Allar Jõks on seisukohal, et kohalikul omavalitsusel tuleb lastesõime- ja lasteaiakohad tagada kõigile omavalitsuse haldusterritooriumil elavatele koolieast noorematele lastele, kelle vanemad seda soovivad. Selle seadusega omavalitsusele pandud riikliku ülesande täitmiseks tuleb raha eraldada riigieelarvest. Õiguskantsleri hinnangul ei olnud põhiseaduse ja seadustega kooskõlas Saku Vallavalitsuse määrus, mis sätestas lasteaeda saamiseks täiendavaid tingimusi. Saku Vallavalitsus tunnistas põhiseadusvastased sätted kehtetuks.
Õiguskantsler Allar Jõks asus Lastekaitse Liidu järelepärimisele vastates seisukohale, et Saku Vallavalitsuse määruse sätted, mille kohaselt võetakse lasteasutusse üksnes laps, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saab 3- aastaseks ning ainult vabade kohtade olemasolul laps, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saab 2- aastaseks, ei ole põhiseaduse ja seadustega kooskõlas. Saku vallas ei tagatud kõigile koolieast noorematele lastele lasteaiakohta.
„Saku Vallavalitsus kehtestas lasteaeda saamisel seadusega võrreldes täiendavaid lisatingimusi, milleks tal ei olnud seadusest tulenevaid volitusi“, ütles Allar Jõks. „Sellega piirati osade laste õigust saada soovi korral koht lasteaeda“.
Koolieelse lasteasutuse seadus (KELS) on pannud kohalikule omavalitsusele üldise kohustuse tagada kõikidele oma haldusterritooriumil elavatele lastele, kelle vanemad seda soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Sealjuures on valla- või linnavalitsusel kohustus tagada koolieelse lasteasutuse koht nii lastesõime- kui lasteaiaealistele lastele. Laste lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra kehtestab valla- või linnavalitsus. Seega on kohaliku omavalitsuse pädevuses reguleerida laste lasteasutusse võtmise ja väljaarvamisega seotud protseduurilisi asjaolusid, kuid valla- või linnavalitsusel ei ole pädevust oma määrusega täiendavaid lasteasutusse saamise tingimusi seada. Seaduse kohaselt loob valla- või linnavalitsus juhul, kui valla või linna territooriumil on ajutiselt vajadus lasteasutuse koha järele suurem kui olemasolevate lasteasutuste üldkohtade arv, soovijatele võimaluse saada lasteasutuses osaajaline koht. Seadus ei jäta lasteasutuse kohtade tagamise osas valla- või linnavalitsusele pädevust seaduses sätestatust teistmoodi otsustada.
„Valla- ja linnavalitsus peab määrusi andes järgima põhiseadusest tulenevat seaduslikkuse põhimõtet ning ei tohi väljuda volitusnormi piiridest“, rõhutas Allar Jõks. „Lasteasutuse kohtade tagamisel on valla- või linnavalitsusele antud korralduslike küsimuste reguleerimise pädevus ning määrusega sisuliste tingimuste kehtestamiseks õigus puudub. Sisulised tingimused sätestab seadus“.
Saku Vallavalitsus möönis vastuses õiguskantslerile, et määruses lisatingimuste seadmisega on vallavalitsus väljunud seaduses antud volitusnormist, millega antakse valla- või linnavalitsusele õigus kehtestada lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord, mitte aga seaduses sätestatut täiendavaid tingimusi. Saku Vallavalitsus tunnistas määruse vastavad sätted kehtetuks. Valla selgituste kohaselt on vallas tekkinud ajutine lasteaiakohtade defitsiit, alternatiivina pakutakse lapsevanematele erinevaid lapsehoiuvõimalusi, toetatakse eralasteaias käivate laste vanemaid, osaletakse teiste omavalitsuste hariduskulude katmises, kui lapsevanem on leidnud lapsele koha mõne muu omavalitsuse lasteasutuses jmt.
Õiguskantsler on ka varem menetlenud Lastekaitse Liidu avaldusega sarnaseid kaasusi kohalike omavalitsuste õigusaktide koolieelse lasteasutuse seaduse ja põhiseadusega kooskõlla viimiseks, sagedased on vastavad avalikud pöördumised meedia vahendusel, seetõttu pidas õiguskantsler vajalikuks käsitleda probleemi laiemalt ning pöördus selgituste saamiseks ka haridus- ja teadusministri poole.
