Õiguskantsler Allar Jõks toob Kaagvere Erikooli kontrollkäigu tulemusena välja, et koolis paigutatakse õpilasi ilma seadusliku aluseta lukustatud ruumi, mis piirab intensiivselt isiku põhiõigust vabadusele ja isikupuutumatusele. Koolis ei ole kooliarsti ega kooliõde ning õpilastele ei ole arstiabi piisavalt kättesaadav. Kinnitamata on kooli tegevust reguleerivad alusdokumendid. Õiguskantsler saatis rikkumiste kõrvaldamiseks märgukirja haridus- ja teadusministrile ja Kaagvere Erikooli direktorile.
Õiguskantsler tuvastas novembris toimunud õiguskantsleri nõunike omaalgatusliku kontrollkäigu järeldusena, et Kaagvere Erikoolis piiratakse põhiseadusvastaselt õpilaste põhiõigusi. Alaealiste mõjutusvahendite seaduse alusel võib kasvatuse eritingimusi vajavate laste kooli õpilase paigutada rahunemiseks eraldusruumi, kuid mitte kauemaks kui 24 tunniks. Seadus sätestab ka tingimused – õpilase võib eraldusruumi paigutada üksnes juhul, kui on otsene oht enesevigastuseks või vägivallaks teiste isikute suhtes ning suusõnaline rahustamine ei ole osutunud küllaldaseks. Eraldusruumi paigutatud õpilane peab olema koolitöötaja pideva järelevalve all, samuti on sotsiaalministri määrusega kehtestatud nõuded, millele peab eraldusruum vastama.
Kontrollimisel selgus, et Kaagvere Erikoolis paigutatakse distsipliini rikkunud õpilane karistuseks R-osakonda. Sellesse osakonda paigutatakse ka kõik esmakordselt kooli saabujad. Õpilased lukustatakse oma tuppa, toast väljuda tohib ainult koolitöötaja juuresolekul. Lapsi suletakse tuppa kauemaks kui 24 tundi, puudub koolitöötaja pidev järelevalve, osakonna tubades ei ole tualettruume. Õiguskantsleri nõuniku vastuvõtul käinud laste sõnul on seetõttu tualettruumi kasutamisega probleeme, sest koolitöötaja ei pruugi õpilase hüüdmist läbi ukse kuulda. R-osakonna ruumid ei vasta sotsiaalministri määrusega kehtestatud eraldusruumi tervisekaitse- ning ohutusnõuetele. Õiguskantsleri hinnangul ei saa niisugust õpilaste tuppa lukustamist käsitleda eraldusruumi paigutamisena seaduses lubatud mõttes.
„Lukustatud ruumi paigutamise näol piiratakse väga intensiivselt õpilaste põhiseaduslikku õigust vabadusele ja isikupuutumatusele”, ütles Allar Jõks. „Lisaks seaduslikule alusele peab põhiõiguste piiramiseks olema ka väga mõjuv põhjus. Sellise piirangu rakendamise õigust ei ole seadusandja aga kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli direktorile andnud. Seega piiratakse Kaagvere Erikoolis õpilaste põhiõigust vabadusele ja isikupuutumatusele ilma seadusliku aluseta. Lisaks sellele, et laste mõjuva põhjuseta lukustatud ruumi paigutamiseks puudub seaduslik alus, on selline praktika ka inimväärikust alandav ja ilmselgelt ebaproportsionaalne”, märkis õiguskantsler.
„On selge, et käitumis- ja kasvatusraskustega õpilaste koolis tuleb rakendada eritingimusi ja vajalikke õpilaste õiguste piiranguid. Kuid need piirangud saavad olla ainult seaduslikud, eesmärgipärased, põhjendatud ja sobilikud ning nende raskus peab vastama eesmärgile. Kaagvere kooli olukord ei ole nende põhiseaduse nõuetega kooskõlas ning laste põhiõigused on jäetud piisava kaitseta”, ütles Allar Jõks.
