Õiguskantsler Allar Jõks on algatanud menetluse, et kontrollida, kas Kohtla-Järve Linnavolikogu määrusega kehtestatud sotsiaaltoetuste maksmise kord vastab põhiseadusele ja seadusele. Õiguskantsler ootab Kohtla-Järve Linnavolikogult selgitusi, millistel kaalutlustel makstakse sellest riigieelarvest eraldatud rahast, mis on mõeldud sihipäraselt just abivajavate isikute toimetuleku parandamiseks, seadust rikkudes toetust kõikidele linna pensionäridele.
„Pean eakate inimeste toimetuleku parandamist äärmiselt oluliseks”, ütles Allar Jõks. „Kuid seda tuleb teha seaduse alusel ja selle raha eest, mis seaduses selle jaoks ette on nähtud”, selgitas õiguskantsler.
„Sotsiaaltoetuste maksmisel on kõige tähtsam, et selleks eraldatud raha jõuaks just nende abivajajateni, kes seda ka tegelikult kõige rohkem vajavad”, rõhutas Allar Jõks. „Kui aga see raha, mis on mõeldud sihipäraselt neile, kes reaalselt kõige rohkem abi vajavad, jagatakse ühtlaselt ära kõigile pensionäridele, siis jääb paljudel tegelikel abivajajatel toetus saamata. Sel juhul ei saa me rääkida toetusteks mõeldud raha sihipärasest kasutamisest, vaid tegu on selle raha populistliku laialijagamisega”, märkis õiguskantsler.
Kohtla-Järve linnavolikogu on oma 18. jaanuari 2006. a määrusega „Täiendava sotsiaaltoetuse maksmise tingimused ja kord” sätestanud, et Kohtla-Järve linnale 2005. a riigieelarvest eraldatud toimetulekutoetuse vahendite ülejäägi arvelt makstakse täiendavat ühekordset sotsiaaltoetust 250 krooni kõikidele pensionäridele, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel Kohtla-Järve linnas.
Sotsiaaltoetuste määramisel ja maksmisel tuleb aga lähtuda sotsiaalhoolekande seadusest, mille kohaselt tohib riigieelarvest valla- ja linnaeelarvetele toimetulekutoetuste maksmiseks eraldatud vahendeid ja nende vahendite ülejääki kasutada üksnes abivajavatele isikutele sotsiaaltoetuse maksmiseks või sotsiaalteenuse osutamiseks.
Õiguskantsleri hinnangul on seadusandja eesmärk olnud, et riigieelarvest eraldatud toimetulekutoetuse vahendite reservi saaks kasutada paindlikult pere konkreetsete probleemide lahendamiseks iseseisva toimetuleku ja tööhõive suurendamisel. Seadusandja on tahtnud soodustada juhtumipõhise lähenemise kasutamist täiendava sotsiaaltoetuse või sotsiaalteenuse rakendamise puhul kohaliku omavalitsuse poolt.
„Näiteks võib omavalitsus toimetulekutoetuste maksmiseks eraldatud vahendite ülejääki kasutada selleks, et katta täiendavalt suurperede laste suve- ja spordilaagrite, pikapäevarühma, transpordi või muud kulud, soodustades sellega vanemate tööl käimist, aga ka osutada abivajavatele isikutele sotsiaalnõustamist või maksta sotsiaaltoetusi majanduslikult kehval järjel olevatele peredele ühekordsete hädavajalike kulude katmiseks”, loetles õiguskantsler riigieelarvelise toimetulekuraha ülejäägi kasutamise seadusjärgseid võimalusi.
„Pean seadusandja lähenemist väga õigeks”, ütles õiguskantsler. „Abivajavate konkreetsete üksikisikute ja perede probleemid on väga erinevad. Pere puudusest väljatoomiseks on lisaks üldiste reeglite järgi toimetulekutoetuse maksmisele vaja paindlikku lähenemist kohaliku omavalitsuse poolt. Just selleks saab kohalik omavalitsus riigieelarvelise toetusraha ülejääki kasutada – osutada aktiivselt just sellele isikule või perele vajalikku sotsiaalteenust või maksta just antud konkreetset probleemi lahendavat ühekordset sotsiaaltoetust”, selgitas õiguskantsler. Allar Jõksi hinnangul võimaldab just sellise paindliku otsustusvõimaluse andmine kohalikele omavalitsustele parandada pikaajalises vaesuses olevate perede toimetulekut ja vähendada pikemas perspektiivis toimetulekutoetuse taotlejate hulka.
„Kuid rõhutan seejuures, et seaduse alusel kohaliku omavalitsuse kehtestatud tingimustel ja korras makstava sotsiaaltoetuse eesmärk peab ikkagi olema ainult reaalselt abivajava isiku toimetuleku soodustamine. Riigieelarvest toimetulekutoetuste maksmiseks eraldatud vahendite ülejäägist sotsiaaltoetuste maksmine muudel eesmärkidel ei ole lubatud. Nimetatud raha laialijagamine valikuta kõigile pensionäridele, nagu on sätestanud Kohtla-Järve linnavolikogu oma määruses, on kindlasti vastuolus seadusega ja seadusandja poolt seatud eesmärgiga. Nii ei ole võimalik tagada, et riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest saaksid toetust üksnes need isikud, kes toimetulekuks ka reaalselt abi vajavad.”
Allar Jõks viitas, et kohalikul omavalitsusel on siiski täiesti olemas ka võimalus maksta sotsiaaltoetusi oma äranägemisel, kuid selleks tuleb kasutada kohaliku omavalitsuse enda eelarvet. Sotsiaalhoolekande seaduse alusel võib valla- või linnavalitsus määrata ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse eelarvest kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud tingimustel ja korras. Tegemist on volitusnormiga, mille alusel võib kohaliku omavalitsuse eelarvest maksta lisaks seaduses sätestatud ja riigieelarve vahenditest makstavatele toetustele ka muid sotsiaaltoetusi. Seda eeldusel, et täiendavaid sotsiaaltoetusi makstakse kohaliku omavalitsuse eelarvest.
„Seega peavad kohalikud omavalitsused sotsiaaltoetuste maksmisel seadust järgima ja täpselt vahet tegema, milliseid sotsiaaltoetusi saab maksta riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud rahast ja milliseid täiendavaid sotsiaaltoetusi saab omavalitsus kehtestada ja maksta oma eelarvest. Kui näiteks Kohtla-Järve linn soovib ühetaoliselt toetada kõiki oma pensionäre, tuleb see raha leida linnaeelarvest, millest täiendavate sotsiaaltoetuste maksmiseks seadusega piiranguid kehtestatud ei ole”, selgitas Allar Jõks.
Õiguskantsler ootab Kohtla-Järve Linnavolikogult hiljemalt kolme nädala pärast selgitusi, millistel kaalutlustel kasutatakse riigieelarvelist toetusraha selleks mittelubatud eesmärkidel ja kas linnal on plaanis hakata oma pensionäridele sotsiaaltoetust maksma linnaeelarve omavahenditest.