„Kui seadusest tulenevat kohustust ei täida uuringute kohaselt 42% kohalikest omavalitsustest, siis ei ole tegemist üksikute möödalaskmistega kohaliku omavalitsuse õigusloomes, vaid ulatusliku probleemiga kogu koolieelseid lasteasutusi ning nende finantseerimist puudutavas süsteemis, mis hõlmab nii lapse, lapsevanema, kohaliku omavalitsuse kui riigi vajadusi, võimalusi, õigusi ja kohustusi“, ütles Allar Jõks. „Formaalne määruse kooskõlla viimine ei lahenda koolieelse lasteasutuse kohtade puudust ning nende loomisega seotud raskusi sisuliselt. Kui kohalikul omavalitsusel ei ole objektiivselt lihtsalt võimalik kõigile soovijatele koolieelse lasteasutuse kohti tagada, võib see viia õigusvastase tegevuseni koolieelse lasteasutuse kohtade täitmisel, statistika esitamisel või mõnes muus valdkonnas. Antud juhul ei ole eesmärk mitte õigusnormid iseeneses, vaid kohaliku omavalitsuse reaalne võimalus ilma ebamõistlike pingutusteta kõigile lastele, kelle arengule see parim on ning kelle vanemad seda soovivad, koht koolieelses lasteasutuses tagada“, selgitas õiguskantsler.
Haridus- ja teadusminister leidis vastuses õiguskantslerile, et koolieelsete lasteasutuse kohtade tagamine on kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluv küsimus, mille üle ei teosta riiklikku järelevalvet mitte Haridus- ja Teadusministeerium, vaid maavanem, seega on koolieelse lasteasutuse kohtade puudus kohalikus omavalitsuses maavanema järelevalvepädevusse kuuluv küsimus. Ministri teatel on veel 2006. aastal plaanis koondada vajalikud andmed ja info, mis võimaldaks objektiivselt hinnata omavalitsuse probleeme lasteaiakohtade võimaldamisel, analüüsida nende põhjusi ning kaaluda, millised on kõige otstarbekamad lahendusvariandid. Lastehoiu süsteemi loomine riiklikul tasandil, mis on leidnud kajastamist ka rahvastikustrateegias ning mida koordineerib Rahvastikuministri Büroo, võimaldab kohalikul omavalitsusel rakendada alternatiivi lastehoiule koolieelses lasteasutuses.
„Nõustun ministriga, et lahenduste leidmiseks tuleb alustada analüüsist, millises mahus on omavalitsustel raskused soovijatele koolieelse lasteasutuse kohtade võimaldamisel ning kus on põhjused“, ütles Allar Jõks. „Kuid on kahetsusväärne, et selle analüüsiga alles nüüd alustatakse, probleem on ju olnud päevakorral juba pikemat aega“.
Õiguskantsleri hinnangul on hariduse, sh koolieelse alushariduse kättesaadavaks tegemine riiklikes huvides avalik ülesanne, mille täitmiseks tuleb kohalikule omavalitsusele ka riigieelarvest raha eraldada. “Kuid lahendus ei pruugi sugugi seisneda vaid uute koolieelsete lasteasutuste loomises. Ka vanemahüvitise eesmärk on võimaldada ja soodustada lapsevanemal vähemalt lapse esimesel eluaastal, kui laps eriti vanema lähedust vajab, pühendumist lapse kasvatamisele. Paremad peaksid olema lastesõimele ja –aiale alternatiivsed lapsehoiuvõimalused ja vanemaid tuleb nende võimaluste kasutamisel toetada“.
Õiguskantsler lõpetas Lastekaitse Liidu avalduse menetluse seoses Saku Vallavalitsuse määrusega, kuid lasteaiakohtadega seonduv jääb ka edaspidi õiguskantsleri teravdatud tähelepanu alla ning Allar Jõks jälgib haridus- ja teadusministri edasisi samme nii koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamisel kui kompleksse analüüsi korraldamisel.