Väga olulise rikkumisena tuvastas õiguskantsler, et Kaagvere Erikoolis puudub kooliarst ja kooliõde, ei ole loodud isegi neid ametikohti, samuti ei ole kooliarsti kabinetti. Kooli direktori sõnul toimetatakse haigestunud õpilased perearsti vastuvõtule. Kuid kooliarstile on sotsiaalministri määrusega pandud ka teisi ülesandeid lisaks haigestunud õpilaste ravimisele, nagu haiguste ennetamine, tervisekasvatus, dispanseerne töö ja kutsenõustamine. Haridusministri vastava määrusega on sätestatud, et kasvatuse eritingimusi vajavate laste koolis, kus õpib kuni 50 õpilast, on ette nähtud 0,25 arsti ametikohta ja 0,25 õe ametikohta.
„Kaagvere Erikoolis peab kindlasti olema nii kooliarst kui ka kooliõde”, rõhutas Allar Jõks. „Praegu võivad õpilased jääda ilma vajaliku arstiabita”.
Erikoolis on probleeme veelgi. Õpilasi rakendatakse keelatud töödel - põrandate pesemise kohustus läheb vastuollu sotsiaalministri tervisekaitsenõudeid sätestava määrusega, mis keelab õpilaste kasutamise tualettruumide puhastamisel, põrandate, valgustite ja akende pesemisel. Õpilasi ei ole piisavalt teavitatud võimalustest pöörduda kaebustega riikliku järelevalve institutsioonide poole ning järelevalveasutuste kontaktandmed ei ole õpilastele nähtavas kohas kättsaadavad. Koolis ei ole moodustatud õpilasesindust ning seega ei ole õpilastele tagatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ettenähtud õigus õpilasesinduse loomiseks ning oma huvide kaitseks. Direktori käskkirjad, mille õigusvastasusele õiguskantsler juba 2003. aastal tähelepanu juhtis, on siiani kehtetuks tunnistamata ja kodulehel üleval.
Mitterahuldava olukorra ja rikkumiste ühe olulise põhjusena näeb õiguskantsler kooli tegevuse oluliste alusdokumentide puudumist.
„Kaagvere Erikoolis puuduvad üldse arengukava, sisekorraeeskirjad ja kodukord. Kuna koolis ei ole kehtivat sisekorraeeskirja ega kodukorda, puudub nii õpilastel, lapsevanematel kui ka kooli üle järelevalvet teostavatel isikutel ülevaade sellest, mis on koolis lubatud ja mis keelatud”, rõhutas Allar Jõks. „Ühestki dokumendist ei ole võimalik välja lugeda, milliseid sanktsioone korra rikkumise eest koolis kohaldatakse ning kellel on õigus neid sanktsioone määrata!”.
Koolis puudub õiguskantsleri sõnul ka vaimset või füüsilist turvalisust ohustavatest juhtumitest teavitamise ning nende juhtumite lahendamise kord. Õiguskantslerile tutvumiseks esitatud sisekorraeeskirja tööversioonis on mitmeid puudusi ja vastuolusid seaduse ja sotsiaalministri kehtestatud nõuetega.
Allar Jõks juhtis juba peale 2003. aastal tehtud kontrollkäiku tähelepanu vajadusele kinnitada Kaagvere Erikooli arengukava. Haridus- ja teadusminister lubas 2004. aastal kooli arengukava valmimist 2005. aasta alguseks ning kinnitas, et ministeerium on erikoolide arengukava lõplikuks väljatöötamiseks loonud ametkondadevahelise töökomisjoni. Ometi ei ole tänaseni Eestis välja töötatud ei erikoolide arengukava ega kinnitatud Kaagvere Erikooli arengukava.
Õiguskantsler saatis rikkumiste kõrvaldamiseks kontrollkäigu kokkuvõtte ja märgukirja haridus- ja teadusminister Mailis Repsile ning Kaagvere Erikooli direktorile, samuti juhtis õiguskantsler väljatoodud probleemidele justiitsministri tähelepanu.