, kas nad elavad peres või on hooldatavad.
Õiguskantsler leiab, et olukord, kus lastelaagrites diskrimineeritakse laste valikul ilma õigusliku aluseta meelevaldselt lastekodudest pärit lapsi, ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele. „Tegin ministrile kui riikliku järelevalve teostamiseks kohustatud ametiisikule ettepaneku kontrollida KutiMuti ja Taevaskoja lastelaagrite ning laagrite juhatajate ja kasvatajate kvalifikatsiooni vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele. Kui puudusi ei kõrvaldata, tuleb ministril kaaluda nende laagrite tegevuslubade kehtetuks tunnistamist”, ütles Allar Jõks.